← Eesti

2-22-1028/26

Obsah (7)§ 436§ 230§ 442§ 122§ 164§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2022.a, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1028 Tsiviilasi Xi hagi Yi vastu ela

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja seisukohad

  1. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hagejalt Viru Maakohtu 02.03.2021 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx kostja kasuks välja mõistetud elatis summas 292 eurot alates 29.01.2021 kuni kostja täisealiseks saamiseni, so 10.01.
  2. Pärast abielu lahutamist jäi kostja elama oma ema (hageja endine abikaasa) juurde. Kostja veedab igakuiselt 12-15 päeva hageja ja tema vanemate juures. Igal reedel toob hageja või tema isa kostja lasteaiast, mis asub xxx linnas ja laps viiakse tagasi esmaspäeva hommikul otse lasteaeda. Hageja kannab kulud (toit, riided, jalatsid, mänguasjad, transpordikulu ca 100 eurot kuus), mis on seotud kostja ülalpidamisega. Senini on hageja maksnud kostja emale igakuiselt elatist 300 eurot kuus. Hageja märkis, et tema sissetulek on ebastabiilne, kuid hagiavalduse esitamiseni elatisevõlgnevust ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) osalise muutmisega seonduvalt soovib hageja väljamõistetud elatist vähendada, so viia vastavusse 01.01.2022 PKS § 101 sätestatuga, kuna õiguslik olukord on selles osas muutunud. Hagejale kuulub 3-toaline korter asukohaga xxx. Teine kinnistu asukohaga on xxx xx on hoonestamata õueala. Hageja omab sõidukit VW Touareg, registrimärgiga XXXXXX (ehitusaasta 2004). Hageja palub alandada Viru Maakohtu 02.03.2021 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx kostja kasuks väljamõistetud elatist kuni 200 euroni kuus. Alandada väljamõisetud elatist pooles ulatuses lapsetoetuse (60 euro) võrra kuus. Kokkuvõtvalt alandada elatist kuni 170 euroni kuus hagi esitamisest. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda (tlk 2, tlk 17).
  3. 04.04.2022 vastuses märkis hageja, et kostja arvelduskontost nähtuvad viited arvelduste kohta teiste kontode vahel, mis tähendab seda, et kostja seaduslik esindaja omab täiendavaid kontosid samas pangas, kuid ei ole neid tulu varjamise eesmärgil esitanud. Hagejale teadaolevalt töötab kostja seaduslik esindaja lisaks ilusalongis WWW, mis asub xxx. Kuna kostja seaduslik esindaja töötab ka teises kohas, siis ei ole tal võimalik õigeaegselt kostjat lasteaiast ära tuua ning seetõttu tegeleb sellega hageja ja mõnikord ka tema isa ning sellega kaasnevad kulud kannab hageja. Hageja suhtleb kostjaga ning selles osas on kostja seadusliku esindaja väide, ebaõige. Hageja ei vaielnud vastu sellele, et alates 01.04.2022 väljamõistetud elatis muutub vastavalt PKS § 101 lg 3 ja 4 sätestatud suuruses. Hageja jäi hagi esitamisest kuni 31.03.2022 esitatud nõude juurde ja palus alandada elatist kuni 200 euroni kuus. Hageja palus hagi lahendamisel arvesse võtta hageja põhjendused ja tõendid ning PKS muudatused, mis hakkasid kehtima 01.01.2022 (tlk 95-96).
