) § 48 lg-s 1 sätestatule, vaid üritab telefoni teel ja kirjavahetusega kaebajat eksitada ja survestada teda tegema seda, mida ta tegema ei pea. Kaebajal on volitatud esindaja, kellega vastustaja on kohustatud suhtlema kõigis küsimustes, mitte pöörduma kaebaja seadusliku esindaja poole ja teda survestama. Kaebaja seaduslik esindaja ei saa lapse raske haiguse tõttu koheselt maksuhalduri päringutele vastata. 10.
Maksukohustuslase poolt maksumenetluses esitatud tõendite pinnalt tekkinud kahtluse ümberlükkamiseks või kinnitamiseks on maksuhaldurile antud võimalus, samas uurimispõhimõttest tulenev kohustus koguda asjassepuutuvaid tõendeid. Üksnes maksuhaldur saab otsustada ja hinnata, kas uue menetluse alustamine järgnevate maksustamisperioodide osas on vajalik ja põhjendatud. Alles pärast kontrollimenetluse läbiviimist selgub, kas maksuhalduri järeldus, et kaebajal korduvad deklareerimisel samad vead, mis tuvastati lõppenud maksumenetluse käigus, on põhjendatud. Alusetu on maksuhalduri seadusest tulenevate ülesannete täitmist nimetada maksumaksja moraalseks ja psühholoogiliseks survestamiseks. 14.4. Lisaks on kaebaja maksuhaldurile ette heitnud äriühingu seadusliku esindajaga kontakteerumist, mille kohta vastustaja selgitab, et
lõikest 1 tulenev maksumaksja õigus kasutada maksumenetluses esindajat ei võta maksuhaldurilt õigust pöörduda vajadusel teabe saamiseks maksumaksja seadusliku esindaja poole. Seega on alusetu ka kaebaja etteheide, kes 3
maksumenetluse peatamise võimalust ette ei näe ja samuti poleks see ka praktiliselt võimalik. Maksuhalduri ülesandeks on kontrollida maksuseaduste täitmist. Veelgi enam, maksuhalduri üheks ülesandeks on ka kontrollimenetlus viia läbi lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt ning praktikas ei ole võimalik oodata teabe nõudmise korralduse vaidluse lõpplahendit, kuna selleks võib kuluda mitu aastat. Kaebaja ei saa eeldada, et menetlus peatub vaikimisi korralduse vaidluse lõpptulemuse ära ootamiseks mitmeks aastaks olukorras, kus maksuhaldurile on sätestatud maksukorralduse seaduses ülesandeks viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Kuigi kohtupraktika järgi on menetluse peatamine erandlikel juhtudel võimalik , ei saanud kaebaja praegusel juhul eeldada, et menetlus peatus või see peatati, ainuüksi juba seetõttu, et haldusmenetluse üldregulatsioon (HMS) ega ka
ei näe ette menetluse peatumise või peatamise võimalust. Menetluse peatamise tagajärjel tekkiv viivitus võib haldusmenetluse läbiviimisel kujutada endast menetlusosalise subjektiivsete õiguste rikkumist sõltumata menetluse lõpptulemusest, sest ebamõistlikult pikk menetlusaeg võib põhjustada menetlusosalisele ülemääraseid kulusid jms. 15.3. Maksuotsus on õiguspärane, see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele. Käesoleva maksukontrolli vajadus tulenes sellest, et kaebaja jätkas varasema kontrolli käigus maksuhalduri poolt viidatud vigu ning ei parandanud neid vigu maksunõustamise käigus. Maksuhaldur väljastas kaebajale 12.11.2021 kontrollakti nr 12.2-3/056568-4, milles on välja toodud kõik kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Vastustaja märgib, et maksumenetluses kaebaja oma ärakuulamisõigust ei kasutanud. 15.4.
lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsusega määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Käesolevas asjas ei ole kaebaja suutnud tõendada, et maksuhalduri järeldused maksuotsuses oleksid valed, kaebaja pole üldse maksuotsuse järelduste osa vaidlustanud. KOHTU PÕHJENDUSED 16. Vaadanud läbi poolte seisukohad, leian, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Nõustun seejuures vaideotsuses ja vastustaja vastuses toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid üle korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Samuti ei ole põhjendatud maksuotsuse tühistamiseks esitatud kaebus. Vastuseks kaebusele selgitan järgmist. 17.
lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur
ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmiseks on maksuhalduril muu hulgas õigus nõuda maksukohustuslaselt ja kolmandatelt isikutelt teavet ning asjade ja dokumentide esitamist (
lg 1, millest tulenevalt on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks, sh nõuda asjade või dokumentide esitamist. Sealjuures on maksuhalduril küllaltki avar kaalutlusruum otsustamaks, milliseid dokumente maksukohustuslaselt nõuda.
