Obsah (6)
§ 1043§ 1045§ 127§ 128§ 136§ 1131-17-8043 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. august 2018.a Kuninga tn kohtumaja kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8043 (16267001209) Kohtukoosseis
§ 1043
ja § 1045 lg 1 p 5, § 127, 128, 136 lg 1 alusel kannatanu X kasuks 5492,76 € ning kanda nimetatud summa kannatanu Swedbank AS a/a nr EExxxx. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus pooltele kättesaadav alates 17.09.2018.a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. Faktilised asjaolud H.J-ile on esitatud süüdistus selles, et tema olles oma valdusesse saanud oma isale X kuuluva Eesti Vabariigi isikutunnistuse (ID kaardi) koos pin-koodidega, X nõusolekul lubatud tehingute tegemiseks, X talus, andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, sisestas ebaseaduslikult X teadmata ja nõusolekuta X ID kaardi ja ID-kaardi koodid, mida kasutades sisenes ta X SEB panga interneti pangakontole nr EExxxx ja Swedbank panga interneti pangakontole nr EExxxx ja tegi sealt X teadmata ülekandeid enda isiklikule Swedbank kontole nr EExxxx alljärgnevalt: 19.06.2015 sisenes H.J kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal interneti teel X SEB panga interneti pangakontole nr EExxxx, kust tegi ülekande summas 643 eurot enda isiklikule Swedbank pangakontole nr EExxxx; 07.08.2015 sisenes H.J kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal interneti teel X Swedbank pangakontole nr EExxxx, kust tegi ülekande summas 950 eurot enda isiklikule Swedbank pangakontole nr EExxxx; 08.08.2015 sisenes H.J kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal interneti teel X Swedbank pangakontole nr EExxxx, kust tegi ülekande summas 950 eurot enda isiklikule Swedbank pangakontole nr EExxxx; 09.08.2015 sisenes H.J kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal interneti teel X Swedbank pangakontole nr EExxxx, kust tegi ülekande summas 620 eurot enda isiklikule Swedbank pangakontole nr EExxxx; 21.12.2015 sisenes H.J kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal interneti teel X Swedbank pangakontole nr EExxxx, kust tegi ülekande summas 900 eurot enda isiklikule Swedbank pangakontole nr EExxxx; 22.12.2015 sisenes H.J kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal interneti teel X Swedbank pangakontole nr EExxxx, kust tegiülekande summas 800 eurot 2
(9)1-17-8043 enda isiklikule Swedbank pangakontole nr EExxxx, tekitades X-ile varalist kahju kokku 4863 euro suuruses summas. Menetluse käik Prokurör asus kohtuistungil seisukohale, et H.J-ile ette heidetava süüteo koosseis on tõendamist leidnud, puuduvad H.J-i süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud, isik on süüvõimeline ja süüdiv. Prokurör palub H.J süüdi tunnistada KarS § 213 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks kaks kuud vangistust. KarS 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui H.J ei pane ühe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti toetab prokuratuur X esitatud tsiviilhagi, leides et see on põhjendatud ja tõendatud. H.J ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. H.J-i kaitsja oli seisukohal, et kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud ei kuriteosündmust ega kuritegu ning palus H.J süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi õigeks mõista koos kõigi sellega seotud ja sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Maakohtu seisukoht KarS § 213 lg 1 koosseisuteoks on ebaseaduslik sekkumine andmetöötlusprotsessi. Tegu peab mõjutama andmetöötlusprotsessi tulemust ning mõjutamise tulemusena peab kaasnema varaline kahju. Reeglina seisneb KarS § 213 järgi kvalifitseeritav tegu kaardi omaniku nõusolekuta/teadmiseta tema pangakaarti kasutades pangakontolt raha välja võtmises, kuid samad põhimõtted kehtivad ka Internetis sooritatud tehingute puhul. