← Eesti

2-20-12105/22

Obsah (12)§ 633§ 187§ 230§ 436§ 231§ 232§ 445§ 459§ 173§ 162§ 174§ 177

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-20-12105 25. november 2021, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosal

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille Tsiviilasi nr 2-20-12105 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.A O (hageja) oma seadusliku esindaja X X kaudu esitas 21.08.2020 hagi A Oi (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja nõudeks on mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis ajavahemiku 01.08.2020-31.08.2020 eest summas 142 eurot ja alates 01.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalpalga määrast. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb tasuda X X arveldusarvele nr X, selgitusega „elatis A O“. Hagiavalduse kohaselt hageja seaduslik esindaja ja kostja olid vabaabielus. Hageja sündis 23.05.

  1. a. Kostja on hageja isa. Hageja elab koos hageja seadusliku esindajaga (emaga). Kuni
  2. a augusti kuuni täitis kostja nõutaval viisil oma kohustust hagejale elatise tagamisel. Juulis saatis kostja hagejale kirja, milles tegi ettepaneku vähendada hageja elatisraha 150 euroni. Kostja viitas põhjendusena veel ühe lapse ülalpidamise vajadust ja koroonaviirusest põhjustatud takistusi. Hageja seaduslik esindaja küsis kostjalt andmeid tema majandusliku ja varalise olukorra kohta. Kostja sõnul on tema sissetulek 850 eurot, mis võimaldab kostjal tagada hagejale ja teisele lapsele ülalpidamise seadusega sätestatud minimaalmääras. Sellele vaatamata maksis kostja hagejale elatusraha ainult 150 eurot. Ühe lapse elatisraha kuus on 292 eurot. Kostja ei täida nõutaval viisil oma kohustust hagejale elatusraha maksta. Seoses sellega pöördub hageja kohtusse nõudega mõista kostjalt välja elatusraha seadusega sätestatud määras. Kostja töötab ja tema sissetulek võimaldab tal ennast ja kolme last ülal pidada hagis nõutaval määral. Hageja palub mõista kostjalt välja elatisraha tagasiulatuvalt alates 01.08.
  3. a (septembrikuu eest) 142 eurot (292 – 150), ja edasi alates 01.09.
  4. a 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool kehtivast minimaalkuupalga määrast. 2.Viru Maakohus 28.08.2020 määrusega võttis hagi menetlusse. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjal leiab, et esitatud hagi on põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab endale elatisraha seadusega ette nähtud alammääras. Kostja palus hageja seadusliku esindajalt võimaluse tasuda elatisraha väiksemas ulatuses seoses sellega, et kostja abikaasal lõppes dekreediraha saamise võimalus ja kostjal vähenes töömaht. Kostja palub kohut arvestada elatisraha kindlaks määramisel hagejale määratud peretoetuse summaga. Kostja leiab, et hageja ülalpidamiskulude nimekiri ei ole selge. Kostja ei ole nõus hageja eeldatava ülalpidamiskulude summaga 584 eurot. Hageja eeldatavad ülalpidamiskulud on ülepaisutatud. Hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud andmeid enda sissetulekute ja väljaminekute kohta. 2

