3. Jätta rahuldamata B nõue Y vastu välja mõista elatis B kasuks alates hagi esitamisest kuni A täisealiseks saamiseni
) § 101 lg 1 sätestatud suuruses. Näiteks maksis laste isa 2020 aasta juuli ja augusti kuus elatist kahele lapsele kokku 300 eurot kuus. Lapsed koos emaga elavad üürikorteris ning laste ema sissetulekust ei jätku kõigi laste vajaduste katmiseks. Hagejad paluvad välja mõista Ylt elatis A kasuks alates hagi esitamisest kuni A täisealiseks saamiseni elatis
lg 1 sätestatud määras; elatis B kasuks alates hagi esitamisest kuni A täisealiseks saamiseni elatis
lg 1 sätestatud määras; ja elatis A ja B kasuks tagasiulatuvalt 2 kuu eest summas 600 eurot. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuväidete kohaselt on kostja täitnud laste ülalpidamiskohustust vahetult ja suuremas määras, kui seadusjärgne elatismiinimum. Arvestades laste faktilist elukorraldust ei ole kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine ühelgi juhul põhjendatud. Kostja tasub hagejatele elatis ulatuses, mil ta ei osale laste ülalpidamises vahetult. Lapsed veetsid kostjaga perioodil juuniaugust üle 50 päeva, mil lapsed olid täies ulatuses kostja ülalpidamisel. Seega on kostja andnud lastele vahetut ülalpidamist, kusjuures sel ajal maksnud hagejate seaduslikule esindajale ka elatist 300 eurot kuus, oma emale ehk laste vanaemale, kelle juures isa lastega koos suhtlusõiguse ajal elab, 300 eurot kuus, lapsele taskuraha 20 eurot kuus, raha kooliasjade soetamiseks 100 eurot, lisaks ostnud vajalikke riideid ning esemeid. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps ning kostja on kohustatud üleval pidama oma kolmanda lapse ema kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hagejate seadusliku esindaja kontole kantakse igakuised riiklikud lastetoetused kokku 120 eurot kuus, mida ta peab kulutama laste hüvanguks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (
) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejate isa (t.l. 5). Seega on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hagejate vanemad ei ela koos ning et hagejad elavad oma ema juures. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja on täitnud hagejate ülalpidamiskohustust nende vajadustest lähtuvalt. Vaidlus on eelkõige selle üle, kui palju viibivad hagejad kostja juures, kus kostja täidab hagejate ülalpidamiskohustust vahetult ja kui palju peab kostja tasuma hagejatele elatist rahas.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul 2 viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal 2020.a. ja käesoleval ajal 2021.a. on 292 eurot) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejate vanemate sissetulekute ja varalisest seisundist tulenevalt, kus kostjal on ülal pidada veel üks alaealine kohtumenetluse kestel 16.11.2020 sündinud laps ja äsjasünnitanud kostja lapse ema, peavad hagejate vanemad osalema hagejate ülalpidamisel võrdsetes osades (I kd t.l. 42-43, 74, 114, 168-176, 180-183, 186-214, II kd t.l. 31-35).
lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt
lg 2 ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Pooled vaidlevad, mis on hagejate vajadused. Hagejad on välja toonud, et hageja I igakuised kulud kokku on 640,50 eurot ja hageja II kulud on kokku 628,50 eurot. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud elatist hagejate ülalpidamiseks sõltuvalt ajast, mil hagejad viibivad vahetult kostja ja kostja vanemate juures summas 300-580 eurot igakuuliselt. Kohtul tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud laste vajaduste rahuldamiseks ning kas kostja poolt tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele arvestades aega, mil hagejad viibisid või viibivad edaspidi kostja juures ja tasutud elatise suurust, et kindaks teha kas kostjal tuleb lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele elatist suuremas määras, kui kostja seda seni teinud on. Kohus tuvastab esmalt, millised on kummagi hageja esmased vajadused ja hindab seejärel ülalpidamiskohustuse ulatust lähtuvalt hagejate tavalisest elulaadist. Kuigi praeguses asjas soovivad hagejad saada kostjalt miinimumelatist, ületavad laste vajadused hagiavalduse kohaselt ülalmärgitud elatismiinimumi ning kohtul tuleb arvestada tuleb kostja ülalpidamiskohustuse täitmist vahetult, mil hagejad viibivad kostjaga ja tema vanematega, kus hagejate emal laste ülalpidamiseks kulutusi teha ei tule. 3 Hagi kohaselt on mõlema hageja eluasemekuludeks 209 eurot, mis koosneb kommunaalkuludest 48 eurot, korteri üüritasust 150 eurot ja interneti ja teleteenuste summast 7 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et hageja esitatud kontoväljavõttest, mis kajastab kommunaalkulude eest maksmist nähtub, et ajavahemikus 10.03.2020 kuni 08.02.2021 on hagejate emal kommunaalkuludele kokku kulunud 1 721,06 eurot ning kontoväljavõttest, mis kajastab üüritasu maksmist nähtub, et ajavahemikus 04.03.2020 kuni 03.02.2021 on üürile kulunud kokku summas 5 400 eurot ning kontoväljavõttest interneti- ja teleteenustele nähtub, et ajavahemikus 10.03.2020 kuni 08.02.2021 on interneti- ja teleteenuste eest on kokku tasutud 240,64 eurot (I kd t.l. 128-129). Seega on tuvastatud, et tegelikkuses on eluasemekuludele kolme inimese peale kulunud aasta jooksul kokku 7 361,70 ja kui see jagada 12 kuuga ning 3 inimese vahel, siis teeb kokku summa ühe inimese jaoks 204,49 eurot, mitte hageja arvestatud 209 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga, et ajal, kui hagejad viibivad kostjaga, siis hoiaks hagejate ema eluasemele tehtavaid kulutusi kokku, sest on üldteada, et üüri peab kokkuleppe kohaselt tasuma ka siis, kui eluruumi parajasti ei kasuta ning põhjendatud on arvata, et teiste lepingust tulenevate kohustuste eest tuleb tasuda samuti hoolimata sellest, kas neid parajasti kasutatakse või mitte. Missuguseid muid kulutusi hagejad summaliselt kokku hoiavad, kui hagejad viibivad kostjaga, sest kostja põhistanud ei ole. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kummagi hageja eluasemekuludele on põhjendatud ja vajalik kulu ümardatuna 204,49 eurot. Kostja vastuse kohaselt on temal kulusid hageja vajaduste rahuldamiseks, mida tema tasub kostja emale. Veenev on kostja väide, et kulusid tasub ta seetõttu, et kui peatub oma ema juures, siis on tal võimalus suhelda lastega, mistõttu ta kannab neid kulusid, kuid sama veenev on arvata, et nende kulude kandmine on seotud ka kostja enda viibimisega oma vanemate juures, sest kostja väidete kohaselt on