lg 1 esimese lause kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. See, kas kogutud tõendid maksuhalduri tekkinud kahtluseid kinnitavad, ehk praegusel juhul leiab kinnitust maksuhalduri järeldus, et deklareerimisel korduvad juba varasemas lõppenud maksumenetluses tuvastatud vead, ei ole teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav. Kaebajal ei ole õigust otsustada vastustaja eest, milliseid tõendeid peaks maksuhaldur maksukohustuse kontrollimisel koguma ja arvesse võtma. Nõutud teabe osas seisukoha kujundamine ning sh võimalike täiendavate tõendite kogumise vajadus saab olla asjakohane ja selguda alles teabe saamise ja hindamise järgselt. Eeltoodust tulenevalt ei saa maksuhalduri tegevust oma ülesannete täitmisel ja kaebajalt teabe kogumisel nimetada kaebaja emotsionaalseks ega psühholoogiliseks survestamiseks.
See aga ei muuda asjaolu, et
lg 1 kohaselt juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava
-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Kuna äriühingu kohustuste täitmise korraldamine on seadusliku esindaja ülesandeks, siis ei välistanud volitatud esindaja kasutamine maksuhalduri õigust pöörduda teabe saamiseks ja info edastamiseks otse kaebaja seadusliku esindaja poole. Seega on alusetu nimetada maksuhalduri pöördumisi kaebaja seadusliku esindaja poole kaebaja eksitamiseks või survestamiseks. 21. Asja materjalidest ei nähtu ka, et maksuhaldur oleks kaebaja suhtes käitunud erapoolikult või enda isiklikest eesmärkidest lähtudes. Maksuhalduri ülesandeks on tagada maksude õigeaegne ning korrektne deklareerimine ja maksusummade tasumine ning selle ülesande täitmiseks seirab ja analüüsib MTA pidevalt maksudeklaratsioonidest vm mujalt laekuvat infot ja teostab maksukohustuslaste riskianalüüsi. Kaebaja deklareeritud andmete ja tulude ja tööjõukulude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks kaebajalt teabe ja dokumentide küsimist ei saa pidada kaebaja õigusvastaseks survestamiseks. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et maksuhaldur andis kaebajale korduvalt võimaluse oma deklaratsioone parandada ilma, et selleks oleks vajalik maksukontrolli alustamine. Seega on põhjendamatu väide, et vastustaja ei soovi kaebajat üldse aidata. Kuna kaebaja seda ei teinud, siis ei saa maksuhalduri tegevust maksukontrolli alustamisel pidada õigusvastaseks. Märgin lisaks, et maksuhaldur ei pea juriidilise isiku 5
ega ka haldusmenetluse seadus. Kuigi vastustaja viitab vastuses kaebusele õigesti, et kohtupraktikas (Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 9) on leitud, et haldusmenetluse peatamine on võimalik erandlikel juhtudel, siis sellise erandliku olukorraga praeguses asjas tegemist ei ole. Samuti tähendaks maksumenetluse peatumine korralduse vaidlustamise puhul seda, et maksumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul muutuks võimatuks, sest maksukohustuslane saaks teabe andmise korralduse kohtus vaidlustamisega takistada maksumenetluses maksuotsuse tegemist. Maksuhalduri ülesandeks on kontrollimenetlus viia läbi lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt ning praktikas ei ole võimalik oodata teabe nõudmise korralduse vaidluse lõpplahendit, kuna selleks võib kuluda pikk aeg. Eeltoodust tulenevalt ei ole maksumenetluse jätkumine teabe nõudmiseks antud korralduse vaidlustamiseks toimuva kohtumenetluse ajal õigusvastane ning samuti ei ole sel põhjusel õigusvastane tehtud maksuotsus.
§-st 13 tulenev ärakuulamisõigus ning selles menetlusetapis ei ole veel teada, kas või millise maksuotsuse MTA teeb ning milliseid tõendeid edasises menetluses kogub. Kaebaja jättis kasutamata võimaluse oma seisukohtade esitamiseks kontrolliaktis esitatud maksuhalduri järeldustele. 26. Kaebaja on kaebuse täienduses (dtl 190) küll üldsõnaliselt öelnud, et ta ei nõustu maksuotsuse punktis 3 toodud kontrolli tulemustega kokku 1036,80 euro ulatuses, kuid ei ole esitanud maksuotsuses tehtud järelduste kummutamiseks ühtki vastuväidet ega tõendit. Kaebaja väidab ise, et ta ei esitanud MTA-le maksuotsuses toodud arvutuste kohta lisaselgitusi ega vastuväiteid. Kuigi kaebaja hinnangul on maksuotsuse lisade loetelus esitatud käibemaksu ja vormi TSD arvestamise metoodika ebaõige ning ei vasta tegelikkusele, siis ei esita kaebaja oma väite tõendamiseks ühtegi selgitust ega tõendit. Leian, et MTA on vaidlustatud maksuotsuses ja selle aluseks olnud kontrolliaktis piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, kuidas vaidlustatud maksusumma kujunes.
lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi ega tõendeid maksuotsuses tehtud järelduste ümber lükkamiseks. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.