(12)Tsiviilasi nr 2-20-12105 Kostja sissetulekuks on tema töötasu summas ca 850 eurot kuus. 6 kuu keskmine töötasu on 723 eurot. Kostja töötab keevitajana xxx. Lisaks hagejale on kostjal veel üks alaealine laps X Oa, sündinud 20.12.
  1. a, kelle suhtes tekkib kostjal ülalpidamiskohustus. Laenukohustusi kostjal ei ole. Kinnisvara kostjal ei ole. Kostja sõidukid: -Sõiduk Toyota, reg. x,
  2. a, eeldatava väärtusega 1000 eurot. -Renault Trafic, reg.x,
  3. a, eeldatava väärtusega 2000 eurot. Kostja elab koos oma abikaasaga ja tütrega x Oaga. Kostja igakuised põhjendatud kulud: Toit - 250 eurot. Elusasemekulud (munitsipaalkorteri üür, vee arve) – 150 eurot / 3 inimest = 50 eurot Elekter – 15 eurot / 3 inimest = 5 eurot Telefon – 20 eurot Riided, jalanõud – 60 eurot Hügieen – 10 eurot. Koduloomad (koer, kass) – 20 eurot Bensiin, sõidukiga seotud vältimatud kulud (remont, hooldus jne) – 100 eurot. Kostja kulud kokku: 515 eurot Kostja esitab kohtule pangakonto väljavõtte, millest nähtuvad tema sissetulekud ja väljaminekud Kostjal on seega võimalik tasuda elatisraha lapsele summas 150 eurot kuus, kuna kostjal on vajalik toetada ka teist last. Kostja ei loobu elatisraha tasumise kohustusest, kuid elatise summa peab olema reaalselt täidetav. Kostja on nõus sõlmima asjas kompromissi selliselt, et ta maksab hagejale igakuiselt 150 eurot. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvates ei esitanud kostja tõendeid selle kohta, et tal on alust nõuda hagejale makstava elatusraha vähendamist alla perekonnaseaduses sätestatud minimaalmäära. Kostja viitab kahele asjaolule: tema sissetuleku vähenemine ja veel ühe tema ülalpidamisel oleva alaealise lapse olemasolule. Kostja materiaalne olukord (madal sissetulek või selle puudumine) ei mõjuta kostja kohustust maksta hagejale elatisraha Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud minimaalsel määral. Seda seisukohta toetab ka Riigikohus (näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Veel ühe alaealise lapse olemasolu kostjal ei ole iseenesest aluseks vähendada hagejale makstava elatusraha suurust alla seadusega sätestatud minimaalmäära. Tähtis on, kas kostja sissetulek võimaldab tal iseennast ja oma alaealisi lapsi ülal pidada. Kostja sissetulek 850 eurot kuus (tegelikult on sissetulek suurem, kui analüüsida konto väljavõtet) võimaldab tal ennast ülal pidada ja oma kahele alaealisele lapsele seadusega sätestatud minimaalmääras elatise tagada. Pealegi on kostja täiskasvanud arukas töövõimeline inimene, kes oma teist last eostades teadis, et tal on kohustus hagejat ülal pidada. Kindlasti kaalus ja hindas kostja oma materiaalset olukorda ja jõudis otsusele, et ta suudab oma mõlemat last ülal pidada. 3
(12)Tsiviilasi nr 2-20-12105 Kostja ei teatanud kohtule asjaolusid, mis võimaldavad elatisraha maksmiseks kohustatud isikul paluda kohtult elatisraha summa vähendamist alla Perekonnaseadusega sätestatud alammäära. Järelikult ei tõendanud kostja, et tal on olemas Perekonnaseaduse § 102 lg 2 sätestatud asjaolud, mis võimaldavad taotleda makstava elatisraha vähendamist alla Perekonnaseadusega sätestatud miinimumi ja seega ei ole kostjal õigust taotleda kohtul alandada hagejale makstava elatisraha suurust alla sätestatud miinimumi. Kui analüüsida kostja esitatud arvelduskonto väljavõtet, siis võib näha, et: - ajavahemikus 08.03.
  1. a kuni 09.09.
  2. a laekus kostja arvelduskontole 6417,63 eurot, mis tähendab, et kuus laekus arvelduskontole keskmiselt 1069,61 eurot; - samuti laekub hageja arvelduskontole lisaks töötasule ka sularaha sissemakseid, mis võimaldab eeldada, et hagejal on lisa sissetuleku allikas. Lapse elatisraha suurust mõjutavad lapse vajadused, s.o kulutused tema ülalpidamisele. Kuna hageja seaduslik esindaja palub antud juhul mõista elatisraha välja minimaalmääras, ei ole nõutav hageja ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suuruse tõestamine. Seda seisukohta toetab ka Riigikohus (näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05). Kostja kulutused on tundvalt suurendatud ja ei ole dokumentaalselt tõendatud. Kulutused toidule 250 eurot kuus ühele inimesele ei ole mõistlik ja põhjendatud. Kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot kuus ja kütusekulu 100 eurot kuus ei ole samuti mõistlikud. Kostjal on kaks alaealist last ja ta peab oma kulusid planeerima sel viisil, et need ei piiraks laste huvisid. Milleks tankida kütusega kahte transpordivahendit ja kes sõidab teise transpordivahendiga ning miks see peab mõjutama hageja elatusraha suurust – kostja ei põhjendanud seda oma vastuses hagile. Hageja seaduslik esindaja ei saa nõustuda kostja pakutud kompromissiga, kuna kostjal ei ole õigust taotleda makstava elatisraha alandamist alla seadusega sätestatud miinimumi. Hageja seaduslik esindaja arvab, et kostja ei esitanud haginõudele põhjendatult kaalukaid vastuväiteid ja palub kohtul rahuldada hagi täies ulatuses. Hagi rahuldamise korral palub hageja seaduslik esindaja kohtul Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 juhindudes mõista menetluskulud välja kostjalt. KIRJALIK MENETLUS 1.Kohus on 20.09.2021 määranud vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. 2.Hageja jääb oma arvamuse juurde, et kostja ei ole põhjendanud, et tal on mõjuv põhjus vähendada makstavat elatisraha alla seaduses sätestatud minimaalmäära. Esitatud kontoväljavõtete kohaselt võimaldab kostja sissetulek maksta hagejale seadusega sätestatud minimaalmääras elatisraha, pidada ülal veel ühte alaealist last ja pidada ülal teda ennast. Kostjal on olemas vara, mida võib realiseerida, et kindlustada lastele elatisraha seadusega sätestatud minimaalmääras. Eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Kuna kostja väidab (paljasõnaliselt) et kulutused hagejale on väiksemad kui kahekordne elatusraha minimaalmäär, peab just nimelt kostja tõendama Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 kohaselt oma väite õigsust. 4
(12)Tsiviilasi nr 2-20-12105 Tartu Ringkonnakohus viitab oma 30.06.2021. a otsuses tsiviilasjas nr 2-20-14220, et „Maakohus on ebaõigesti jaotanud tõendamiskoormist, kohustades hagejat esitama tõendeid tema vajaduste suuruse kohta. Kui kostja väitel on hageja vajadused miinimummäärast väiksemad, tuleb tal seda tõendada (

