Obsah (7)

§ 126§ 180§ 175§ 315§ 268§ 381§ 37

1-21-3889 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2022, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3889 (17233001165) Kohtukoosseis Jaanika Kõrgmaa

) §-dest § 311, 313 ja 315 maakohus otsustas:

1. Tunnistada Edgar Joost süüdi KarS § 197 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
2. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Edgar Joost ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda Edgar Joostile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 08.02.
4. Tsiviilhagid: – Rahuldada kannatanu A D tsiviilhagi osaliselt ja mõista Edgar Joostilt välja A D (isikukood: XXX) kasuks VÕS § 134 lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel mittevaralise 1 1-21-3889 kahju hüvitisena 10 000 (kümme tuhat) eurot, VÕS § 130, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel kahju hüvitisena otsese varalise kahju katteks 428 (nelisada kakskümmend kaheksa) eurot ja 93 senti ning saamata jäänud tulu 210 470 (kakssada kümme tuhat nelisada seitsekümmend) eurot. – Rahuldada kannatanu D A tsiviilhagi osaliselt ja mõista Edgar Joostilt välja D A (isikukood: XXX) kasuks VÕS § 134 lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel mittevaralise kahju hüvitisena 10 000 (kümme tuhat) eurot ja VÕS § 130, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel varalise kahju hüvitisena otsese varalise kahju katteks 200 eurot ning saamata jäänud tulu 5089,96 eurot. Asitõendid: – CD-plaat Edgar Joosti pankade väljavõttetega, mis asub ümbrikus esimese köite tagakaanel – jätta kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

– Daumani 7, Narva objektilt äraviidud rippehitusplatvorm, ripplaeplatvormi Suspended platform ZLP 800 (6 osa terastrossidega) ja rippehitusplatvormi juhtimiselektrikilp kaablitega, mis asuvad PPA Ida Prefektuuris aadressil Tiigi 9, Narva -

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada Edgar Joostile kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Edgar Joostilt riigituludesse menetluskulud:

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 tulenevalt sundrahast osa s.o 500 (viissada) eurot,

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiiside tegemisega seotud kulud 1299 (üks tuhat kakssada üheksakümmend üheksa) eurot,

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsja Sven Sillari tasu Edgar Joostile riigi õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses summas 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 32 senti ning kaitsja Andres Veski tasu Edgar Joostile riigi õigusabi osutamise eest kohtueelses- ja kohtumenetluses summas 5246 (viis tuhat kakssada nelikümmend kuus) eurot ja 40 senti,

§ 175

lg 1 p 6 alusel asitõendi saatekulu summas 67 (kuuskümmend seitse) ja 99 senti;

§ 175

lg 1 p 4 alusel kannatanute riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud 4153 (neli tuhat ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 20 senti.

§ 175

lg 1 p 1 alusel välja mõista Edgar Joostilt kannatanute A D ja D A valitud esindaja kulud summas 450 (nelisada viiskümmend) eurot, mis kanda D A arveldusarvele. Ülejäänud osa sundrahast, s.o summas 481 (nelisada kaheksakümmend üks) eurot jätta välja mõistmata.

§ 180

lg 3 alusel kohustub Edgar Joost hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 11 654 (üksteist tuhat kuussada viiskümmend neli) eurot ja 91 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700005193 ning selgitus „Edgar Joost, 1-21-3889, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2 1-21-3889 Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 23.03.2022. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on

§ 315lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda.

Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul (

§ 315lg 6).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o

15. peatükis sätestatud korras. Menetluskulude vaidlustamiseks tuleb esitada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, milles tuleb märkida, et vaidlustatakse üksnes menetluskulusid. Teate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas. Lahend on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 23.03.2022. Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. SÜÜDISTUS 1. Edgar Joosti (Joost) süüdistatakse selles, et tema, olles XXX (registrikood XXX) volitatud esindaja, kes korraldas reaalselt ettevõtte põhitegevusega seonduvat, olles 07.01.2017. a volituse ja 01.06.2017. a käsunduslepingu alusel võtnud üle XXX tegeliku juhtimise, tegutses töövõtjana XXX ja tellija XXX vahel 23.11.2016. a sõlmitud töövõtulepingu nr 027 alusel Narvas XXX objektil elumaja fassaadi soojustustöödel. Nimetatud tööde teostamiseks andis Edgar Joost kannatanutele D A ja A D nõuetele mittevastava ripptööplatvormi, lootes kergemeelselt vältida ripptööplatvormi kasutamisel kaasnevaid õnnetusi, kuid mis nõuetele mittevastavuse tõttu tööde teostamise käigus purunes ja mille tagajärjel tekitas Edgar Joost enda tegevusega kannatanutele rasked tervisekahjustused. Edgar Joost sõlmis D A ja A D töölepingud 2014. aastal alustades Narva linnas aadressil XXX elumaja fassaaditööde teostamist. Ajavahemikul 2014.a kuni 30.08.2017.a tegutses Edgar Joost Eesti Vabariigis, sh Narva linnas fassaaditööde teostamisega, millistel ehitusobjektidel teostasid tema poolt juhitavates ettevõtetes fassaaditöösid kannatanud D A ja A D. Peale XXX ehitusobjekti valmimist jätkasid kannatanud Edgar Joosti korraldusel ja juhtimisel elumajade fassaaditööde teostamist Ida-Virumaal, olles arvamusel, et esialgselt sõlmitud tööleping kehtib ka järgnevatel ehitusobjektidel tööde teostamisel, kuivõrd töö sisu eeldas jätkuvalt tegutsemist Edgar Joosti korraldustest lähtuvalt. Edgar Joost, omades hiina päritolu kolmesektsioonilist ripptööplatvormi ZLP 800 (tõstejõud 800 kg, pikkus 7,5 meetrit), pikendas seda omavoliliselt töö tootlikkuse suurendamise eesmärgil kahe isevalmistatud sektsiooniga standardse üheksakorruselise maja otsaseina laiuseni so 11,3 meetrini. Sellise tegevusega suurenes ripptööplatvormi kaal, mis vähendas konstruktsiooni üldist vastupidavust ning sellise tegevusega seadis Edgar Joost ohtu kõrgtöid tegevate kannatanute D A ja A D elu ja tervise. On tuvastatud, et Edgar Joost ripptööplatvormi vastupidavuse katsetusi ei korraldanud ning ripptööplatvormi omavolilise pikendamisega rikkus Edgar Joost toote tootjapoolset kasutusjuhendit ja Eestis kehtivaid nõuded tõsteplatvormile. Omavoliliselt ümberehitatud ja nõuetele mittevastava ripptööplatvormi andis Edgar Joost koos maja fassaadi soojustamiseks vajalike materjalide ja elektritööriistadega üle XXX ja XXX vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel töid teostavatele A D ja D A teades, et nad ei omanud kõrgtööde 3 1-21-3889 teostamiseks eriteadmisi ega ripptööplatvormi kasutamise, hooldamise, ohutustehnika ega tööohutusalast ettevalmistust. Soojustustööde alustamisel demonstreeris Edgar Joost A D ja D A ripptööplatvormi kokkupanemise järjekorda. A D ja D A panid ripptööplatvormi iseseisvalt kokku ja võtsid lahti, kuna tööde korraldaja Edgar Joosti sõnul kuulus see nende ametikohustuste hulka. Ripptööplatvormiga ZLP 800, mis oli täiendatud isevalmistatud sektsioonidega, teostasid A D ja D A Edgar Joosti juhtimisel majade fassaadide soojustamise töid mitmetel objektidel IdaVirumaal. Ripptööplatvormi hoiti objektidel, kus töid teostati. Kontrolli ja/või katsetusi vastavalt tootja ja seadusandja poolt kehtestatud reglemendile Edgar Joost ripptööplatvormi osas läbi ei viinud. Edgar Joost tegutses 07.01.2017. a volituse alusel XXX nimel ning huvides, isikuna, kellele oli 01.06.2017. a käsunduslepinguga nr 3 antud kohustused organiseerida töövõtulepingu 027 (XXX ja tellija XXX vahel sõlmitud) täitmine, sh organiseerida ehitustööd ja kogu ehitusprotsess, tööpersonali otsing, tõstemehhanismide ja tellingutel töötamise ohutustehnikaalaste intstruktaažide läbiviimine, tõstemehhanismides korrasoleku kontrolli läbiviimine, töötajate tehnilise varustuse kontrollimine, töötajate kaitsevahenditega ja eririietusega kindlustamine, tööprotsessi kontrollimine, ohutustehnika kohta päevikute pidamine. 2017. a aasta augustis alustasid A D ja D A Edgar Joosti juhendamisel XXX ja tellija XXX vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 027 alusel Narvas XXX üheksakorruselise elumaja põhjapoolse otsaseina soojustamise kõrgehitustöid. XXX ehitustöödeks andis Edgar Joost A D ja D A nõuetele mittevastava rippehitusplatvormi ZLP 800, mis oli täiendatud isevalmistatud sektsioonidega ning mis ei vastanud Eesti Vabariigis kehtestatud normidele ja ka tootjapoolsetele kasutusnõuetele. Enne tööde teostamist Edgar Joost rippehitusplatvormi korrasoleku kontrolli ega katsetusi läbi ei viinud ning isikukaitsevahendeid Edgar Joost A D ja D A kõrgehitustöödeks väljastanud. Selliselt andis Edgar Joost kannatanutele nõuetele mittevastava ZLP seeria ripptööplatvormi, millel ta rikkus kasutusjuhendi nõudeid, lootes kergemeelselt vältida ripptööplatvormi kasutamisel kaasnevaid õnnetusi. XXX volitatud esindaja ja käsundisaajana eiras Edgar Joost objektil XXX, Narva toimunud elumaja fassaadi soojustuse kõrgtööde käigus järgnevaid nõudeid: 1. Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 4 lg 2 ja lg 4, § 5 lg 1 ja lg 2, § 13 lg 1 p 11-14 nõudeid, mille kohaselt on tööandja kohustatud: kujundama ja sisustama töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi; tagama terviseriski vältimiseks või vähendamiseks töökohas piisaval määral kaitse-, pääste- ja esmaabivahendite, ohutusmärkide ning muude ohutusvahendite olemasolu; tagama, et töövahend ei ohustaks töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning sobiks tööülesande täitmiseks; andma omal kulul töötajatele isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastusja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajatele isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; tutvustama töötajatele töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist, korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe, sh kordama juhendamist juhendamist või väljaõpet, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse; koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamise hoidumiseks. 2. Seadme ohutuse seaduse § 4 lg 1 alusel seadme kasutamisel ja seadmetööl tuleb tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks. § 6 lg 2 p 1, mille 4 1-21-3889 kohaselt seadme kasutamisel tuleb tagada, et seadme nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrashoiuks on loodud vajalikud tingimused, sealhulgas on olemas asjakohane teave, mis on seadmega kokku puutuvatele isikutele teatavaks tehtud ja kättesaadav. § 6 lg 2 p 3 mille kohaselt seadme kasutamisel tuleb tagada, et seadme vahetu kasutaja on seadme kasutamiseks kompetentne või ta tegutseb kompetentse isiku juhendamise ja kontrolli all. 3. Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 7 lg 1-6 nõudeid, vastavalt millele viiakse ehitusplatsil vähemalt kord nädalas läbi üldkontroll, mille käigus kontrollitakse ehitusplatsi korrasolekut ja vastavust töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele; üldkontrolli käigus kontrollitakse ehitusel kasutatavate töövahendite sh tellingute, redelite ja tõsteseadmete korrasolekut vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele; tellingute, redelite ja tööplatvormide kontroll korraldatakse enne nende kasutuselevõttu ehitusplatsil ning lisaks üldkontrollile juhul, kui need on olnud tugeva tuule, raskete seadmete või suurte koormuste mõju all või on seisnud üle ühe kuu kasutamata; ehitusplatsil läbiviidud kontrollide kohta koostatakse aktid, kuhu pannakse kirja selles osalenud isikud, kontrollimise aeg, avastatud puudused ning võimalikud parandusettepanekud; puuduste avastamisel tuleb need kõrvaldada enne töövahendi järgmist kasutuselevõttu; kui kontrolli käigus ilmneb oht ehitusplatsil töötavate või teiste isikute elule, tuleb ohtliku töö tegemine või eluohtliku töövahendi kasutamine viivitamata peatada kuni puuduste kõrvaldamiseni. Samuti § 4 lg 1 ja lg 3, § 5 lg 11 nõudeid, vastavalt millele peab töövõtja ehitustöö ettevalmistamise käigus, enne ehitusplatsil töö alustamist koostama kirjaliku tööohutuse plaani, mis sisaldab vähemalt infot ehitusplatsil tehtavate ohtlike tööde loetelu (kõrgusest kukkumise risk, töö elektriseadmetega), nende orienteeruv tegemise aeg, nende eest vastutava isiku kontaktandmed ning abinõud töötajate ohutuse tagamiseks ning abinõud töötajate ohutuse tagamiseks; ohtlikuks tööks loetakse eelkõige töö, millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht. 4. Vabariigi Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid“ § 1 lg 1-2 ja lg 7, § 2 lg 1, § 7 lg 10, § 8 lg 1-2 ja lg 5 ja § 125 lg 1 nõudeid, vastavalt millele tagab tööandja, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks; töövahendi konstruktsiooni või kasutusviisi muutmine on keelatud, kui see halvendab töövahendi ohutust, võrreldes valmistaja poolt ettenähtuga; kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid koostab ja kinnitab tööandja kirjalikult, arvestades valmistaja poolt antud kasutusjuhendit; töövahend peab olema piisava tugevusega ettenähtud otstarbel kasutamiseks; töövahendi kasutamisel, hooldusel ja seadistamisel peab tööandja tagama, et valmistaja järgib kasutusjuhendis esitatud nõudeid; tööandja peab tagama, et enne töövahendi kasutuselevõttu viiakse läbi töökohale paigaldatud või seal kokkupandud töövahendi korrasoleku ja paigalduse õigsuse kontroll; töövahendi perioodiline kontroll või teimimine viiakse läbi vastavalt valmistaja antud või õigusaktidega kehtestatud nõuetele; töövahendi kontrolli ja teimimise tulemused registreeritakse ning neid säilitatakse töövahendi kasutuselevõtmisel tehtud ning plaanivälise kontrolli või teimimise tulemused ja nende alusel tehtud otsused töövahendi kasutusea lõpuni; töövahendite konstruktsioon ja seisund peavad tagama tööohutuse; töövahendeid tuleb hooldada vastavalt kasutusjuhendile. 5. Sotsiaalministri 14.12.2000.a määruse nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ (kehtiv kuni 31.12.2017.