temal kaks elukohta, s.o. oma ema juures Viimsis vallas xxxs ja xxxs. Asjaoluga, kus kostja tasub oma emale igakuuliselt 300 eurot, ei ole kohtu arvates mõistlik iseenesest järeldada, et need summad on hagejate vanaema küsinud kostjalt seetõttu, et lapselapsed saaksid vanaemaga suhelda ja vanaema juures viibida (I kd t.l. 14-15, 36-37). On üldteada, et lapselapsed suhtlevad vanavanematega ja vanavanematel võib seeläbi kaasneda ka rahalisi väljaminekuid, kuid mõistlik ei ole arvata, et isegi kui lapsevanem tasub vanavanematele lapselastega suhtlemise võimaldamiseks või toetamiseks, siis peaksid need olema ilmtingimata vajalikud kulud. Samas peab kohus mõistlikuks, et mõlemad lapsevanemad toetavad oma vanemate ja oma laste vahelist suhtlemist võrdselt ja sellega seotud kulud kannavad kumbi lapsevanem vahetult ise. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et kostja emale üle kantud summas 300 eurot mingis osas on kahtlemata vajalik laste toitmiseks ja elamise tagamiseks, samas ei ole kohtul võimalik iseenesest järeldada, mis osa sellest summast oleks vajalik kulu hagejate ülalpidamiseks seoses hagejate viibimisega kostja juures. Hagi kohaselt on kummagi hageja toidukulu 120 eurot kuus, samas hagejad põhistavad oma toidukulule kulutatavat summat Eesti Statistikaameti andmetele tuginedes, mille kohaselt on toidukorvi maksumuseks hoopis 104,86 eurot (I kd t.l. 130). Seega hagejate enda andmetele tuginedes pole hagejatel põhistatud kulutada toidule rohkem kui 104,86 eurot kuus. Kuna vaidlust ei ole, et ajal, mil hagejad on kostjaga suheldes kostja vahetu ülalpidamisel, siis on põhistatud kostja väide, et nendel päevadel, mil hagejad on kostjaga hoiab hagejate ema tegelikult toidule kuluvat raha kokku nende päevade eest, mil tema lastele toidulauda ei kata. Põhjendatud on arvata, et ka nendel päevadel, mil hagejad on vanavanemate juures külas, ka siis hoiab hagejate ema toidule kuluvat raha kokku, s.o. nendel päevadel, kui hagejaid ei ole kodus, siis toidule raha ei kulu. Kuigi pooled vaidlevad, kui mitu päeva hagejad viibivad isaga ja vanavanematega, siis on kohtu arvates kostja veenvalt põhjendanud, et hagejad on keskmiselt aasta kohta ühes kuus 10 päeva isa ja vanavanematega, mil hagejate toidule kodus raha ei kulu. Asjaolu, et mõnel kuul on hagejad rohkem või vähem kodus või on seda vaid hommikul või õhtul, ei luba kohtul mõistlikkuse põhimõttest lähtudes arvestada toidule kuluvat summat teistmoodi, kui et keskmiselt 20-l päeval kulutab hagejate ema laste toidule ja ülejäänud päevadel söövad lapsed isa või vanavanemate juures viibides. Seega kui 104,86 eurot on ühe kuu toidukulu, siis ühe päeva toidukuluks on 3,5 eurot ja 20 päeva toidukulu on 70 eurot, missugust summat 70 eurot peab kohus kummagi hageja põhjendatud ja vajalikuks toidukuluks ema juures kodus, ülejäänud summa ulatuses, s.o. 34,86 4 eurot kuus on põhjendatud arvata, et selle kulu katab hagejate isa vahetult kummalegi lapsele, kui lapsed viibivad isa ja vanavanemate juures. Pooled ei vaidle, et esmaspäevast reedeni on Al tagatud koolis söök hommikul ja lõunal ning Bl on toit lasteaias ette nähtud hommikul, lõunal ja õhtuootena. Samas ei pea kohus põhjendatuks koolis ja lasteaias märgitud toidule kuluvat summat üldisest toidukulust maha arvata, sest kostja ei ole seda välja arvestanud. Pooled ei vaidle, et hageja II lasteaiakuludele kulub igakuuliselt 82 eurot (I kd t.l. 155). Pooled ei vaidle selle üle, et kummalgi lapsel kulub hügieenitarvetele kuus 