§ 230lg 1)“.

Kulutused hageja ülalpidamisele, arvestades tema vanust, vajadusi ja huvialasid, ületavad perekonnaseadusega sätestatud elatusraha kahekordse minimaalmäära. Kulutused hagejale on ära toodud tabelis (kohus jätab tabeli otsusest välja). PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et käesoleval juhul esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega hageja emale ning selle arvelt elatist vähendada. Vastuseks kohtu ettepanekule esitas hageja väljavõtte oma arvelduskontolt ajavahemikus alates 08.03.

  1. a kuni 23.09.
  2. a.
  3. Kostja nõustus esitatud hagiavaldusega osaliselt summas 150 eurot, kuna kostja varaline seisund ei võimaldanud tal tasuda suuremat summat. Hageja jääb enda hagiavalduse juurde, kostja leiab, et tema varaline olukord ei ole muutunud võrreldes hagivastuse esitamisega aasta tagasi. Kostja palub määrata elatise summana 150 eurot kuus. Hageja konkretiseeris oma viimases dokumendis kulude kandmist. Kostja nõustub kulude nimekirjaga osaliselt ja esitab oma vastuväited järgmiselt. Vastuväited on esitatud vastavalt hageja deklareeritule. Eluasemekulu – 55 eurot. Ei ole vastuväiteid. Toit – Kostja nõustub summaga 150 eurot kuus ehk 5 eurot päevas. Riided – Mõistlik summa oleks 20 eurot kuus. On võimalik osta taskukohaseid riideid näiteks Pepco kauplusest, mis ei ole nii kallid. Lisaharidus (inglise keel) – 6 eurot. Ei ole vastuväiteid. Jalgpall – 42 eurot. Ei ole vastuväiteid. Arendavad mängud, raamatud, kingitused – mõistlik summa 10 eurot kuus ehk 120 eurot aastas. Telefon. Mõistlik summa oleks 8 eurot kuus. Mobiilsideoperaatorid pakuvad paketid selle summa eest koos kõneaja ja internetiga. Transport – ei ole nõus, kuna transport on lapsele tasuta. Juuksur, hügieen – mõistlik summa 10 eurot. Ülejäänud osas oleks ülepaisutatud. Vabaaeg ja meelelahutused – mõistlik summa 20 eurot kuus ehk 240 eurot aastat, mis peab olema piisav. Mitmed meelelahutused on lastele tasuta. Ravimid – 15 eurot. Ei ole välja toodud, et laps oleks tihti haige või vajaks midagi erilisist enda tervise parandamise mõttes. Kooliks valmistumine. Mõistlik summa 10 eurot kuus. Sülearvuti, tahvelarvuti, telefoni ost. Mõistlik summa 5 eurot kuus. Muud kulud – ei ole sellise kulu liigiga nõus. Kuivõrd hagivastuse esitamisest möödus rohkem kui aasta, esitab kostja uuesti oma andmed ja tõendid enda varalise seisundi kohta. 5