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et süüdistuses välja toodud kuus ülekannet tegi H.J, mida ta ka kohtuistungil kinnitas (27.06.2018.a kohtuistungi protokoll, tl 125). Seda, et tehingud tegelikkuses aset leidsid kinnitavad kriminaalasja toimikus järgmised tõendid: 19.06.2015.a ülekanne – maksekorralduse nr 146 koopia (tl 28); 07.08.2015.a ülekanne - konto nr EExxxx väljavõte (tl 31, ülalt kolmas tehing); 08.08.2015.a ülekanne - konto nr EExxxx väljavõte (tl 31, ülalt neljas tehing); 09.08.2015.a ülekanne - konto nr EExxxx väljavõte (tl 31, ülalt viies tehing); 21.12.2015.a ülekanne – konto nr EExxxx väljavõte (tl 30; altpoolt viies tehing); 22.12.2015.a ülekanne - konto nr EExxxx väljavõte (tl 30; altpoolt neljas tehing); AS SEB Pank kinnitanud, et arvelduskontot nr EExxxx omab X (tl 42; seondub 19.06.2015.a ülekandega). Seda, et pangakontot nr EExxxx omab X kinnitab toimiku materjalide hulgas Swedbank AS 10.03.2017.a vastus Lääne prefektuuri 03.03.2017.a nõudekirjale. (tl 40; ülejäänud viis ülekannet). Kõigi tehingute puhul on saajaks H.J , mida kinnitavad ka Swedbank AS poolt 09.01.2017.a vastuseks 06.01.2017.a nõudekirjale esitatud H.J-i arvelduskonto nr EExxxx väljavõtted (tl 32-35). Vaidlust ei ole selles, et X oli oma pojale H.J-ile andnud loa oma ID-kaarti ja selle PIN-koode kasutades sooritada ülekandeid oma pangakontolt arvete tasumiseks teistele pangakontodele. Nii H.J kui ka X kohtuistungi kinnitasid, et H.J oli luba teha X pangakontolt selliseid ülekandeid. X selgitas, et tema ei oska internetipangas toimetada, aga arved vajavad maksmist. Mõlemad kirjeldasid, kuidas isa andis pojale üle maksmist vajavad arved, kaardi ning PIN-koodid ja pärast ülekannete tegemist andis poeg need isale tagasi. (X ütlused tl 96 ja pöördel; H.J-i ütlused tl 125). Ka 3
(9)1-17-8043 tunnistajana üle kuulatud X kinnitas eelkirjeldatud korralduse toimimist (tl 99 pöördel). Käesolevas menetluses on sõlmpunktiks andmetöötlusprotsessi sekkumise ebaseaduslikkus. Nii ütles, X kohtuistungil, et süüdistuses toodud 6 ülekande tegemiseks H.J tema luba ei olnud, esialgu avastas Stokkeri tasumata arve, hiljem märkas, et arvelt hakkasid suured summad raha kaduma ( tl 96 ja pöördel). H.J aga avaldas, et temal oli süüdistuses toodud kuue ülekande tegemiseks luba olemas (tl 125). Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud materjalid viitavad, et H.J ei olnud X luba süüdistusaktis toodud 19.06.2015.a, 07.08.2015.a, 08.08.2015.a, 09.08.2015.a, 21.12.2015.a ja 22.12.2015.a ülekannete tegemiseks oma isiklikule arvele. Seda kinnitab kannatanu ise. Tunnistaja X ütlustes ei nähtu veendumust, et X andis H.J-ile loa vastavalt oma soovile endale isa arveldusarvelt raha üle kanda. Tunnistaja X vastas kaitsja küsimusele: „Kas teie abikaasa oli lubanud või lubas pojal kasutada ka tema arvet poisile isiklikuks otstarbeks?“ „Ma arvan küll et lubas.“ „Ning H.J oli õigus kasutada seda ka omatarbeks?“ „Jah.“ „Kas te kuulsite kui abikaasa niimoodi ütles? Kas olete seda oma kõrvaga kuulnud, olete te kõrval olnud?“ „Ma arvan küll, et jah.