  4. 26.05.2022 toimunud kohtuistungil nõustus hageja sellega, et kooskõlas 01.01.2022 PKS muudatustest tulenevalt on kuni märtsi lõpuni miinimum suuruses elatis 215, 69 eurot ja alates 01.04.2022 225, 64 eurot (tlk 106 pöördel). Hageja palus elatise vähendamist alates 01.06.2022 (tlk 106 pöördel). Hageja loobus vahetu ülalpidamisega seonduvatest asjaoludest (tlk 107). 2 Kostja vastuväited
  5. Kostja ei nõustu hagis esitatuga ning palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja selgitas, et hageja ei ole praktiliselt terve 2021.a jooksul kostjaga suhelnud. Aasta jooksul oli laps isal külas suvepuhkuse ajal nädala ja hageja viis kaks korda lapse lasteaeda (kui ise elas veel xxx). Hageja nägi last paar korda, kui laps oli hageja vanematel külas. Pärast hageja kolimist detsembris 2021 xxx hakkas hageja veidi rohkem lapsele tähelepanu pöörama, kuid laps ei viibi isaga rohkem, kui 4-6 päeva kuus. Hageja võtab lapse enda juurde mõneks tunniks ja 1-2 korda kuus ööbimisega, mis teeb kokku 4-6 päeva. Regulaarset kohtumist hageja ja kostja vahel ei ole. Hageja ei võta mitte kunagi last lasteaiast ära ega vii teda sinna, seega hagejal transpordikulud puuduvad. Vahel võtab lapse lasteaiast ära hageja isa (so vanaisa), kuid siis ööbib laps oma vanavanemate juures, kes elavad samuti xxx ja kulutused lapselapsele on vabatahtlikult teinud vanavanemad, mitte hageja. Lapse toovad koju samuti vanavanemad. Selline suhtlus on olnud vanavanemate tahe, sest viimased saavad aru, et kostja ema käib samuti tööl ja nad ei soovi vanemate lahkumineku tõttu kaotada sidet lapselapsega. Kostja vanemate abielu ajal suhtlesid vanavanemad lapselapsega väga tihedalt ning teevad seda tänaseni. Kostjale ostab riided tema ema ning hagejal ei ole selliseid kulutusi. Kostja vastas emale, et hageja on talle kuu aega tagasi ostnud ainult paari kindaid. Hageja ei ole esitanud tõendeid lapsele tehtavate kulutuste kohta. Pärast vanemate lahkuminekut on kostja isalt saanud mõned asjad summas 3-10 eurot ning kingitusi uueks aastaks ja sünnipäevaks. Enne hagi esitamist oli hagejal kostja ees võlgnevust, kuid pärast kostja ema pöördumist kohtutäituri K. Maalmani poole, tasus hageja võlgnevuse. Hagejal on võlgnevus
  6. aasta eest, kuid kostja enam ei hakanud enam kohtutäituri poole pöörduma, so konflikti vältimiseks. Kostja osundas, et hageja töötab XXX ning omab head sissetulekut, mis nähtub ka hageja pangakontoväljavõttest. Alates 2022 on elatustase suurenenud, tõsteti lasteaiatasu, kommunaalmakseid, tõusnud on ka toiduainete ja rohtude hinnad. Seega võrreldes
  7. aastaga on kostja väljaminekud suurenenud. Hageja ei ole töövõimetu, omab töökohta ning tal pole teisi lapsi, mis oleksid aluseks elatise vähendamise aluseks (tlk 79-80).
  8. 26.05.2022 kohtuistungil kostja elatise vähendamisega ei nõustunud, kuna selleks põhjuseid ei esine. Hinnad on tõusnud, hageja ei ole töövõimetu ning tal on stabiilne töökoht. Kostja ei näe põhjust, miks hageja ei peaks maksma elatist, mis on temalt väljamõistetud, so samas summas, mida ta on maksnud (tlk 106). Kostja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et käib ilusalongis WWW praktikal ja see ei ole hetkel tema töökohaks, kuid plaanib sinna tööle asuda. Kuna laps läheb kooli, siis ei saa kostja seaduslik esindaja MMMs töötada õhtuni, sest laps on vaja koolist ära tuua ning selleks on vaja vabamat graafikut. MMMst saadava töötasu on 400-450 eurot kuus, tegemist on tunnitööga ning kostja seaduslik esindaja ei ole täiskohaga tööl. MMMst saab kostja seaduslik esindaja igakuiselt jootraha, so ca sama summa, mis töötasu. Igakuiseid lapsele minevaid kulutusi kostja seaduslik esindaja esile tuua ei osanud (tlk 107). Kohtuotsuse põhjendused
  9. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
  10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud 3 tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: -kostja vanemateks on X ja T (tlk 9 pöördel); -kostja elab koos Tga (emaga) ning on viimase ülalpidamisel (tlk 17); -02.03.2021 Viru Maakohtu tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis 292 eurot kuus alates 29.01.2021 kuni kostja täisealiseks saamiseni, so 10.01.2033 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni (tlk 3-6); -hageja kinnitusel vahetut ülalpidamist asjas ei esine (tlk 107). Poolte vahel seisneb vaidlus eeskätt selles, kas elatise vähendamiseks esinevad mõjuvad põhjused ja kas elatist peaks mõjuvate põhjuste puudumisel vähendama.