(12)Tsiviilasi nr 2-20-12105 Viimase kuue kuu jooksul kostja töötas keevitajana Rootsi firmas x ja hiljem hakkas töötama ettevõttes x. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, millist töötasu kostja sai viimase kuue kuu eest. Mais 2021 kostja sai aprilli kuu eest summas 2500 eurot, maikuus töötasu oli 0 eurot, juunis – 0 eurot, juulis – 0 eurot, augustis sai 2130 eurot, septembris – 1390 eurot. Keskmine oleks umbes 1000 eurot. Sissetulek ei ole stabiilne ja sõltub sellest, kui palju tööd on. Kostja elab ja töötab Põhja Rootsis X linnas. Kord kuus ta külastab oma perekonda Narvas. Lennusõit X-Stockholm-Narva maksab alates 250 eurost (koos tagasilennuga), lisandub sõidukulu autoga Tallinn-Narva-Tallinn. Bensiinkulu ca 100 eurot kuus (k.a sõiduki kasutamine Narvas). Elu Rootsis on väga kallis, toit on väga kallis. Võrreldes Eestiga ca 2-3-4 korda kallim, seega ka kostja kulu on suurem. Eluasemekulude eest tasub tööandja. Seoses reisidega Rootsist Eestisse on vajalik läbida Covid-19 testi, mille maksumuseks on 60 eurot. Aasta jooksul kostja võttis kaks järelmaksuga laenu. Varem kohustusi ei olnud. Esimene Elisa Eesti AS igakuise summaga 80 eurot telefoni soetamiseks. Teine: Telia Eesti AS – 89 eurot (arvuti ost). Kostja maksis oma lapsele elatisraha igakuiselt summas 150 eurot kuus. Kostja palub arvestada otsuse tegemisel kostja juba tasutud maksed lapse ülalpidamisel. Lisaks eelpool toodule kostja abikaasa X X ootab last. Tulevikus võib tekkida olukord, kus kostjal on vaja elatist vähendada, kuna tema kulud suurenevad seoses veel ühe lapse sünniga. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps E X. Kahe lapse olemasolul ei ole võimalik tasuda nii suurt elatist, nagu hageja seda nõuab. Kokkuvõtlikult palub kostja määrata elatisraha summas 150 eurot kuus ja arvestada otsuse tegemisel juba tasutud summad. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. 6

