← Eesti

3-21-2361/15

Obsah (7)§ 10§ 48§ 150§ 60§ 62§ 11§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2361 Haldusasi X OÜ kaebus Maksu- ja Tolliame

) § 48 lg-s 1 sätestatule, vaid üritab telefoni teel ja kirjavahetusega kaebajat eksitada ja survestada teda tegema seda, mida ta tegema ei pea. Kaebajal on volitatud esindaja, kellega vastustaja on kohustatud suhtlema kõigis küsimustes, mitte pöörduma kaebaja seadusliku esindaja poole ja teda survestama. Kaebaja seaduslik esindaja ei saa lapse raske haiguse tõttu koheselt maksuhalduri päringutele vastata. 10.

  1. Kaebaja esitas vastustajale kõik dokumendid ja selgitused, kuid vastustaja ignoreerib seda. Vastustaja erapoolikkus ja juhindumine isiklikest eesmärkidest seisneb ka selles, et maksuhaldur oli korralduse ette valmistanud juba enne kaebaja poolsete selgituste esitamist.
  2. Kaebaja leiab, et 30.11.2021 maksuotsus on põhjendamatu ja ebaseaduslik, kuna kaebaja vaidlustas halduskohtus korralduse, millega nõuti kaebajalt dokumente ja teavet. Kaebaja peab ebaseaduslikuks maksuotsuse tegemist ajal, mil kohtus on vaidlustatud korraldus, millega maksumenetlust alustati. Kaebaja leiab, et maksumenetlus pidanuks korralduse vaidlustamise ajaks peatuma.
  3. Täiendavas seisukohas lisab kaebaja, et vastustaja rikkus kaebaja õigusi, keelates tal vaidlustada kontrolliakti ajal, mil kaebajal oli selleks õigus (12.11.2021 kontrolliakti kättesaamisest arvates 30 päeva, kuid maksuotsus tehti 30.11.2021). 2

(7)3-21-2361
  1. Kaebaja ei nõustu maksuotsuse punktis 3 (a, b, c, d, e, f, g ja h) kontrolli tulemustega kokku 1036,80 eurot. Kaebaja maksuotsuses tehtud arvutuste kohta vastustajale lisaselgitusi ega vastuväiteid ei esitanud. Vastustaja ei esitanud tõendeid nende arvutuste põhjendamiseks ja õigeks lugemiseks. Vastustaja ei teinud kaebajale päringuid, mille järgi oleks võimalik tuvastada, et need arvutused on õigesti arvutatud. Esitatud maksuotsuse lisade loetelus käibemaksu ja vormi TSD arvestamise metoodika on tehtud vastavalt maksuhalduri seisukohale ning kaebaja peab seda ebaõigeks ja tegelikkusele mitte vastavaks. Vastustaja seisukohad
  2. Vastustaja on veendumusel, et 15.10.2021 kaebus MTA korralduse ja vaideotsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaebuses toodud põhjendused ei lükka ümber vastustaja seisukohta, et vaidlustatud korraldus on igati õiguspärane, see on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 14.
  3. Vastustaja jääb kõikide vaideotsuses toodud seisukohtade juurde ning selgitab lühidalt, vaidlust ei ole, et maksuhaldur kontrollis 27.05.2021 korralduse nr 12.2-3/055805-1 alusel kaebaja käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel detsember 2020 ja jaanuar 2021 ning et kontrollimise kohta koostas maksuhaldur 14.07.2021 kontrollakti nr 12.2-3/055805-
  4. Kaebaja nõustus kontrollaktis toodud maksuhalduri seisukohtadega ja esitas parandatud andmetega maksudeklaratsioonid ning maksuhaldur lõpetas maksumenetluse 04.08.2021 teatega kontrolli lõpetamise kohta. Pärast kontrolli lõpetamist ilmnes, et kaebajal esinevad järgnevate perioodide maksudeklaratsioonides samad vead, mis kontrollitud perioodides, mistõttu palus maksuhaldur 10.08.2021 edastatud ekirjas esitada parandatud andmetega maksudeklaratsioonid ka perioodide veebruar ja märts 2021 kohta. 16.08.2021 saadetud e-kirjas teatas kaebaja volitatud esindaja Aleksandra HlebnikovaStepanova kategoorilises vormis, et on maksuhaldurile korduvalt selgitanud seda, et Y deklareerib oma tulud residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil vastavalt rendilepingule ning kuna X OÜ kontroll on lõpetatud, tuleb maksuhalduril lõpetada oma nõuete esitamine. 14.
  5. 17.08.2021 edastatud e-kirjas selgitas maksuhaldur, et 04.08.2021 lõppenud kontroll oli seotud konkreetsete perioodidega ning kuna ilmnes, et kontrollimisel tuvastatud vead korduvad ka järgnevates perioodides, siis on maksuhalduri kohustuseks juhtida sellele maksumaksja tähelepanu ja paluda maksumaksjal endal parandused sisse viia. Vaatamata maksuhalduri korduvatele selgitustele keeldus kaebaja parandatud andmetega maksudeklaratsioonide esitamisest, mistõttu alustas maksuhaldur 17.09.2021 korraldusega maksukontrolli maksustamisperioodidel veebruar ja märts
  6. 14.
  7. Maksuhalduri üheks ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (

§ 10lg 2 p 1).

Maksukohustuslase poolt maksumenetluses esitatud tõendite pinnalt tekkinud kahtluse ümberlükkamiseks või kinnitamiseks on maksuhaldurile antud võimalus, samas uurimispõhimõttest tulenev kohustus koguda asjassepuutuvaid tõendeid. Üksnes maksuhaldur saab otsustada ja hinnata, kas uue menetluse alustamine järgnevate maksustamisperioodide osas on vajalik ja põhjendatud. Alles pärast kontrollimenetluse läbiviimist selgub, kas maksuhalduri järeldus, et kaebajal korduvad deklareerimisel samad vead, mis tuvastati lõppenud maksumenetluse käigus, on põhjendatud. Alusetu on maksuhalduri seadusest tulenevate ülesannete täitmist nimetada maksumaksja moraalseks ja psühholoogiliseks survestamiseks. 14.4. Lisaks on kaebaja maksuhaldurile ette heitnud äriühingu seadusliku esindajaga kontakteerumist, mille kohta vastustaja selgitab, et

§ 48

lõikest 1 tulenev maksumaksja õigus kasutada maksumenetluses esindajat ei võta maksuhaldurilt õigust pöörduda vajadusel teabe saamiseks maksumaksja seadusliku esindaja poole. Seega on alusetu ka kaebaja etteheide, kes 3

(7)3-21-2361 nimetab muuhulgas kaebaja survestamiseks ja eksitamiseks seda, kui maksuhaldur üritab kaebaja seadusliku esindajaga telefoni või e-kirja teel kontakti saada.
  1. Vastustaja on ka seisukohal, et 30.11.2021 maksuotsus on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. 15.
  2. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud ühtegi argumenti ega tõendit maksuotsuse sisulise õigusvastasuse osas, seega tuleb olla seisukohal, et kaebaja on maksuotsuse sisuga/selles esitatud järeldustega nõus ning vaidleb ainult maksuotsuse väljastamise fakti õiguspärasuse üle. 15.
  3. Maksumenetlus ei peatu teabe nõudmise korralduse vaidlustamisega.