“ (tl 99 pöördel). Küll aga nähtub tunnistaja isiklik veendumus, et H.J oli õigus X arveldusarvelt enda tarbeks raha võtta, kuna tunnistaja ise on lubanud H.J vastavalt vajadusele kannatanu arveldusarvelt raha enda tarbeks võtta. Samas on nii X kui ka X oma ütlustes välja toonud, et kui oli vaja mingit summat suuremaks kulutuseks, siis arutati see läbi. Kui tunnistajalt küsiti H.J-i poolt summade enda tarbeks kasutamise küsimise kohta siis tunnistaja sõnul „Pere lubas“(tl 100). Eelnev viitab, et välja oli kujunenud peresisene praktika, et kui kellelgi oli vaja teha pere arvelt suurem kulutus, arutati see omavahel läbi ja vastavalt võimalustele ka kulutuse tegemist võimaldati. Nii X kui ka X selgitasid kohtus, et X talu rahad liikusid läbi X arveldusarve ning enamasti oli tegemist PRIA toetuste ja piimarahadega, suurt tulu talupidamisega ei ole teenitud. Ka kriminaalasja toimikus olevatelt X Swedbank AS konto väljavõtetelt (tl 3031) nähtub, et raha on arveldusarvele laekunud ainult PRIA-lt. Samuti nähtub eeltoodud väljavõtetest, et enamik toiminguid neil perioodidel pangakontol on kas arvete maksmised või sularaha väljavõtt. Arvestades, et ühel juhul katab väljavõte kuuajase ajavahemiku ning teisel juhul enamuse kuust, ei ole kohtul eelneva põhjal ja arvestades tunnistaja ning kannatanu ütlusi kahtlust selles, et kontoväljavõtted iseloomustavad talu rahalist külge ka pikemas perspektiivis. Kui analüüsida väljavõtteid ajavahemikul toimunud laekumisi koos H.J-i poolt tema arveldusarvele tehtud ülekannetega, on selge, et tegemist oli märkimisväärsete summadega, milliste puhul esmalt võib eeldada, et vajalik on omavaheline arutelu nagu oli peres välja kujunenud praktika ja teisalt, et sellise arutelu toimumine peaks ka kõigil osalistel meeles olema. Seda enam, et kohtuistungil avaldatust saab järeldada, et pereliikmetele nö talu arvelt väljamaksete ja/või ülekannete tegemine ei olnud tavapärane praktika. Eelnev kohtu hinnangul kinnitab järeldust, et H.J puudus X luba 07.08.2015.a, 08.08.2015.a, 09.08.2015.a, 21.12.2015.a ja 22.12.2015.a ülekannete tegemiseks oma arveldusarvele. 4
(9)1-17-8043 Veelgi enam kohus tuvastas, et 19.06.2015.a H.J-i poolt tehtud ülekanne on X SEB Pank AS arveldusarvelt maksekorralduse nr 146 selgitusse märgitud „stokker agri“ s.t summa pidi laekuma Stokker Agri arveldusarvele kuid nagu kannatanu ütlustest selgus, arvas ta, et Stokker Agri OÜ arve on tasutud. Tegelikult alles hiljem, kui ta hakkas kontrollima arve numbreid, selgus, et tegelikkuses on raha kantud H.J-i arveldusarvele, millist luba tal kindlasti ei olnud. 19.06.2015.a ülekandega seoses väärib väljatoomist tsiviilasja nr 2-15-124837 01.04.2016.a kohtuotsuses (jõustus 10.05.2016.a.) välja toodud asjaolu. Nimelt on kohus Stokker Agri OÜ tasumata arvega seoses esitatud tsiviilhagi materjalid (st menetlusdokumendid) edastanud X elukoha aadressile, menetlusdokumendid on üle antud aga mitte X-ile vaid temaga samas elavale isikule H.J-ile (tl 50, Kirjeldav ja põhjendav osa II lõik). Arvestades, et X oma kinnitusel ei olnud teadlik Stokker Agri OÜ tasumata arvest ning sai sellest teadlikuks alles läbi 01.04.2016.a kohtuotsuse alusel tema suhtes algatatud täitemenetluse, saab ainsaks võimalikuks järelduseks olla, et H.J puudus luba 19.06.2015.a enda arveldusarvele ülekande tegemiseks ja ta hakkas X eest varjama, et seoses tasumata arvega on X X talu vastu esitatud tsiviilhagi. Kohus on seisukohal, et eelnevalt välja toodud kinnitab kohtu järeldust, et H.J ebaseaduslikult sekkus andmetöötlusprotsessi. Kannatanu kohtuistungil kinnitas, et H.J ei ole kannatanu arveldusarvelt võetud summasid tagastanud ehk H.J-i poolt ebaseadusliku andmetöötlusprotsessi sekkumise tagajärjena sai X varalist kahju tema ise aga varalist kasu. Nii saab KrMS § 291 lg 3 alusel kohtuasja materjalide juurde võetud X kohtueelses menetluses antud ütlustes (tl 113-114) ja ka H.J-i arvelduskonto nr EExxxx väljavõttest (tl 34) järeldada, et 19.06.2015.a ülekande eesmärgiks oli tasuda varasem võlgnevus X ees. X kohtuistungil kinnitas (tl 97 pöördel), et laenas H.J-ile raha, mille viimane on talle tagasi maksnud. Jällegi, H.J-i arvelduskonto nr EExxxx väljavõttest (tl 35) järeldub, et 21.12.2015.a ja 22.12.2015.a ülekanded X pangakontolt H.J-i pangakontole