(12)Tsiviilasi nr 2-20-12105 Hageja nõue on mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis ajavahemiku 01.08.2020-31.08.2020 eest summas 142 eurot ja alates 01.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalpalga määrast. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb tasuda X X arveldusarvele nr X, selgitusega „elatis A O“. Kostja tunnistab hagi osaliselt ning leiab, et oma varalise seisundi tõttu saab tasuda elatis summas 150 eurot. Hageja ei ole selle summaga nõus. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on sündinud 23.05.2011 ja et kostja on tema isa (tl 4). Vaidlust ei ole, et hagejaks on alaealine laps ja kostjaks hageja vanem (esimese astme üleneja sugulane) ning kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Samuti ei ole vaidlust, et hageja elab koos emaga ning et kostja ei ela hagejaga koos. Samuti puudub vaidlus, et kostja tasus vabatahtlikult hageja ülalpidamiseks igakuiselt alates 2020. a augustist 08.09.2021. a-ni 150 eurot (tl 5, 74-82, 83). Üldjuhul on igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 alusel pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates aastast 2020 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 584 eurot, pool sellest on 292 eurot. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel miinimumelatist vähendada. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on mõjuvad põhjused sätestatud näidisloeteluna. Seega saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus nr 3-2-1-174-16, p 13). Kostja nimetab alljärgnevad asjaolud, mis tema seisukohalt annavad alust elatise väljamõistmiseks alla seadusega ettenähtud miinimummäära: kostja majanduslik seisund, teine laps, hageja vajadused on osaliselt kaetud riiklike toetustega, hageja kulud on ülepaisutatud. 7
(12)Tsiviilasi nr 2-20-12105 Uurimaks hagi põhjendatust, peab kohus analüüsima, millised on hageja põhjendatud ja vältimatud vajadused ning kui suures ulatuses on kostja võimeline oma alaealisele lapsele elatist tasuma. Lapse elatisnõude suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada lapse tavapärast elulaadi, mida talle tema vanemad võimaldada saavad, ja analüüsida kas on alust elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27; lahendi nr 3-2-1-174-16 ps 13; lahendi nr 3-2-1-160-12 p-s 17), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Riigikohus on samuti leidnud, et kui elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendama (vt nt Riigikohtu
  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12;
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kohus leiab, et kuna hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummääras, tuleb eeldada, et hageja ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning hageja ei pea tema vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendama. Kohus analüüsib, mis on kostja sissetulekuks ja selle saamise võimaluseks ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Pealegi on kohus kontrollinud kostja varalise seisundi andmed üle mitmes registris. Maksu- ja Tolliameti töötamiste registri andmetel (tl 28) töötas kostja viimati x OÜ-s kuni 24.09.2020 töölepingu alusel keevitajana. Kostja väidete kohaselt töötab ta praegu Norras. Kinnistusraamatus puuduvad andmed, et kostjale kuulub kinnisvara. Transpordiameti andmetel (tl 31) kuuluvad kostjale järgmised sõidukid: TOYOTA AVENSIS, registreerimismärk x, ehitusaasta
  5. a ja RENAULT TRAFIC, registreerimismärk x, ehitusaasta
  6. a. Kostja väidete kohaselt sõiduauto TOYOTA eeldatav väärtus on 1000 eurot ja sõiduauto RENAULT 2000 eurot. Äriregistris puuduvad andmed kostja kohta, et tema oleks mistahes ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Rahvastikuregistri andmetel (tl 26) kostja on abielus ja peale hagejat temal on veel üks laps, 20.12.2018 sündinud tütar E Oa. Eesti Töötukassa 21.09.2021 teatise (tl 43) kohaselt A O (isikukood xxx) ei ole registreeritud töötuna/tööotsijana ja ei ole saanud ajavahemikul 01.10.2020–21.09.2021 töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Maksu- ja Tolliameti 22.09.2021 teatisest (tl 47) nähtub, et ajavahemikul 01.01.2020–31.08.2021 on kostjale tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 8315,68 eurot. Maksu- ja Tolliameti 22.09.2021 tõendi (tl 48) kohaselt oli väljamaksete tegijaks x