1. a)§ 8 lg 1 nõudeid, vastavalt millele töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis. 5 1-21-3889 6. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ § 2 lg 1 nõudeid, vastavalt millele on tööandja kohustatud vastavalt oma kohustustele varustama töötajad isikukaitsevahenditega, kui õnnetuse või haigestumise ohtu töökohas ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahendite või töökorraldusabinõudega. 7. Soovitusliku häid tavasid hõlmav juhend direktiivi 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks) p 4.7.4 nõudeid, vastavalt millele tuleb valida ripptööplatvorm, millel on kaasas vastavusdeklaratsioon või sertifikaat juhul, kui töövahend on üüritud või ostetud kasutatuna. Ripptööplatvormi võib kasutada juhul, kui ohtude hindamine näitab, et ohutumaid töövahendeid ei ole võimalik kasutada. Ripptööplatvormi kasutamisel tuleb veenduda, et nendel töötavad üksnes nõuetekohase väljaõppega töötajad, kes on saanud vastavad kirjalikud juhised. Samuti tuleb ripptööplatvormi monteerimisel veenduda, et see on püsikindel ning, et järgitakse selle kasutusjuhendit. Kõrgusest kukkumise vastu tuleb kasutada isiklikke kaitsevahendeid ning enne töö alustamist tuleb kontrollida ripptööplatvormi töökorras olekut ja eriti isiklikke kaitsevahendite olemasolu ja teisi kukkumisohu ärahoidmiseks või minimaliseerimiseks võetud täiendavaid meetmeid. 8. Majandus- ja kommunikatsiooniministri (taristuministri) 16.07.2015.a määrus nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ § 2 lg 6 p 4 ja p 7, § 6 lg 3 p 7-8 ja p 12, § 9 lg 1, § 16 lg 1 nõudeid, vastavalt millele peavad inimtõsteseadmed, üle 300 kg tõstejõuga tõsteplatvormid ja üle kolmemeetrise tõstekõrgusega tõsteplatvormid, olles auditikohustuslikud seadmed (masinad), läbima regulaarselt kuid mitte vähem kui kaks korda aastas visuaalse kontrolli ning neli korda aastas tehnilised katsetused koos auditi tulemuste kohta vastavate protokollide koostamisega. 9. ZLP seeria ripptööplatvormi kasutusjuhendi § 5.3.1 – 5.3.3, § 5.3.5, § 5.3.9, § 7.1 – 7.3 nõudeid, vastavalt millele tohib ripptööplatvormi kasutada ja hooldada ainult kvalifitseeritud personal, kes on saanud vastava koolituse; enne töö alustamist tuleb seade ohutuse tagamiseks üle kontrollida; operaatorid peavad kandma turvakiivreid ning olema kinnitatud iselukustava seadmega trossi külge; ripptööplatvormi kulge ei ole lubatud monteerida teise tootja elemente; mitte kunagi ei tohi kasutada ripptööplatvormil lisapikendusi selleks, et ületada platvormi lubatud pikkust; ripptööplatvormi seisukorda tuleb kontrollida kahekuulise intervalliga sõltuvalt kasutamise perioodist; seadme tehniline hooldus ja kontroll peavad olema fikseeritud ning mistahes puudustega ripptööplatvormi kasutamine on keelatud. 30.08.2017. a kella 15.15 ajal, kui A D ja D A teostasid Narvas aadressil XXX 12 meetri kõrgusel maapinnast (viienda ja kuuenda korruse vahel) soojustavate termopaneelide paigaldamise kõrgtöid, ei pidanud Edgar Joosti poolt kannatanutele antud nõuetele mittevastava ripptööplatvormi konstruktsioon, millel oli tol hetkel kaks ilma kaitsekiivrite ja paigaldajate kõrgtöörihmadeta töötajat, koormusele vastu ja murdus pooleks. Ripptööplatvormi purunemise tagajärjel kukkusid A D ja D A purunenud ripptööplatvormilt alla maa peale. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi isiku ekspertiisiakti 30.11.2017 nr 17E-IDI0077 kohaselt tuvastati A D kõrgelt kukkumise tagajärjel marrastused, nahaalused verevalumid ja põrutushaavad näo mõlemal pool, mõlema põskkoopa esimese seina murd, 21. ja 22. hamba murd, parema kopsu põrutus ja kopsukoe rebend, parema VII-X ja vasaku VI-IX roide murd, rinnaku mõõkjätke murd, mille tüsistusena tekkis parempoolne veriõhkrind ja vasakpoolne verirind, südame põrutus, maksa parema sagara rebend, ristluu killunenud nihkega murd, mille tulemusena tekkis ulatuslik verevalum vaagnalihastesse ja ümbritsevasse rasvkoesse ning mõlema nimme-ristluu närvipõimiku kahjustus, mõlema reieluu diafüüsi killunenud nihkega 6 1-21-3889 murd, vasaku sääreluu killunenud murd ning luumurdude ja verejooksu tüsistusena tekkis äge hemorraagiline (verekaotuslik) šokk. Saadud kehavigastused põhjustasid kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi isiku ekspertiisiakt 30.11.2017 nr 17E-IDI0078 kohaselt tuvastati D A kõrgelt kukkumise tagajärjel lülisamba I-II kaelalüli osanihestus, parema küünarluu lahtine murd, parema abaluu killuline nihkega murd, parema niudeluu joonmurd ja parema kopsu põrutus. Saadud kehavigastused põhjustasid kannatanule tervisehäire, millega kaasnes osaline töövõime - sotsiaalkindlustusameti otsusega määrati raske puue kuni 24.09.2018, edasise pikendamisega. Seega Edgar Joost põhjustades ettevaatamatusest kahele inimesele tervisekahjustuse, pani toime KarS § 119 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. raske MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Faktilised asjaolud 2. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et 30.08.2017 kella 15:15 ajal toimus XXX, Narva traagiline õnnetus. Ripptööplatvorm, millel teostasid A D ja D A maja otsaseina soojustustöid, purunes ning kannatanud kukkusid maapinnale. See nähtub üheselt nii kannatanute A. D, D. A kui ka tunnistajate L. I ning K. Š ütlustest. Kannatanu D. A ütluste kohaselt soojustas ta koos A. D 30.08.2017 XXX maja otsaseina, kuuenda korruse kõrgusel. Platvorm, millel ta töötas, murdus pooleks ning ta kukkus asfaldile. Sarnast sündmuse kulgu kinnitavad ka kannatanu A. D ütlused, mille kohaselt A. D 30.08.2017 koos D. A paigaldas XXX maja otsaseinale paneele. Töö tegemiseks kasutasid nad platvormi, mis purunes pooleks kuuenda korruse kõrgusel ning nad kukkusid betoonalusele. Eelnevat tõendavad ka tunnistaja L. I ütlused, mille kohaselt teostati 2017. aasta augustis XXX maja otsaseina soojustustöid. Töid teostasid kaks ehitajat, üks pikem ja teine lühem meesterahvas, platvormi abil. 30.08.2017 umbes 15:15 - 15:20 ajavahemikus kuulis L. I müra ning nägi aknast, et pool platvormist ripub, teine osa oli maas, pikem meesterahvas oli maas peaga maja suunas ja jalgadega kõnnitee suunas. Platvormi purunemise ajal teostasid ehitajad töid kuuendal korrusel. Tunnistas helistas 112 ning kutsus kiirabi. Maas lamav pikem meesterahvas oli teadvusel ja palus end eemale tassida, et platvorm talle peale ei kukuks, lühem meesterahvas oli teadvuseta. Tunnistaja K. Š ütlustest tuleneb, et talle helistas L. I ja teatas, et platvorm läks katki ja töötajad kukkusid alla. K. Š läks sündmuskohale ning nägi, et platvorm on katki. 3. Eelnevaga haakub 30.08.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud XXX, Narva asuva maja parempoolset otsaseina ning majaga piirnevat territooriumi. Vaatlusprotokolliga on tõendatud et XXX, Narva maja paremal otsaseinal toimuvad soojustustööd, maja laius on 12 meetrit, territoorium on piiratud kokkupandava metallaiaga. Keskmine sektsioon on deformeerunud, aia kõrval on maas ehitusripptellingu sektsioon. Otsaseina ääres maas, piki maja on katkine transformaatori kilp, kaks verejälgedega töösõrmikut, töökinnas, haamer, katkenud juhtmega trell, trelli laadija, saag, ehitusnuga, Makita kruvikeeraja ning selle laadija, seinte