5 eurot. Hagejad on märkinud, et kodusele majapidamisele kulub kummalgi hagejal 10 eurot kuus. Kuna kostja vaidleb nendele kuludele vastu ja hagejad ei ole ei tõendanud ega põhistanud, mis kuludega on tegemist, siis ei saa kohus pidada neid kulutusi kuidagi põhjendatuteks ja vajalikeks kuludeks. Hagi kohaselt kulub kummalgil hagejal tervishoiule kuus 15 eurot (10 eurot ravimitele, 5 eurot eriarsti visiiditasu). Kuna tervishoiu kulude kohta hagejate esitatud konto väljavõttest nähtub, et hagejate ema on kulutanud apteekides kokku aasta jooksul 173,44 eurot (I kd t.l. 131) ja eriarsti igakuuliste visiiditasude kohta hagejad tõendeid esitanud ei ole, siis loeb kohus tõendatuks, et hagejatel on kulunud tervishoiule kokku 173,44 eurot, sest kohtul ei ole põhjust kahelda, et need kulutused on tehtud hagejate huvides. Seega on kohtu arvates kummagi hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks tervishoiule arvestatuna ühe lapse kohta 7,23 eurot kuus (173,44/12/2). Hagi kohaselt kulub A riietele ja jalanõudele igakuuliselt 60 eurot. Kuna esitatud arvetest nähtub, et lapse emal on kulunud lapse riiete ja jalanõude peale kokku 642,51 eurot (I kd t.l. 132138), siis on tõendatud, et igakuuliselt kulub riietele ja jalanõudele 53,50 eurot, mitte 60 eurot. Kohtu arvates on igakuuline summa 53,50 eurot põhjendatud ja vajalik kulu ja seda hoolimata asjaolust, et korra on hagejate ema hagejale jalanõud ostnud ajal, kui hageja viibis isaga ja hoopis isa ostis hagejale jalanõud või et kostjal on kahtlus, et ostud on tehtud hoopis hagejate ema jaoks (II kd t.l. 7-8). Kohus leiab, et on üldteada, et riiete ja jalanõude jaoks kulub raha ning kohtu arvates ei ole kulutatud summa 53,50 ülemäära suur, et seda mitte pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Hagi kohaselt kulub B riietele ja jalanõudele igakuuliselt 32 eurot. Kuna esitatud arvetest nähtub, et lapse emal on kulunud lapse riiete ja jalanõude peale kokku 13 kuu jooksul 378,31 eurot (I kd t.l. 156-160), siis on tõendatud, et B riietele ja jalanõudele kulub igakuuliselt siiski 29 eurot, mitte 32 eurot. Hagi kohaselt kulub A hariduse ja spordiga seotud kuludele igakuuliselt 54 eurot (tantsuring 39 eurot, kooliga seotud kulud 15 eurot). Põhjendatud on kostja väide, et kooliga seotud igakuulised 15 eurot on põhistamata ja ka kohtul ei ole võimalik vaid paarist kontoväljavõttest iseenesest varasema perioodi osas järeldada tehtud kulutuste vajaduse ja põhjendatuse kohta tulevikus 15 eurot kuus (I kd t.l. 140 pöördel-142) . Põhistatud on ka kostja väide, et kui tantsuringi juuni, juuli ja augustikuus ei toimu, siis nende kuude eest tantsuringi arvestamine 39 eurot kuus ei ole põhjendatud (I kd t.l. 140). Kuigi hageja on esitanud vaid viie kuu tantsuringi arved, siis on kohtu arvates põhjendatud arvata, et tantsuringis tulevikku suunatult osaleb A siiski aastaringselt, v.a. siis suvekuud, mis teeb kokku aastas 351 eurot (9x39) ja ühes kuus põhjendatud ja vajalikuks kuluks 29,25 eurot. Hagi kohaselt on B kulud igakuuliselt haridusele ja spordile 60 eurot (trenn 35 eurot, spordivarustus 10 eurot, lasteaiaüritused 15 eurot). Hageja ei ole tõendanud, et B trennikulud oleksid 35 eurot, samas hageja ka ei vaidle kostjaga, et hageja trennis ei käigi. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal on igakuised kulud spordivarustusele 10 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et lillekuluga 9 eurot ja tasuga summas 15,30 eurot (I kd t.l. 161) ei saa kuidagi veenalt lugeda põhjendatuks hageja B kulusid haridusele, sest hageja ei ole põhistanud, milleks on need kulutused tehtud. Hageja ei ole tõendanud, et temal kuluks lasteaiaüritustele igakuuliselt 15 eurot. Asjaolu, 5 et hageja võib hakata ühel päeval trennis käima ei luba samuti kuidagi arvata, et hageja igakuiste vajalike kulude hulka kuuluksid kulud 35 eurot trennile ja 10 eurot spordivarustusele. Kostja on veenvalt põhjendanud, et spordivarustust ostab kostja Ble (II kd t.l. 10). Kuna aga vaidlust ei ole, et kostja ostaks igakuuliselt hagejale spordivarustust, siis ei pea kohus põhjendatuks kostja tehtud rahalisi ühekordseid väljaminekuid ja seda enne hagiavalduse esitamist arvestada hageja igakuuliste vajaduste hulka. Kuigi hagiavalduse kohaselt kulub kummagi hageja juuksuri kuludele 10 eurot kuus, siis ei ole hagejad tõendanud eelnimetatud summas juuksuriteenuste eest tasumist. Kostja sõnul lapsed juuksuri juures ei käigi. Seega ei saa kohus pidada hagejate juuksuri kulusid kummalgil hagejal 10 eurot kuus põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Hagi kohaselt kulub kummalgil hagejal I transpordile igakuuliselt 36 eurot ja hagejal II 43 eurot. Samas ei ole hageja põhistanud mis vajalik ja põhjendatud kulu peaks olema kulutada igakuuliselt hagejal I ja 36 eurot ja hagejal II 43 eurot (I kd t.l. 151-152, 162). Kostja on veenvalt põhjendanud, et hagejate igapäevaste liikumistega seoses ei ole põhjendatud ega vajalik kulutada transpordi jaoks raha, mistõttu on mõistlik arvata, et hagejate transpordikulu võib-olla seotud vaba aja veetmisega nädalavahetusel. Kuna nii hagejate ema kui kostja veedavad hagejatega vaba aega, siis on põhjendatud arvata, et kumbki lapsevanem kulutaks lastega sõitude kulud vahetult ise. Seega hagiavalduses nimetatud transpordikulusid ei pea kohus hagejate põhjendatuks ja vajalikeks kuludeks. Nii hageja kui kostja poolt hagejale I taskuraha maksmine, s.o. rahaliste vahendite andmine laste kasutusse, ei ole kohtu arvates selline vajalik kulu, mida peaks arvestama igakuuliste laste ülalpidmisvajaduse hulka (I kd t.l. 16-17, 40-41, 139, II kd t.l. 23). Juhul, kui lapsevanemad peavad võimalikuks anda lastele täiendavalt taskuraha lisaks sellele, et lapsevanemad on täitnud laste igapäevased vajaduses, siis on kohtu arvates mõistlik nende summade suurus ja andmine jätta vahetult selle lapsevanema kanda, kes peab seda võimalikuks. Vaidlust ei ole, et mõlemad lapsevanemad teevad lastele kingitusi ja kannavad kulutusi seoses meelelahutusega, kuid kohtu arvates ei ole mõistlik kingituste tegemist pidada laste vajaduste rahuldamiseks või võimaldavad kulutusi meelelahutusele 22,50 eurot igakuuliselt põhistusega, et toit telliti koju, kui toiduraha on juba eraldi laste vajadustena arvestatud (I kdt.l. 143-150, 153154, 184-185II kd t.l. 11-21). Hagejate muud kulud kummalgi 20 eurot kuus ei pea kohus igakuuliselt vajalikuks kuluks, sest see pole tõendatud ega põhistatud, et kohus saaks võtta seisukoha kas sellised varasematest kulutustest tulenevad summad oleksid hagejate esmavajaduste rahuldamiseks vajalikud kulud alates hagiavalduse esitamisest kohtusse või kuuluksid siis eraldi hagejate tavapärase elustiili juurde (I kd t.l.153-154, 163-167). Kuna mõlemad lapsevanemad armastavad teha lastele kingitusi märkimisväärses rahalises ulatuses ja võimaldavad raha meelelahutusele ja muude täiendavate kulutuste tegemise katteks, siis on mõistlik, et kingituste tegemise ja meelelahutuse kulu jääb vahetult