  7. a jaanuarist oktoobrini (k.a). Kostja esitatud x 04.09.
  8. a tõend (tl 15) ja kostja arvelduskonto nr x väljavõte (tl 16-17) ajavahemiku 08.03.2020-09.09.2020 eest kinnitavad Maksu- ja Tolliametis olevad andmed. Seega oli kostja netosissetulek
  9. a jaanuarist oktoobrini (k.a) keskmiselt 832 eurot kuus. 8
(12)Tsiviilasi nr 2-20-12105 Kostja arvelduskonto nr x väljavõte (tl 74-82) kohaselt ajavahemiku 01.04.2021-01.10.2021 eest kandis kostja 07.05.2021 kontole sisse 2536,21 eurot, 09.08.2021 sai kostja x-lt 2130 eurot, 07.09.
  1. a 1390 eurot. Kostja selgituste kohaselt viimase kuue kuu jooksul kostja töötas keevitajana Rootsi firmas x ja hiljem hakkas töötama ettevõttes x. Mais 2021 kostja sai (töötasu) aprilli kuu eest summas 2500 eurot, maikuus töötasu oli 0 eurot, juunis – 0 eurot, juulis – 0 eurot, augustis sai 2130 eurot, septembris – 1390 eurot. Keskmine oleks umbes 1000 eurot. Sissetulek ei ole stabiilne ja sõltub sellest, kui palju tööd on. Sotsiaalkindlustusameti 24.09.2021 vastuse (tl 53) kohaselt kostjale pensione ja/või toetusi ei ole määratud ja ei maksta. Kostja arvelduskonto nr X väljavõte (tl 74-82) kohaselt ajavahemiku 01.04.2021-01.10.2021 eest temale pidevalt teevad sissemaksed füüsilised isikud. Kostja tihti käib Venemaal ja maksab erinevates ehituskauplustes. AS Pensionikeskuse 05.10.2021 vastuse (tl 105) kohaselt pensioniregistri pidaja andmetel on A O (isikukood xxx) esitanud raha väljavõtmise avalduse 08.01.
  2. Väljamakse teostati septembris X pangakontole. Kostja pensionikonto väljavõtte (tl 106) kohaselt oli temale välja makstud pension ja kompensatsioonimakse kokku 9759,93 eurot. Kostja arvelduskonto nr X väljavõte (tl 80 pöördel, 81 pöördel) kohaselt kandis AS Pensionikeskus kostjale 02.09.
  3. a 9622,22 eurot ja 28.09.
  4. a 137,71 eurot. Kohus ei arvesta kostja varalise seisundi analüüsimisel asjaoluga, et kostja abikaasa on rase. Tõendi (tl 84) kohaselt arvatav sünnitamise kuupäev 26.01.
  5. Kohus lähtub hetkeolukorrast ja praegu kostjal on vaid kaks last – hageja ja 20.12.2018 sündinud tütar E Oa (tl 26, 85). Kohus ei ole nõus kostja väitega, et Norras on elu kordades kallim kui Eestis, selle tõttu kostjal on suured kulutused. Norras on ka palgad suurem kui Eestis. Kohus leiab, et kostja omab head eriala (keevitaja), leidis endale tööd välismaal. Kostja peab tegema kõik, et tal oleks olemas küllaldane tulu kõikide oma ülalpeetavate ülalpidamiseks ja enda vajaduste katmiseks. Käsutuses olevaid rahalisi vahendeid peab kostja jagama oma ülalpeetavate vahel ühtlaselt. Kohus ka arvestab sellega, et
  6. a septembris sai kostja AS-ilt Pensionikeskus kokku 9759,93 eurot. Kohus on seisukohal, et kõne all olevast rahasummast piisab kostjal oma lastele ülalpidamise andmiseks seadusega ettenähtud suuruses ikka. Kohus leiab ülaltoodut arvesse võttes, et põhjendatud on hageja elatise nõue seadusega ettenähtud miinimummääras ning et kostja varaline olukord võimaldab tal täita hageja ülalpidamiskohustust kõnealuses suuruses seejuures kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja kostja teine laps ei sattu hageja nõutud suuruses elatist välja mõistes ebavõrdsesse olukorda võrreldes hagejaga. Hagi on esitatud 21.08.2020, elatist palutakse välja mõista ajavahemiku 01.08.2020-31.08.2020 eest summas 142 eurot (292-150) ja alates 01.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalpalga määrast. 9
(12)Tsiviilasi nr 2-20-12105 PKS §-st 108 tulenevalt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna alates
  1. a augustist tasus kostja elatisena vaid 150 eurot kuus, rikkus ta hageja ülalpidamiskohustust ja on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis ajavahemiku 01.08.2020-31.08.2020 eest summas 142 eurot ja alates 01.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalpalga määrast. Kostja on menetluses taotlenud riiklike toetustega arvestamist. Kohus leiab, et kõne all oleval juhul see põhjendatud ei ole. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista (vt Riigikohtu 09.06.