on tehtud eesmärgiga tasuda võlgnevus X-le. Viidatud pangakonto väljavõtetelt on näha, kuidas X arveldusarvelt H.J-i arveldusarvele laekunud raha samal päeval samas summas (19.06.2015.a ülekande puhul on erinevus 1 €) kohe edasi kantakse. H.J-i pangakonto väljavõttest (tl 33) nähtub ka, et 07.08.2015.a, 08.08.2015.a ja 09.08.2015.a X-ilt laekunud summad on samal päeval täpselt samas suuruses edasikantud OÜ-le X, mis, nagu kinnitas H.J kohtuistungi (tl 126) kinnitas, kuulub H.J-ile . Seega on H.J teinud eeltoodud ülekanded eesmärgiga rahastada endale kuuluvat juriidilist isikut. Kaitsja kohtumenetluses seadis küsimuse alla kannatanu ütluste usaldusväärsuse, kuna tegemist on terviseprobleemidega vanema inimesega, kes oma tervislikust seisundist tulenevalt ei pruugi praeguseks enam varasemalt toimunut õigesti mäletada ehk on unustanud, et andis loa H.J oma arveldusarvelt süüdistuses toodud ülekannete tegemiseks. Kohtu hinnangul puudub alus kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahelda. Tõepoolest on X-il Sotsiaalkindlustusameti Pärnu büroo 27.05.2013.a otsusega tuvastatud raske nägemishäire ja isik vajab kõrvalist abi. Kannatanu kohtuistungil kinnitas, et on käinud käesoleval aastal kordusekspertiisis ja tal on raske puue, tegemist on nägemispuudega – parem silm on päris pime, vasak näeb osaliselt. Samas kannatanu saabus kohtusse ilma 5
(9)1-17-8043 kõrvalise abita. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kannatanul on nägemispuue ei mõjuta tema vaimseid võimeid. Kannatanu oli suuteline kohtuistungil andma ütlusi, samuti ka jälgima kogu protsessi ning esitas asjakohaseid küsimusi. Kannatanu ütlused olulises osas riimusid nii tunnistaja X kui ka H.J-i ütlustega ning olid adekvaatsed, seega puudub alus arvata nagu mõjutaks nägemispuue isiku mälu ja muudaks tema poolt antud ütlused teiste menetlusosaliste ütlustest vähem usaldusväärseks. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 213 lg 1 koosseis kavatsetust saada kasu, mille võrra kannatanu kahju kannatab. Kohus on seisukohal, et H.J pani temale ette heidetud teo toime kavatsetult. H.J, olles teadlik, et temal puudus süüdistuses toodud ülekannete tegemiseks X luba, siiski sooritas eelviidatud pangaülekanded, olles samal ajal teadlik, et oma sellise tegevusega tekitab ta kannatanule kahju. Samuti oleks H.J pidanud ette nägema, et kui ta konkreetse arve teadlikult tasumata jätab ja selle asemel ülekande enda pangakontole teeb, siis arve esitanud teenusepakkuja võib oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu ja hiljem ka kohtutäituri poole, mis toob endaga kaasa lisanduva kahju kannatanule. Arvestades, et X andis oma ID-kaardi ja PIN-koodid H.J-i valdusesse nii H.J-i kui ka X sõnul ainult ülekannete tegemise ajaks, pidi H.J teadlikult planeerima süüdistuses toodud ülekannete tegemist. Äärmisel juhul pidi H.J olema ette otsustanud kasutada ära aega, mil X IDkaart ja selle NIP-koodid on tema valduses. Igal juhul puudub kahtlus selles, et süüdistatav tahtlikult sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi ning, et tema eesmärgiks oli tekitada kannatanule varalist kahju saades ise selle tegevuse tulemusena varalist kasu. Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seadusega. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud õigusvastatust välistavate asjaolude esinemist. H.J-ile süüdistusaktis ette heidetud koosseisupärane tegu on tõendamist leidnud ning see tuleb lugeda õigusvastaseks. Süü KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub Karistusseadustiku 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Karistusseadustiku järgi on süü suurus mõõdetav eelkõige kergendavate ja raskendavate asjaolude abil. Käesolevalt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. X oli andnud H.J-ile loa teha X ID-kaarti ja selle PIN-koode kasutades 6
