KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juuli 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-194 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Janar Kangrumöldrile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnikud Lauri Kasak ja Eve Lillepuu Süüdimõistetu Janar Kangrumöldri isikukood: 38105116510; elukoht: XXXXXXXXX RESOLUTSIOON
- Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Janar Kangrumöldrile Tartu Maakohtu 15.02.
- a otsusega määratud ja Tartu Maakohtu 06.07.
- a määrusega pikendatud katseaega täiendavalt 3 kuu võrra, s.o kuni 15.04.
- Määrata KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel Janar Kangrumöldrile katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
- Määrata KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 8 alusel Janar Kangrumöldrile katseajaks ajaks täiendav kohustus osaleda riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“ 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Tartu Maakohtu 15.02.
- a otsusega tunnistati Janar Kangrumöldri süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui J. Kangrumöldri ei pane 1 aasta ja 8 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku 1 määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui J. Kangrumöldri registreerib end 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest riiklikku alkoholi tarvitamine häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenuse. Kohtuotsus jõustus 03.03.
- Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 15.02.2021 ja pidi lõppema 15.10.
- Tartu Maakohtu 06.07.
- a määrusega pikendati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel J. Kangrumöldri katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 15.01.
- Kohus tuvastas, et J. Kangrumöldri ei ilmunud 04.06.2021 sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ individuaaltundi. Määrus jõustus 30.07.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 29.06.2022 Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata J. Kangrumöldrile mõistetud vangistus täitmisele, sest J. Kangrumöldri pani 31.05.2022 toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (s.o juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis). Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 3.
- J. Kangrumöldri kriminaalhooldus algas 03.03.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 12.03.
- Sel kohtumisel selgitati J. Kangrumöldrile kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning katseaja nõuete rikkumise võimalikke tagajärgi, millest arusaamist kinnitas J. Kangrumöldri oma allkirjaga. J. Kangrumöldri ei ilmunud 14.04.2021 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe vastuvõtule. Selle rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik esimese kirjaliku hoiatuse. Edasi vahetas J. Kangrumöldri
- aasta aprilli lõpus kriminaalhooldusametniku eelneva loata elukohta, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik teise kirjaliku hoiatuse. Seejärel ei ilmunud J. Kangrumöldri 04.06.2021 sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ individuaaltundi, mille eest pikendati Tartu Maakohtu 06.07.
- a määrusega J. Kangrumöldri katseaega 3 kuu võrra. Määrus jõustus 30.07.
- 3.
- Pärast eelmise kohtumääruse jõustumist läbis J. Kangrumöldri 26.04.-19.05.2022 sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“. Ta tõi tagasisidena välja, et programmist oli kasu, sest see pani teda senisest enam nägema joobes juhtimise ühiskonnaohtlikkust ja mõistma, et liikluses ei tohi käituda mõtlematult. Sotsiaalprogrammi läbiviija hinnangul mõtleb J. Kangrumöldri aga joobes juhtimise puhul siiski pigem enesekeskselt ning peab halbadeks tagajärgedeks politseile vahele jäämist ja kriminaalhoolduse määramist, mis on mõjutanud tema elukorraldust (nt on keeruline välisriiki tööle saada). Samuti säilib J. Kangrumöldri hoiakute tõttu uute süütegude toimepanemise risk, sest ta tarvitab jätkuvalt alkoholi ja pisendab oma süüd joobes juhtimises. 3.
- 31.05.2022 panigi J. Kangrumöldri toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest karistati teda karistati Politsei- ja Piirivalveameti otsusega. Karistusotsus jõustus 16.06.
- Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis J. Kangrumöldri, et ta käis 30.05.2022 tuttavaga Värska Sanatooriumis, kus tarvitas alkoholi. Järgmisel hommikul pidi ta laenatud mootorsõiduki sõbrale tagastama, tundis end kainena ja oli kindel, et võib mootorsõidukiga liigelda. Kui politseinikud pidasid J. Kangrumöldri 31.05.2022 hommikul kella 06:00 paiku kinni, selgus, et tal olid jääknähud. J. Kangrumöldri kahetseb väärtegu. 3.
- J. Kangrumöldril pole olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega ja ta on Töötukassas töötuna arvel. 2 3.
- Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb J. Kangrumöldrile mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Kuna J. Kangrumöldri pani katseajal toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, on alkoholi tarvitamisest tulenev oht realiseerunud. Arvestades, et J. Kangrumöldri pani väärteo toime vaid 12 päeva pärast sotsiaalprogrammi läbimist, ei täitnud sotsiaalprogramm oma eesmärki ega mõjutanud J. Kangrumöldrit uutest süütegudest hoiduma. J. Kangrumöldri suhtub kohtuotsuse täitmisesse ükskõikselt, kuritarvitas nii kohtu kui ka kriminaalhooldaja usaldust ega ole mõistnud, et käitumiskontroll on vangistuse alternatiiv. Edasine koostöö J. Kangrumöldriga pole võimalik ja leebemad meetmed on ammendunud.
- Kohtuistungil tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada J. Kangrumöldri katseaega täiendavalt 2-3 kuu võrra ning määrata J. Kangrumöldrile täiendavad kohustused hoiduda katseajal alkoholi tarvitamisest ja osaleda 6 kuud programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Pärast erakorralise ettekande esitamist küsis J. Kangrumöldri kriminaalhooldusametnikult, mida teha erakorralise ettekande ettepaneku leevendamiseks, ning seejärel teatas, et ta registreeris end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe vastuvõtule ja sai aja 14.09.
- Katseaja pikendamine on vajalik, et J. Kangrumöldriga pikemalt tegeleda ja teda toetada.
- J. Kangrumöldri tunnistas kohtuistungil, et ta on katseajal olnud hooletu. Ta jõi 30.05.
- a õhtul vähemalt 5 pitsi viina, läks magama ja asus 6 tunni pärast autot juhtima. J. Kangrumöldri oli enesetunde põhjal veendunud, et võib autot juhtida, kuid tõendusliku alkomeetri näit oli 0,
- Ta tarvitab tavaliselt korra nädalas 3-4 pudelit õlut koos klassivennaga. Senisest kriminaalhooldusest on olnud niipalju kasu, et asja tuleb võtta täie tõsidusega, tuleb teadvustada, millega on tegu, ja et purjus liikleja on ohtlik. Alkohol mõjutab kõike ja tõhusaim abinõu oleks kaitseajal alkoholi tarvitamise keelamine. J. Kangrumöldri on võtnud ühendust programmiga „Kainem ja tervem Eesti“, sai aja 14.09.2022 ja plaanib kohale minna. Ta on huvitatud programmis osalemisest. Et edaspidi ei tekiks taolisi probleeme, ei tohi J. Kangrumöldri alkoholi tarvitada, elu kergekäeliselt võtta ja mõjutatav olla, ning peab endale kohustused ja ülesanded leidma. J. Kangrumöldri on kergesti mõjutatav ja kui sõber kutsub külla, hargneb asi edasi. Alkoholikeelu korral ei käiks J. Kangrumöldri selliste inimestega läbi. Ta tunnistab oma viga ja soovib alkoholiprobleemiga tegeleda. Kohtu seisukoht
- KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.
- a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo toimepanemise puhul.
- Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja J. Kangrumöldri selgitused, leiab kohus, et 3 kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud karistusregistri väljavõtte kohaselt karistati J. Kangrumöldrit Politsei- ja Piirivalveameti 31.05.
- a otsusega LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest, mis on toime pandud samal kuupäeval, s.o 31.05.
- Karistusotsus jõustus 16.06.2022 (tl 5). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis J. Kangrumöldri, et ta käis 30.05.2022 tuttavaga xxxxxxxxxxxx tarvitas õhtul alkoholi. Järgmisel hommikul pidid nad auto sõbrale viima, J. Kangrumöldri oli kindel, et võib sõiduvahendiga liigelda, ja otsustas rooli minna. Hommikul kella 06:00 ajal peatas politseipatrull J. Kangrumöldri sõiduki ja kontrollis joovet ning selgus, et J. Kangrumöldril olid jääknähud. J. Kangrumöldri kahetseb oma tegu (tl 3). Kohtuistungil lisas J. Kangrumöldri, et ta jõi 30.05.
- a õhtul vähemalt 5 pitsi viina, sõi, läks magama ja 6 tunni pärast asus autot juhtima. J. Kangrumöldri oli enesetunde põhjal veendunud, et võib autot juhtida, kuid tõendusliku alkomeetri näit oli 0,
- J. Kangrumöldri süüküsimus LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on lõplikult lahendatud Politsei- ja Piirivalveameti jõustunud karistusotsusega. Arvestades J. Kangrumöldri kohtuistungil antud selgitusi, pani ta väärteo toime ettevaatamatusest.
- Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva määruse tegemise ajaks on J. Kangrumöldri kriminaalhooldus kestnud veidi enam kui 1 aasta ja 4 kuud ning kohus vaatab läbi teist erakorralist ettekannet. Kõigepealt ei ilmunud J. Kangrumöldri 14.04.2021 (s.o veidi enam kui 1 kuu pärast kriminaalhoolduse algust) programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe vastuvõtule. Selle rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik 28.04.2021 esimese kirjaliku hoiatuse. Edasi vahetas J. Kangrumöldri
- aasta aprilli lõpus (s.o ca 2 nädalat pärast eelmise rikkumise toimepanemist) kriminaalhooldusametniku eelneva loata elukohta, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 25.06.2021 teise kirjaliku hoiatuse. Seejärel ei ilmunud J. Kangrumöldri 04.06.2021 (s.o ca 1 kuu pärast eelmise rikkumise toimepanemist) sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ individuaaltundi, mille eest pikendati Tartu Maakohtu 06.07.
- a määrusega J. Kangrumöldri katseaega 3 kuu võrra. Määrus jõustus 30.07.
- J. Kangrumöldri läbis 26.04.-19.05.2022 sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“, kuid vaatamata eelnevale selgus praeguses asjas, et ta pani 31.05.2022 (s.o vähem kui 2 nädalat pärast sotsiaalprogrammi läbimist) ettevaatamatusest toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
- Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et J. Kangrumöldri eiras kriminaalhoolduse esimese ca 3 kuu jooksul (s.o kuni 06.06.2021) korduvalt erinevaid kriminaalhoolduse nõudeid, kusjuures juba Tartu Maakohtu 06.07.
- a määruses leiti, et J. Kangrumöldri suhtub käitumiskontrolli tingimustesse aeg-ajalt pealiskaudselt (tl 7). Kuigi kriminaalhooldusametnik on katseajal korduvalt J. Kangrumöldriga alkoholi tarvitamisest vestelnud ja J. Kangrumöldri läbis liiklusohutusprogrammi, ei teinud ta sellest vajalikke järeldusi ega muutnud oma elustiili. See tõi kaasa uue rikkumise.
- Siiski pole karistuse täitmisele pööramine praegu veel põhjendatud. J. Kangrumöldri tunnistas kohtuistungil, et ta on kergesti mõjutatav ja et tal tuleb alkoholi tarvitamisest loobuda, ning leidis, et alkoholi tarvitamise keelust oleks abi. Lisaks avaldas J. Kangrumöldri, et ta võttis ühendust programmiga „Kainem ja tervem Eesti“, sai aja 14.09.2022 ja plaanib kohale minna. Et edaspidi ei tekiks taolisi probleeme, ei tohi J. Kangrumöldri alkoholi tarvitada, elu kergekäeliselt võtta ja mõjutatav olla, ning peab endale kohustused ja ülesanded leidma. Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt suudab J. Kangrumöldri adekvaatselt analüüsida katseaja rikkumiste toimepanemise põhjusi ja on astunud reaalseid samme, et oma harjumusi muuta. 4 Kuna kriminaalhoolduse eesmärk on süüdimõistetu püüdlusi toetada, tuleb talle selleks võimalus anda.
- Lähtudes ülal toodust, määrab kohus J. Kangrumöldrile KarS § 74 lg 4 ning § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel katseajaks täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ning osaleda riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“ 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Samuti pikendab kohus KarS § 74 lg 4 alusel J. Kangrumöldri katseaega täiendavalt 3 kuu võrra, s.o kuni 15.04.
- Kriminaalhooldusametnik leidis kohtuistungil, et J. Kangrumöldriga on vaja pikemalt tegeleda ja teda toetada, ning kohus nõustub sellega. Kuna J. Kangrumöldri pani katseajal toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, on tema motivatsioon seaduskuulekalt elada endiselt kõikuv. Katseaja pikendamine 3 kuu võrra süvendab veendumust, et pärast programmi „Kainem ja tervem Eesti“ läbimist on J. Kangrumöldri katseaja lõpuks muutnud lõplikult oma alkoholi tarvitamise harjumusi ja hoidub edaspidi uute liiklussüütegude toimepanemisest. (allkirjastatud digitaalselt) 5
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.