  2. a otsus nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Perehüvitiste seaduse (PHS) § 2 sätestab üldise perepoliitilise eesmärgi, milleks on lastega perede ning laste kasvatamise toetamine. Sellel eesmärgil makstakse PHS § 3 järgi lastega perede heaolu tagamiseks perehüvitisi, mille liigid on riiklik peretoetus (peretoetus), vanemahüvitis ja elatisabi. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.
  3. a otsus nr 3-2-1-174-16, p 14). Kohus leiab, et, arvestades kostja majanduslikku seisu, jääks põhjendamata riiklike toetustega arvestamine ja selle võrra väljamõistetava elatise suuruse vähendamine. Kohus kontrollis ka hageja ema sissetulekud ja varalise seisundi. Rahvastikuregistri andmetel (tl 25) hageja emal X Xl on üks laps – hageja. Asja materjalide hulgas olevate Maksu- ja Tolliameti töötajate registri andmete (tl 27) kohaselt hageja ema töötab alates 01.09.2009 Narva lasteaias x töölepingu alusel koolieelse lasteasutuse õpetajana. Kinnistusraamatu andmeil (tl 29) kuulub hageja emale Narvas aadressil x asuv 50,30 m2 suurune eriomand, millele on seatud hüpoteek summas 29 250 eurot AS SEB Pank kasuks. Asja materjalide kohaselt elavad hageja ja tema ema sellel aadressil. Transpordiameti andmetel (tl 30) on hageja ema omandis sõiduauto HONDA CIVIC, registreerimismärk x, ehitusaasta
  4. Äriregistris puuduvad andmed hageja ema kohta, et tema oleks mistahes ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Eesti Töötukassa 21.09.2021 teatise (tl 43) kohaselt X X ei ole registreeritud töötuna/tööotsijana ja ei ole saanud ajavahemikul 01.10.2020–21.09.2021 töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Maksu- ja Tolliameti 22.09.2021 teatisest (tl 46) nähtub, et ajavahemikul 01.01.2020–31.08.2021 on hageja emale tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 21401,08 eurot. Maksu- ja Tolliameti 10
(12)Tsiviilasi nr 2-20-12105 22.09.2021 tõendi (tl 49) kohaselt olid väljamaksete tegijateks Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond, AS SEB Pank, Eesti Haigekassa. Maksu- ja Tolliameti andmed ühtivad hageja ema arvelduskonto väljavõttes sisalduvate andmetega (tl 66, 67). Seega oli hageja ema netosissetulek ajavahemikul 01.01.2020–31.08.2021 keskmiselt 1070 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti 24.09.2021 vastuse (tl 53) kohaselt hageja emale on määratud alates 01.01.2019 lapsetoetus summas 60 eurot kuus. AS Pensionikeskuse 05.10.2021 vastuse (tl 105) kohaselt pensioniregistri pidaja andmetel on X X (isikukood X) esitanud raha väljavõtmise avalduse 04.03.2021. Väljamakse teostati septembris X pangakontole. X X pensionikonto väljavõtte (tl 104) kohaselt oli temale välja makstud pension ja kompensatsioonimakse kokku 5572,05 eurot. Hageja esitas andmed korterimaksete kohta (tl 62), mille kohaselt ajavahemikul 07.02.202105.09.2021 tasus ta x kokku 749,23 eurot, mis teeb keskmiselt 93,65 eurot kuus. FILL NETWORKS OÜ-le (internet, televisioon) tasub hageja ema igakuiselt 10 eurot (tl 63). VKG ELEKTRIVÕRGUD OÜ-le (elektrienergia) tasub hageja ema keskmiselt 7,79 eurot kuus (tl 64). MTÜ-le x tasutakse igakuiselt 20 eurot (tl 65) Kohus on seisukohal, et kõnealused kulutused on vajalikud ja mõistliku suurusega. Kohus leiab, et esitatud andmete põhjal saab järeldada, et küll hageja ema on võimeline ja rahuldab hageja igapäevased vajadused ning tagab hageja arenguks küllaldased vahendid samas suuruses nagu kostjalt välja mõistetakse. Kohtuotsust täites tuleb arvestada, et ajavahemikul 01.09.2020–08.09.2021 tasus kostja elatisena kokku 1950 eurot. Kui kostja tasus midagi elatisena kas viidatud ajavahemikul või pärast 08.09.2021 ka, tuleb sellegagi arvestada kohtuotsuse täitmisel. Kooskõlas

§ 445

lg-ga 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra ning kohustab kostjat maksma hageja igakuise elatusraha hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 11

(12)Tsiviilasi nr 2-20-12105 Kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tehtud otsus on seetõttu kostja kahjuks.

§ 162

alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude nimekirja hageja ei esitanud. Ühtlasi ei nähtu hageja menetluskulusid tsiviilasja materjalide hulgast, mistõttu kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata jätab. Hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2022 kohtuotsusega. 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.