maksumenetluse peatamise võimalust ette ei näe ja samuti poleks see ka praktiliselt võimalik. Maksuhalduri ülesandeks on kontrollida maksuseaduste täitmist. Veelgi enam, maksuhalduri üheks ülesandeks on ka kontrollimenetlus viia läbi lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt ning praktikas ei ole võimalik oodata teabe nõudmise korralduse vaidluse lõpplahendit, kuna selleks võib kuluda mitu aastat. Kaebaja ei saa eeldada, et menetlus peatub vaikimisi korralduse vaidluse lõpptulemuse ära ootamiseks mitmeks aastaks olukorras, kus maksuhaldurile on sätestatud maksukorralduse seaduses ülesandeks viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Kuigi kohtupraktika järgi on menetluse peatamine erandlikel juhtudel võimalik , ei saanud kaebaja praegusel juhul eeldada, et menetlus peatus või see peatati, ainuüksi juba seetõttu, et haldusmenetluse üldregulatsioon (HMS) ega ka

ei näe ette menetluse peatumise või peatamise võimalust. Menetluse peatamise tagajärjel tekkiv viivitus võib haldusmenetluse läbiviimisel kujutada endast menetlusosalise subjektiivsete õiguste rikkumist sõltumata menetluse lõpptulemusest, sest ebamõistlikult pikk menetlusaeg võib põhjustada menetlusosalisele ülemääraseid kulusid jms. 15.3. Maksuotsus on õiguspärane, see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele. Käesoleva maksukontrolli vajadus tulenes sellest, et kaebaja jätkas varasema kontrolli käigus maksuhalduri poolt viidatud vigu ning ei parandanud neid vigu maksunõustamise käigus. Maksuhaldur väljastas kaebajale 12.11.2021 kontrollakti nr 12.2-3/056568-4, milles on välja toodud kõik kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Vastustaja märgib, et maksumenetluses kaebaja oma ärakuulamisõigust ei kasutanud. 15.4.

§ 150

lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsusega määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Käesolevas asjas ei ole kaebaja suutnud tõendada, et maksuhalduri järeldused maksuotsuses oleksid valed, kaebaja pole üldse maksuotsuse järelduste osa vaidlustanud. KOHTU PÕHJENDUSED 16. Vaadanud läbi poolte seisukohad, leian, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Nõustun seejuures vaideotsuses ja vastustaja vastuses toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid üle korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Samuti ei ole põhjendatud maksuotsuse tühistamiseks esitatud kaebus. Vastuseks kaebusele selgitan järgmist. 17.

§ 10

lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur

ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmiseks on maksuhalduril muu hulgas õigus nõuda maksukohustuslaselt ja kolmandatelt isikutelt teavet ning asjade ja dokumentide esitamist (

§ 60-62). 4

(7)3-21-2361 18. Vaidlustatud korralduse andmise õiguslikuks aluseks on

§ 62

lg 1, millest tulenevalt on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks, sh nõuda asjade või dokumentide esitamist. Sealjuures on maksuhalduril küllaltki avar kaalutlusruum otsustamaks, milliseid dokumente maksukohustuslaselt nõuda.

§ 11

lg 1 esimese lause kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. See, kas kogutud tõendid maksuhalduri tekkinud kahtluseid kinnitavad, ehk praegusel juhul leiab kinnitust maksuhalduri järeldus, et deklareerimisel korduvad juba varasemas lõppenud maksumenetluses tuvastatud vead, ei ole teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav. Kaebajal ei ole õigust otsustada vastustaja eest, milliseid tõendeid peaks maksuhaldur maksukohustuse kontrollimisel koguma ja arvesse võtma. Nõutud teabe osas seisukoha kujundamine ning sh võimalike täiendavate tõendite kogumise vajadus saab olla asjakohane ja selguda alles teabe saamise ja hindamise järgselt. Eeltoodust tulenevalt ei saa maksuhalduri tegevust oma ülesannete täitmisel ja kaebajalt teabe kogumisel nimetada kaebaja emotsionaalseks ega psühholoogiliseks survestamiseks.