vooderdus, ämber, penoplasti balloonid, katkised pisidetailid, monteerimistüüblid, katkine muusikakõlar. Maja katusele on otsaseinale paigaldatud metallist talad, millele kinnitatud trossidel ripub kuuenda korruse kõrgusel viiest sektsioonist koosnev rippuv tööplatvorm, pikkus kogu maja laius, mis on murdunud kaheks osaks (vasakpoolne osa koosneb kolmest sektsioonist, parempoolne kahest sektsioonist. Mööda majaseina ripuvad alla kaablid ja trossid. Ehitustelling on kokkupandav, koosneb viiest metallsektsioonist. Sektsioon koosneb vertikaalsetest metallvarrastest metallkarkassist ning nende külge on keevitatud ristkülikukujulise ristlõikega metalltorudest piirajad. Metallist 7 1-21-3889 sektsioonid on omavahel poltidega ühendatud. Sektsioon neli on katki, vertikaalsed metallvardad on poltidega vasakult poolt sektsiooni number kolm külge kinnitatud, sektsiooni murdumiskohal on keevitamisõmblused. (KoTo, tõendite köide 1, tl 37-46). 4. Seega nagu kohus juba alguses märkis, siis kannatanute kukkumise fakt purunenud platvormilt maapinnale on väljaspool vaidlust. Seejuures nähtub nii kannatanute, tunnistaja L. Ida ütlustest ning ka sündmuskoha vaatlusprotokollist, et kannatanud olid teostamas kukkumise hetkel töid kuuendal korrusel. On ilmselge, et selliselt kõrguselt maapinnale kukkumisega kaasnevad tagajärjed inimese tervisele ning võimalik, et ka elule. 5. Patsiendikaart R399073 tõendab, et 30.08.2017 toodi A. D raskes seisundis EMO-sse. Diagnoositi kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad murrud. (KoTo, tõendite köide 1, tl 49-51). Kiirabikaardist nähtub, et 30.08.2017 sai kiirabi väljakutse sündmuskohale XXX, Narva. A. D diagnoositi mujal klassifitseerimata trauma teatavad varajased tüsistused, traumaatiline šokk, kaasuva haigusena mitut kehapiirkonda haaravad luumurrud. Kannatanu hospitaliseeriti Narva Haiglasse (KoTo, tõendite köide 1, tl 52-58). Kannatanu A. D haigusloost (SA Tartu Ülikooli Kliinikum) nähtub, et 31.08.2017 toodi A. D kiirabiga SA Tartu Ülikooli Kliinikumi intensiivi. Põhidiagnoos ristluumurd. Kaasuvad reieluukeha murd, hulgikillustunud diafüüsi murrud bilateraalselt, muud südamevigastused, südamekontusioon, sääreluu distaalse alaotsa murd, rinnakumurd, roiete hulgimurd, näoluude hulgimurrud, traumaatiline hemopneumotooraks, maksa- või sapipõievigastus (KoTo, tõendite köide 1, tl 29-31). 10.10.2017 Töötukassa otsusega hinnati A. D töövõime puuduvaks kuni 08.10.2018 (KoTo, tõendite köide 1, tl 32). 30.11.2017 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi isiku ekspertiisiakt nr 17E-IDI0077 tõendab, et A. D tuvastati marrastused, nahaalused verevalumid ja põrutushaavad näo mõlemal pool, mõlema põskkoopa esimese seina murd, 21. ja 22. hamba murd, parema kopsu põrutus ja kopsukoe rebend, parema VII-X ja vasaku VI-IX roide murd, rinnaku mõõkjätke murd, mille tüsistusena tekkis parempoolne veriõhkrind ja vasakpoolne verirind, südame põrutus, maksa parema sagara rebend, ristluu killunenud nihkega murd, mille tulemusena tekkis ulatuslik verevalum vaagnalihastesse ja ümbritsevasse rasvkoesse ning mõlema nimme-ristluu närvipõimiku kahjustus, mõlema reieluu diafüüsi killunenud nihkega murd, vasaku sääreluu killunenud murd ning luumurdude ja verejooksu tüsistusena tekkis äge hemorraagiline (verekaotuslik) šokk. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel kõrgelt kukkumisest ning mandumisest kõvale pinnale 30.08.2017 kella 15:16 paiku. Saadud kehavigastused põhjustasid kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. (KoTo, tõendite köide 1, tl 61-65). Seega loeb kohus tõendatuks, et 30.08.2017 platvormilt kukkumise tagajärjel sai A. D eluohtliku tervisekahjustuse. 