  2. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  4. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 1 kuni 7).
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-s 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. PKS § 2172 lg 1 kohaselt kui enne

  1. aasta
  2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  3. aasta
  4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 217² lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
  5. Kuivõrd hageja kinnitas 26.05.2022 toimunud kohtuistungil, et asjas vahetut ülalpidamist ei esine, siis kohus eelnevat asja lahendamisel ei käsitle. Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja ja kostja seaduslik esindaja on kostja vanemad. 02.03.2021 Viru Maakohtu tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr xxx 4 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis 292 eurot kuus alates 29.01.2021 kuni kostja täisealiseks saamiseni, so 10.01.2033 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni.
  6. 26.05.2022 toimunud kohtuistungil jäi hageja selle juurde, et elatist vähendatakse alates 01.06.2022 (mitte hagi esitamisest). Hageja nõustus sellega, et alates 01.04.2022 on kehtiva PKS regulatsiooni järgi elatise suuruseks 225,64 eurot, millises ulatuses soovib hageja haginõudena elatise vähendamist. Hagis tugines hageja ka sellele, et seoses perekonnaseaduse muudatusega soovib ta väljamõistetud elatist vähendada ja viia igakuine elatis vastavusse PKS § 101 sätestatuga, kuna õiguslik olukord on muutunud. Kostja leidis seevastu, et hagejal puuduvad mõjuvad põhjused, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks (st hageja ei ole töövõimetu, tal ei ole teisi lapsi). Hageja 16.01.2022 palgatõendi kohaselt töötab hageja XXX OÜ-s ja tema neto töötasud on olnud järgmised: juuni 2021 218, 90 eurot, juuli 2021 0 eurot, august 2021 1692,77 eurot, september 2021 0 eurot, oktoober 2021 1783,19 eurot, november 2021 2781,79 eurot, detsember 2021 1853,49 eurot, kokku 8330,14 eurot (tlk 7). Hageja Luminor Bank AS kontoväljavõttest (periood 01.02.202126.01.2022) nähtuvalt oli hageja neto töötasud järgnevad: 05.02.2021 2025,29 eurot, 05.03.2021 1983,82 eurot, 08.04.2021 2710,16 eurot, 07.05.2021 1891, 73 eurot, 07.06.2021 1240, 80 eurot, 09.07.2021 218,90 eurot, 07.09.2021 1692,77 eurot, 04.11.2021 1783, 19 eurot, 17.11.2021 1248, 42 eurot, 07.12.2021 1533,37 eurot, 07.01.2022 1853, 49 eurot, kokku 18 181,94 eurot (tlk 19-36, sh pöördel). Hagejale kuulub kinnistu registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga xxx, kinnistul koormatised puuduvad (tlk 43-44) ning sõiduk (Volkswagen Touareg, registrimärgiga XXXXXX, 2004) registreerimistunnistus (tlk 45). Hageja 11 kuu (veebr 2021 kuni jaan 2022) keskmiseks neto töötasuks on 1652,90 eurot (18 181,94/11). Kohus on seisukohal, et menetluses ei ole tõendamist leidnud asjaolud, mis võimaldaksid vähendada elatist alla maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära. Kuni
  7. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Elatise miinimummääras nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi tõendama (vt Riigikohtu
  8. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu (Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Mõjuvaks põhjuseks võis enne
  3. jaanuari 2022 kehtinud PKS § 102 lg 2 järgi mh olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja ei ole töövõimetu ja tal on kostja näol üks ülalpeetav. Vaidluse all ei ole ka asjaolud, et hageja on kostja seaduslikule esindajale tasunud hageja kinnitusel igakuiselt elatist ka 300 euro ulatuses ning poolte väidetel ei ole hagejal kostja ees elatisevõlgnevust. Kohus märgib, et hageja ebastabiilne töötasu ei ole aluseks mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks. Kohtu hinnangul on hageja keskmine töötasu suuruses, mis võimaldab tal varasemalt väljamõistetud elatist tasuda, arvestades siinjuures, et hageja on elatist tasunud ka väljamõistetust suuremas summas ning elatisevõlgnevust ei esine. Seega on kokkuvõtvalt hageja suuteline tasuma Viru Maakohtu 02.03.2021 tagaseljaotsusega (tsiviilasi nr xxx) väljamõistetud elatist 292 eurot kuus. Kohus leiab, et elatise vähendamiseks alused PKS § 102 lg 2 mõistes puuduvad, kuid eeltoodu alusel ei saa hagi rahuldamata jätta.