(9)1-17-8043 ülekandeid, mis on seotud majapidamise arvete tasumisega. H.J kuritarvitas X usaldust ning tegi kannatanu ID-kaarti ja selle PIN-koode kasutades ka ülekandeid, millisteks temal X luba puudus. Seega olid H.J olemas kõik võimalused käitud normipäraselt ehk kas jätta loata ülekanded tegemata või küsida nende tegemiseks kannatanult luba. H.J otsustas minna aga kolmandat teed ehk panna toime kuriteo. Kohus on siiski seisukohal, et H.J-i süü ei ole suur. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul kindlaks teha karistusliigi üldosaline raam, eriosas sanktsioonist tulenev raam ja seaduses ettenähtud alustel korrigeeritud raam, see tähendab, et seadusandja võimaldab KarS § 60 lg 2-4 toodud alustel kergendada karistust. Nimetatud korrigeeritud raami kohus ei analüüsi kuna puudub alus isiku suhtes karistuse kergendamiseks. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H.J-i süü temale ette heidetud teos on vaidlematult tuvastatud. Järgnevalt tuleb kohtul kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle tema poolt toimepandud teos ning motiveeriks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu ja tervise mitteohustamisele tulevikus. Kohus peab prognoosima milline karistus on efektiivsem hoidmaks ära isiku järgmise süüteo pidades samas ka silmas kogu ühiskonna turvalisuse tagamist. Eripreventsioon realiseerub põhimõtteliselt kolmes vormis: hirmutamine s.o karistuse kaudu süüdlase taunimist, parandamist s.o süüdlase mõjutamist, et isik uusi kuritegusid ei paneks toime ning kindlustamist s.o teo toimepanija isoleerimist. KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on sanktsioonina ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 56 lg 2 omakorda juhendab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus on seisukohal, et H.J-ile karistust mõistes on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik ka läbi rahalise karistuse. H.J-i süü ei ole suur. Ka arvestab kohus sellega, et kuigi H.J tekitas X-ile olulist kahju, jääb tekitatud kahju KarS § 12 1 p 1 mõistes miinimumi lähedale. X on esitanud käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi ning H.J on kohustus tema poolt tekitatud kahju kannatanule hüvitada. Võttes eelnevat arvesse, on kohus seisukoha, et H.J-ile mõistetav rahaline karistus võib jääda miinimumi lähedale ja mõistab H.J-ile karistuseks rahalise karistuse 90 päevamäära ulatuses. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatise taseme teatise ( tl 81) kohaselt oli H.J-i keskmiseks päevasissetuleku suuruseks peale mahaarvamisi 2014.a aastal 2,20 €. Kriminaalmenetluses ei ole ilmnenud, et esineks erandlikke asjaolusid, mis võiksid anda alust päevamäära vähendamiseks allapoole miinimummäära. Seega kohaldab kohus Kars § 44 lg 2 sätestatud miinimumpäevamäära ning isiku 7
(9)1-17-8043 rahaliseks karistuseks kujuneb 900 €. H.J ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Ka annab isiku karistusregistri väljatrükk alust asuda seisukohale, et isik on rohkem kui aasta elanud seadusekuulekalt ning hetkel teadaolevalt isikul kehtivad karistused puuduvad. Kohtu hinnangul annavad need asjaolud alust jätta isikule mõistetud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui ta ühe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus on seisukohal, et selline rahaline karistus on piisav, motiveerimaks H.J edaspidiselt jätkama õiguskuulekal teel, täites nii karistuse üld- kui eripreventiivseid kaalutlusi, seda enam, et koos süüdimõistva otsusega kaasneb isikul ka kohustus hüvitada tema poolt tekitatud kahju. Tsiviilhagi
§ 1043
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.