selle vanema kanda, kelle juures lapsed parajasti on. Lähtudes eeltoodust ei pea kohus hagejate väljatoodud kuludest kulutusi kingitustele, meelelahutusele, muudele selgitamata kuludele, taskurahale ja transpordile kulutusteks, mis oleks seotud hagejate esmavajadustega, sest kohtu arvates on tegemist pigem meelelahutusele kulutavate summadega, mida saab kumbki lapsevanem vahetult oma võimalustest tulenevalt täiendavalt soovi korral kulutada. Seega peab kohus hageja I vajadustest lähtudes hageja I põhjendatud vajalikeks kuludeks eluasemele 204,49 eurot, toidukulule 104,86 eurot, hügieenitarvetele 5 eurot, tervishoiule 7,23 eurot, riietele ja jalanõudele 53,50 eurot ja trennile 29,25 eurot, s.o. kokku 404,33 eurot, millest kostja kannab vahetult toidukulu 34,86 eurot ning kui ka hageja ema kanda jääb vahetult 34,86 eurot toidule, siis on hageja I esmavajadustest hageja ema juures 334,61 eurot, millise summa peavad lapsevanemad võrdselt kandma (369,47-34,86). 6 Hageja II vajadustest lähtudes hageja II põhjendatud vajalikeks kuludeks eluasemele 204,49 eurot, toidukulule 104,86 eurot, lasteaiale 82 eurot, hügieenitarvetele 5 eurot, tervishoiule 7,23 eurot, riietele ja jalanõudele 29 eurot, s.o. kokku 432,58 eurot, millest kostja kannab vahetult toidukulu 34,86 eurot ning kui ka hageja ema kanda jääb vahetult 34,86 eurot toidule, siis on hageja I esmavajadustest hageja ema juures vajadused 362,86 eurot, millise summa peavad lapsevanemad võrdselt kandma (432,58-2x34,86). Kostja on veenvalt põhjendanud, et mõlemad hagejad on 2020 juunikuus viibinud kostja ja kostja vanemate juures 13 päeva, lisaks oli A veel 6 päeva kostja ja kostja vanematega, juulikuus olid hagejad kostja ja tema vanematega 17 päeva ja augustis 16 päeva, septembris oli A kostja ja kostja vanematega 9 päeva ning B 6 päeva, oktoobris A 13 päeva ja B 7 päeva, novembris A 12 päeva ja B 7 päeva, detsembris A 16 päeva ja B 11 päeva, jaanuaris 2021 mõlemad lapsed 6 päeva ja veebruaris mõlemad lapsed 6 päeva (I kd t.l. 75-76). Kohtu arvates ei ole põhjendatud ega mõistlik hageja arvestusele tuginedes arvestada hagejate mineku ja tuleku päevi poolikuteks päevadeks kostja juures, et kindlaks teha, kui suure osa konkreetsest päevast on hagejad viibinud kostja ja vanavanematega. Kohtu arvates laste ühe toidukorra jätmine sõltuvalt tulekust või minekust, kas hommikusöök või õhtusöök ei mõjuta hagejate ülalpidamise ulatust sedavõrd, et poleks mõistlik arvata, et konkreetsel päeval liigutakse sellisel kellaajal nagu see parajasti kõigile mõistlik on. Kostja on veenvalt põhistanud, et kooliajal on lapsed regulaarselt kostja ja tema vanematega vähemalt kuus päeva ja muul ajal suvekuudel vähemalt pool aega. Kohtu arvates viibivad lapsed kostja ja kostja vanemate juures olulisel määral ning kostja on tõendanud, et arvesse võttes hagejate viibimist kostja ja kostja vanemate juures ongi kostja elatist tasunud sõltuvalt kas elatise miinimummäärast või pooles elatise miinimummäärast lähtudes. Pooled ei vaidle, et kostja osaleb hagejate ülalpidamises tehes igakuiselt ülekandeid hagejate ülalpidamiseks hagejate emale vähemalt kummagi hagejate vajadustes lähtudes sõltuvalt sellest kui palju hagejad on viibinud kostja ja tema vanematega kummalegi on kuus kokku 300-580 eurot (I kd t.l. 38-39, 102, II kd t.l. 22, 26), viimastel kuudel tehes ülekanded summas 360 eurot, mis on iseenesest veidi enam, kui pool hagejate tegelikest esmavajadustest 348,74 eurot ((334,61+362,86):2) ja tuvastatud