  4. Alates
  5. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kohus peab alates 01.01.2022 elatise väljamõistmisel lähtuma 5 kehtivast perekonnaseadusest, arvestades siinjuures, et hagiavaldus on esitatud 21.01.
  6. PKS § 217 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui enne
  7. aasta
  8. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  9. aasta
  10. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele (PKS § 217 2 lg 2) (vt lisaks 16.02.2022 Tartu Ringkonnakohtu lahend nr 2-21-12570 p 9-11). Hageja on elatise suuruse vähendamist/muutmist nõudnud seaduse muudatusele tuginedes. Kohus leiab, et hageja sellekohane taotlus on elatise väljamõistmisel põhjendatud. Kostja on 18.03.2022 vastuses märkinud, et igapäevased kulud (lasteaiatasu, kommunaalkulud, toidukulu, rohtude hinnad) on tõusnud ning võrreldes 2021.aastaga on kostja väljaminekud suurenenud (tlk 80). 26.05.2022 toimunud kohtuistungil lapsele minevaid kulutusi kostja seaduslik esindaja esile tuua ei osanud (tlk 107). Kohus märgib, et kostja ei ole igakuiseid vajadusi asjas esile toonud ning kohus ei saa kostja seadusliku esindaja pangakontoväljavõtete (tlk 85-90) põhjal neid ka ise tuletada. Seega ei ole asjas tuvastamist ega tõendamist leidnud, et kostja vajadused/igakuised kulutused ületaksid alates 01.01.2022 perekonnaseaduses kehtestatud miinimummäära.
  11. Alates
  12. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  13. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  14. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates
  15. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on kostjale makstav elatis Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi alates 01.04.2022 225,64 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Kohus märgib, et lähtub PKS § 101 lg-s 4 sätestatult baassummale lisanduvast 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ja vastavast sõnastusest tulenevalt ei ole määravaks hageja keskmine bruto ega neto töötasu suurus. Alates 01.04.2022 toimus THI indekseerimine, 200 eurot on baassumma + 4,6%, 200+9,2=209,20 eurot. Lisada keskmine brutotasu 1548 eurot, sellest 3%, 46,44; 209,20 + 46,44=255,64 eurot – 30 (lapsetoetus 60/2)=225,64 eurot. Eeltoodud põhjendustele tuginevalt rahuldab kohus hagiavalduse. Viru Maakohtu 02.03.2021 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx Xlt Yi kasuks välja mõistetud elatist tuleb vähendada alates 01.06.
  16. Alates 01.06.2022 on X kohustatud tasuma Yle igakuiselt elatist summas 225,64 eurot kuni Yi täisealiseks saamiseni ning vastav kuumakse suurus arvutatakse ümber iga aasta
  17. aprillist vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 lg-tes 3-5 sätestatule. 15.

§ 442lg 2 p 5¹ kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja taotletava elatise vähendamise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 597,24 eurot (292-225,64=66,36 eurot x 9=597,24 eurot). 6 16.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab kulud poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.