§ 1045
lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
§ 127
lg 1 ütleb, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
§ 127
lg 4 täpsustab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
§ 128
lg 1 ja 2 kinnitavad, et varaline kahju võib olla varaline ning eelkõige on sellisel juhul hüvitatavotsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
§ 136lg 1 sätestab, et kahju tuleb reeglina hüvitada ühekordselt makstava summana.
X on esitanud H.J-i vastu tsiviilhagi milles palub, et temale hüvitataks
§ 1043alusel õigusvastaselt tekitatud varaline kahju summas 5492,76 €.
Kriminaalasja menetluses on kinnitust leidnud, et H.J andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel kandis X pangakontolt oma pangakontole 19.06.2015.a 643 €; 07.08.2015.a 950 €; 08.08.2015.a 950 €; 09.08.2015.a 620 €; 21.12.2015.a 900 € ja 22.12.2015.a 800 € ehk kokku summas 4863 €. Stokker Agri OÜ pöördus X X talule (FIE X) 08.06.2015.a väljastatud arvega nr ARGI48479 (tl 29) seoses oma õiguste kaitseks Pärnu Maakohtu poole ning Pärnu Maakohtu 01.04.2016.a otsusega nr 2-15-124837 (tl 49-51) on X X talult välja mõistetud hageja Stokker Argi OÜ kasuks 683,01 €. Samuti on Stokker Agri OÜ kasuks välja mõistetud põhinõudelt alates 31.03.2016.a kuni põhinõude täitmiseni viivis
§ 113lg 1 ette nähtud ulatuses.
Menetluskulud summas 301,64 € on jäetud samuti kostja kanda ning ka menetluskuludelt peab kostja tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
§ 113lg 1 ette nähtud ulatuses.
Kuna nõuet vastavalt kohtuotsusele ei täidetud, esitas Stokker Agri OÜ 07.04.2016.a Pärnu Maakohtu 01.04.2016.a otsuse nr 2-15-124837 alusel kohtutäitur Rocki Albertile täitmisavalduse (46-48), mille kohaselt on nõude suuruseks 984,65 € ja millele lisandub jooksev viivis 0,05% põhisummalt 642,08 € alates 07.04.2016.a. 8
(9)1-17-8043 Pärnu kohtutäitur R.A. 27.01.2017.a teate nõude suurenemise kohta (tl 84) kohaselt soovis Stokker Agri OÜ sissenõutavaks muutunud viiviste summas 78,86 € sissenõudmist ehk sissenõudja nõue on kokku 1063,51 €. Toimiku täitekulud on täitemenetluse alustamise tasu 19.16 €, menetluse algatamisel väljamõistetud põhitasu 241,20 € millele lisandub nõude suurenemisest tingitud kohtutäituri põhitasu summas 45,60 € ehk kokku 305,96 €. H.J-i poolt 19.06.2015.a. ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi sekkumise tulemusel esitas Stokker Agri OÜ Pärnu Maakohtule hagi X talule (FIE X) vastu ning hiljem pöördus nõude rahuldamiseks kohtutäituri poole. Seega lisaks X arveldusarvelt oma arveldusarvele 19.06.2015.a raha kandmisega tekitatud kahjule, on H.J tekitanud X-ile kahju ka lisandunud viivise (119,79 €), tsiviilasja menetluskulude (301,64 €) ja täitemenetluse kulude (305,96 €) näol. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et H.J oma tahtliku käitumisega tekitas X-le kahju kokku summas 5590,39 € (643+950+950+620+900+800+119,79+301,64+305,96). X on esitanud H.J-i vastu tsiviilhagi summas 5492,76 € seega tuleb H.J-ilt nimetatud summa välja mõista. Menetluskulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 € ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu süüdistatavale osutatud riigi õigusabi eest summas 1428 €, kokku 2178 €. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, ehk eelviidatud summad tuleb H.J-ilt välja mõista. Tõkendit H.J-i suhtes kohaldatud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 9
(9)