  1. Maksuhaldur peab korraldust põhjendama sellises ulatuses, et korralduse adressaadil oleks võimalik aru saada millises maksumenetluses kaebajalt nõutud teavet soovitakse ning teave peab olema seostatav läbiviidava kontrolliga. Minu hinnangul on MTA korralduses piisaval määral selgitanud kaebaja poole pöördumise põhjust ning korralduses nõutav teave on seostatav läbiviidava maksukontrolliga. Korraldusest nähtuvalt kontrollib MTA kaebaja poolt MTA-le perioodi veebruar kuni märts 2021 kohta esitatud käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsust, erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning tööjõumaksude kinnipidamise ja tasumise õigsust. Kaebajalt korraldusega nõutav teave on vajalik, veendumaks deklareeritud andmete õigsuses. Seejuures on kaebaja ja MTA pidanud enne korralduse väljastamist ajavahemikus 10.08.2021-16.09.2021 kirjavahetust, mille käigus on MTA selgitanud, millisel põhjusel kaebaja suhtes täiendava kontrolli alustamine vajalik on (dtl 39-49). Kirjavahetusest nähtub ka MTA selgitus, et kaebajal on võimalik endal esitada varasema maksukontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginevalt maksudeklaratsioonide parandused ning selle tegemata jätmise korral on MTA-l vajadus alustada uue perioodi osas maksukontrolli. Minu hinnangul ei ole korralduses nõutavat teavet põhjust pidada ebaproportsionaalseks võrreldes kontrolli eesmärgi ja ulatusega.
  2. Õige on kaebaja seisukoht, et maksumaksjal on õigus kasutada maksumenetluses esindajat (

§ 48lg 1).

See aga ei muuda asjaolu, et

§ 8

lg 1 kohaselt juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava

-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Kuna äriühingu kohustuste täitmise korraldamine on seadusliku esindaja ülesandeks, siis ei välistanud volitatud esindaja kasutamine maksuhalduri õigust pöörduda teabe saamiseks ja info edastamiseks otse kaebaja seadusliku esindaja poole. Seega on alusetu nimetada maksuhalduri pöördumisi kaebaja seadusliku esindaja poole kaebaja eksitamiseks või survestamiseks. 21. Asja materjalidest ei nähtu ka, et maksuhaldur oleks kaebaja suhtes käitunud erapoolikult või enda isiklikest eesmärkidest lähtudes. Maksuhalduri ülesandeks on tagada maksude õigeaegne ning korrektne deklareerimine ja maksusummade tasumine ning selle ülesande täitmiseks seirab ja analüüsib MTA pidevalt maksudeklaratsioonidest vm mujalt laekuvat infot ja teostab maksukohustuslaste riskianalüüsi. Kaebaja deklareeritud andmete ja tulude ja tööjõukulude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks kaebajalt teabe ja dokumentide küsimist ei saa pidada kaebaja õigusvastaseks survestamiseks. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et maksuhaldur andis kaebajale korduvalt võimaluse oma deklaratsioone parandada ilma, et selleks oleks vajalik maksukontrolli alustamine. Seega on põhjendamatu väide, et vastustaja ei soovi kaebajat üldse aidata. Kuna kaebaja seda ei teinud, siis ei saa maksuhalduri tegevust maksukontrolli alustamisel pidada õigusvastaseks. Märgin lisaks, et maksuhaldur ei pea juriidilise isiku 5

(7)3-21-2361 maksuarvestuse kontrollimisel arvestama juriidilise isiku seadusliku esindaja isikliku elu asjaoludega, millega arvestamata jätmist kaebaja MTA-le ette heidab. Samuti ei ole asjakohased vastuväited varasema kontrollimenetluse osas, kuna need ei oma tähtsust praeguse kohtuvaidluse lahendamisel.
  1. Kokkuvõtvalt leian, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on piisavalt motiveeritud ning kaebuses toodud seisukohad ei anna alust nende tühistamiseks.
  2. Maksuotsuse vaidlustamisel tugineb kaebaja sellele, et maksuotsus on õigusvastane seetõttu, et see on tehtud ajal, mil kestis kohtumenetlus maksumenetluse alustamiseks tehtud teabe nõudmise korralduse tühistamiseks.
  3. Kaebaja leiab ekslikult, et maksumenetlus pidanuks peatuma teabe nõudmise korralduse vaidlustamise kohtumenetluse ajaks. Maksumenetluse peatumist korralduse vaidlustamisel ei näe ette