on, et kostja osaleb lisaks hagejate ülalpidamises vahetult, mil lapsed viibivad siiski aastas kokku olulise osa ajast kostjaga ja kostja vanematega, mil kostja kanda on vahetult sellel ajal ka hagejate ülalpidamine (söök, eluasemekulud, transport, vaba aeg ja meelelahtutus ning taskuraha), siis ei ole tõendatud hagejate väide, et kostja ei täida oma seaduses tulenvat ülalpidamiskohustust, sest mõlemal vanemal kulub samas ulatuses hagejate vajaduste rahuldamiseks rahalisi vahendeid ning tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse suurusele, mistõttu ei tule kostjal tasuda hagejatele suuremaid summasid elatiseks, kui ta seda seni teinud on ning hagejate nõue tuleb jätta rahuldamata. Lisaks on kostja välja toonud, et osa hagejate vajadustest on võimalik katta riiklike toetustega. Kohus nõustub kostjaga, et hagejate emale makstavat riiklikku toetust kokku 120 eurot on hagejatel võimalik kasutada oma täiendavate vajaduste katmiseks, milliseid kohus käesolevas otsuses ei pidanud hagejate põhjendatud ja vajalikeks esmavajadusteks.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-16, p 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. 7 Hagejad on esitanud tagasiulatuva elatise nõude hagejatel kahe kuu eest enne hagiavalduse kohtusse esitamist 19.08.2020 summas 600 eurot. Kohtul ei ole ka põhjust arvata, et hagejate vajadused tagasiulatuvalt oleksid nende vajadustest tulenevalt jäänud katmata ja ka hageja ei ole esitanud kohtule selle kohta tõendeid. Kostja on veenvalt põhjendanud, et mõlemad hagejad on juunikuus viibinud kostja ja kostja vanemate juures 13 päeva, lisaks oli A veel 6 päeva kostja ja kostja vanematega, juulikuus olid hagejad kostja ja tema vanematega 17 päeva ja augustis 16 päeva (I kd t.l. 75-76). Vaidlust ei ole, et juunikuus ostis kostja hagejale I riideid maksumusega 150 eurot ja andis kolmel suvekuul hagejale I taskuraha igakuuliselt 20 eurot. Vaidlust ei ole, et augustis andis kostja hagejale I 100 eurot kooliasjade ostmiseks. Kuna vaidlust ei ole, et kostja on osalenud hagejate ülalpidamises varasemalt, sh kaks kuud enne hagiavalduse esitamist vahetult, tasudes juunis hagejatele elatist 580 eurot, juulis 300 eurot ja augustis 300 eurot (I kd t.l. 12-13, 18-19), kus hagejad on viibinud kostjaga nende kahe kuu jooksul poole ajast ning tasudes sama aja eest hagejatele ka elatist poole miinimumelatismäära ulatuses, siis ei ole tõendatud hagejate väide, et kostja ei ole hagejaid üleval pidanud enne hagiavalduse kohtusse esitamist hagejate vajadustest tulenevalt. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagejate tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (I kd t.l. 20-21, 34-35, 44-73, II kd t.l. 9), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus erandina menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kohus küll jätab hagi rahuldamata, kuid võttes arvesse, et tegemist on alaealiste laste nõuetega elatise väljamõistmiseks ning kohtu arvates ei ole mõistlik jätta menetluskulusid hagejate kanda põhjusel, et hagejatel oleks nõudeõigus oma ema vastu kohtusse pöörduda kahju hüvitamise nõudega hüvitada hagejatele käesoleva menetlusega tekkinud menetluskulud, mis arvestades hagejate vanemate ühist hooldusõigust oleks kahtlemata äärmiselt komplitseeritud ja ebamõistlik, sest sellega kaasneksid kahtlemata omakorda menetluskulud ja muutuks ka hagejate ema varanduslik olukord, siis peab kohus erandina põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.