6. Kiirabikaardist D. A kohta nähtub, et 30.08.2017 sai kiirabi väljakutse sündmuskohale XXX, Narva. D. A diagnoositi õlapiirkonna luude ja õlavarremurd, rangluumurd, kaasuv haigus küünarvarremurd. Kannatanu hospitaliseeriti Ida-Viru Keskhaigla (KoTo, tõendite köide 1, tl 60). Digiloo haigusjuhtumist nr 1763027 D. A kohta nähtub, et 14.12.2017 kannatanu hospitaliseeritud uuringuteks ja edasise ravi planeerimiseks PERH-i seoses augustis olnud traumaga (KoTo, tõendite köide 1, tl 1-2). Väljavõte haigusloost nr 1834594 kinnitab, et D. A viibis 2018. aasta alguses ravil PERH-is küünarvarreluu defekti plastikaks. Anamneesis 2017. aastal küünarvarre luude lahtine murd, teostatud osteosüntees, mis tüsistunud infektsiooniga, jaanuaris 2018 fiksatsioonivahendid eemaldatud, kolded korrastatud asetatud spacer. Nüüd plaanis placer eemaldada ning teostada plastika (KoTo, tõendite köide 2, tl 81-84). Väljavõttest haigusloost nr 408724955 nähtub, et 27.04.2018 käis D. A PERH-is ortopeedilisel järelhooldusel, haavad paranenud, randme ning küünarliigese liikuvus paranenud, küünarliigese liikuvuse defitsiit 30 kraadi. Vajalik taastusravi, võimalusel statsionaarne (KoTo, tõendite köide 2, tl 85). 30.11.2017 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi isiku ekspertiisiakt nr 17E-IDI0078 tõendab, et D A tuvastati kõrgelt kukkumise tagajärjel 8 1-21-3889 lülisamba I-II kaelalüli osanihestus, parema küünarluu lahtine murd, parema abaluu killuline nihkega murd, parema niudeluu joonmurd ja parema kopsu põrutus. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel kõrgelt kukkumisest kõvale pinnale, võimalik, et 30.08.2017 kell 15:16 paiku. Vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse rohkem kui 4 nädalat kuid vähem kui 4 kuud (KoTo, tõendite köide 1, tl 6769). 20.02.2019 isiku täiendekspertiisiakt nr 18E-IDT0001 tõendab, et tavalise kulu korral põhjustab parema küünarluu lahtine murd pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat ning vähem kui 4 kuud (keskmiselt 60-65 päeva). Tavaline lahtise küünarluumurru paranemise aeg ei ületa 4 kuud. Antud juhul on kannatanu D. A tekkinud parema küünarluu lahtise murru järgselt luu põletik ehk osteomüoliit ja ebaliiges, mis on küünarluumurru tüsistus. See ei teki kõikidel lahtise luumurruga patsientidel ning ei ole selle obligatoorne tagajärg (KoTo, tõendite köide 2, tl 91-94). Eesti Töötukassa 29.09.2017 otsusega hinnati D. A töövõime puuduvaks kuni 24.08.2018. (KoTo, tõendite köide 2, tl 86-87) ning 03.10.2017 Eesti Töötukassa otsusega määrati seoses puuduva töövõimega töövõimetoetus kuni 24.09.2018 (KoTo, tõendite köide 2, tl 89-90). 03.10.2017 sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastati D. A raske puue (KoTo, tõendite köide 1, tl 3). 25.09.2018 Eesti Töötukassa otsusega hinnati D. A töövõime osaliseks kuni 24.09.2019 (KoTo, tõendite köide 3, tl 107) ning 20.09.2018 Eesti Töötukassa otsusega määrati D. A seoses osalise töövõimega töövõimetoetus kuni 24.09.2019 (KoTo, tõendite köide 3, tl 108). 01.10.2019 Eesti Töötukassa otsusega hinnati D. A töövõime osaliseks kuni 24.09.2022 (KoTo, tõendite köide 3, tl 109) ning 02.10.2019 Eesti Töötukassa otsusega määrati D. A seoses osalise töövõimega töövõimetoetus kuni 24.09.2022 (KoTo, tõendite köide 3, tl 110).Seega loeb kohus tõendatuks, et 30.08.2017 platvormilt maapinnale kukkumise tagajärjel sai D. A tervisehäire, millega kaasnes raske puue, algselt puuduv ning seejärel osaline töövõime. 