ega ka haldusmenetluse seadus. Kuigi vastustaja viitab vastuses kaebusele õigesti, et kohtupraktikas (Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 9) on leitud, et haldusmenetluse peatamine on võimalik erandlikel juhtudel, siis sellise erandliku olukorraga praeguses asjas tegemist ei ole. Samuti tähendaks maksumenetluse peatumine korralduse vaidlustamise puhul seda, et maksumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul muutuks võimatuks, sest maksukohustuslane saaks teabe andmise korralduse kohtus vaidlustamisega takistada maksumenetluses maksuotsuse tegemist. Maksuhalduri ülesandeks on kontrollimenetlus viia läbi lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt ning praktikas ei ole võimalik oodata teabe nõudmise korralduse vaidluse lõpplahendit, kuna selleks võib kuluda pikk aeg. Eeltoodust tulenevalt ei ole maksumenetluse jätkumine teabe nõudmiseks antud korralduse vaidlustamiseks toimuva kohtumenetluse ajal õigusvastane ning samuti ei ole sel põhjusel õigusvastane tehtud maksuotsus.

  1. Täiendavalt on kaebaja arvamusel, et maksuotsust ei oleks tohtinud teha enne seda, kui möödub 30-päevane tähtaeg kontrolliakti vaidlustamiseks. MTA tegi maksumenetluses 12.11.2021 kontrolliakti, milles andis kaebajale võimaluse esitada eriarvamus hiljemalt 25.11.
  2. Kaebaja tähtaegselt kontrolliaktile vastuväiteid ei esitanud ega taotlenud ka eriarvamuse andmiseks antud tähtaja pikendamist. Kontrolliakt ei ole haldusakt ega ka eelhaldusakt, vaid tegemist on menetlustoiminguga (Riigikohtu 13.02.2012 otsus nr 3-3-1-79-11, p 11), sest sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata ühtegi isiku õigust või kohustust. Kontrolliakt kajastab vaid kontrollimenetluses kogutud tõendeid ja maksuhalduri esialgseid järeldusi. See omakorda tähendab, et kontrolliakti peale eraldiseisva vaide esitamine haldusorganile või tühistamiskaebuse esitamine halduskohtule ei ole lubatud. Seega kaebaja eksis leides, et tal on aega 30 päeva jooksul kontrolliakti vaidlustada. Kontrolliakti koostamise eesmärgiks ongi tagada maksukohustuslasele

§-st 13 tulenev ärakuulamisõigus ning selles menetlusetapis ei ole veel teada, kas või millise maksuotsuse MTA teeb ning milliseid tõendeid edasises menetluses kogub. Kaebaja jättis kasutamata võimaluse oma seisukohtade esitamiseks kontrolliaktis esitatud maksuhalduri järeldustele. 26. Kaebaja on kaebuse täienduses (dtl 190) küll üldsõnaliselt öelnud, et ta ei nõustu maksuotsuse punktis 3 toodud kontrolli tulemustega kokku 1036,80 euro ulatuses, kuid ei ole esitanud maksuotsuses tehtud järelduste kummutamiseks ühtki vastuväidet ega tõendit. Kaebaja väidab ise, et ta ei esitanud MTA-le maksuotsuses toodud arvutuste kohta lisaselgitusi ega vastuväiteid. Kuigi kaebaja hinnangul on maksuotsuse lisade loetelus esitatud käibemaksu ja vormi TSD arvestamise metoodika ebaõige ning ei vasta tegelikkusele, siis ei esita kaebaja oma väite tõendamiseks ühtegi selgitust ega tõendit. Leian, et MTA on vaidlustatud maksuotsuses ja selle aluseks olnud kontrolliaktis piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, kuidas vaidlustatud maksusumma kujunes.

§ 150

lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi ega tõendeid maksuotsuses tehtud järelduste ümber lükkamiseks. 6

(7)3-21-2361 Menetluskulud 27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.