7. Järgnevalt kajastab kohus asjaolusid puutuvalt XXX, Narva fassaaditööde teostamisega. Aadressil XXX, Narva tegutseb korteriühistu XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl 178-179). Tunnistaja K. Š ütlustest nähtub, et ta on alates 2000. aasta algusest XXX KÜ juhatuse esimees. 2017. aastal teostati majal fassaaditöid ning tööde teostamiseks sõlmis ta lepingu XXX. Lepingu sõlmimiseks läbirääkimised pidas ta E. Joostiga, kuid kas E. Joost oli just see isik, kes lepingu allkirjastas, ta ei mäleta, vaid arvab, et leping oli juba teise poole poolt allkirjastatud kui tema (Š) selle allkirjastas. Enne XXX tööde teostamise lepingu sõlmimist, sõlmis K. Š E. Joostiga lepingu paneelide ostmiseks. XXX otsustas K. Š lepingu sõlmida seetõttu, et sai ühelt seminarilt voldiku ja hiljem uuris internetist. Voldiku edastas ta ka politseile. Kohtuliku uurimise käigus on uuritud K. Š poolt politseile edastatud XXX teenuste kirjeldust (KoTo, tõendite köide 1, tl 181-183), millest nähtub termopaneelide paigaldamise kirjeldus. Lisaks nähtub K. Š poolt politseile edastatud dokumentidest, et K. Š on saanud teenuste osutamiseks kalkulatsiooni XXX ning kalkulatsiooni koostajaks on olnud Edgar Joost (KoTo, tõendite köide 1, tl 184-190), sellele on järgnenud hinnapakkumine (KoTo, tõendite köide 1, tl 190-194). Leping fassaaditööde teostamiseks sõlmiti, aga tunnistaja K. Š ütluste kohaselt XXX-ga ning seda tõendab ka sõlmitud leping ise. Nimelt nähtub töövõtulepingust nr 027, et 23.11.2016 sõlmisid XXX juhatuse esimees K T isikus (tellija) XXX I J isikus (töövõtja) töövõtulepingu aadressil XXX, Narva asuva elumaja renoveerimis- ja fassaaditööde teostamiseks. Seda vastavalt lisas (hinnapakkumine -kalkulatsioon) ära toodud mahtudele ja hindadele. Lepingu kohaselt vastutas töövõtja täielikult tööohutusnõuete järgimise eest. Lepingu kohaselt tööde algusajaks määrati 2017 mai ning lõpuajaks 2017 august. (KoTo, tõendite köide 2, tl 13-23). 23.11.2016 sõlmis K. Š ka teise lepingu, nimelt nähtub müügilepingust nr 016, et 23.11.2016 sõlmisid XXX juhatuse esimehe I J isikus (müüja) ning XXX juhatuse esimees K T isikus (ostja) lepingu, millega K. Š ostis termopaneele. (KoTo, tõendite köide 2, tl 1-12). 23.11.2016 lepingu lisaks on 07.11.2016 hinnapakkumine XXX 9 1-21-3889 korteriühistule XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl 195-198). Kalkulatsiooni on koostanud Edgar Joost, kontakttelefon XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl 199-204). 8. Seega loeb kohus tõendatuks, et XXX sõlmis lepingu 2017. aastal toimuvate fassaaditööde teostamiseks XXX. Arvestades, et tunnistaja K. Š on oma ütlustes kinnitanud, et lepingu sõlmimiseks suhtles ta E. Joostiga ning E. Joost on olnud XXX tehtud kalkulatsioonide koostajaks, peab kohus tunnistaja sellekohaseid ütluseid ka igati usaldusväärseks ning loeb tõendatuks sellegi, et E. Joost tegeles XXX poolt lepingu läbirääkimistega. Seda, et XXX oli sõlmitud töövõtuleping fassaaditööde teostamiseks, ei eita oma ütlustes ka Edgar Joost. E. Joosti ütlustest nähtub, et 2017. aastal tegeles ta fassaadide soojustamisega ning termopaneelide tootmisega ning üheks tema objektiks oli XXX, Narva. XXX juhatuse liikmeks oli I J, mida kinnitab äriregistri väljatrükk (KoTo, tõendite köide 2, tl 31-32). 07.01.2017 volikirjaga volitas I J Edgar Joosti esindama XXX (KoTo, tõendite köide 2, tl 47). 01.06.2017 käsunduslepingu nr 03 kohaselt XXX juhatuse liige I J sõlmis Edgar Joostiga lepingu, mille esemeks oli lepingu 027 23.11.2017 täitmine, mis oli sõlmitud XXX, Narva. 01.06.2017 lepinguga võttis Edgar Joost endale järgmised kohustused: organiseerida ehitustööd ja kogu ehitusprotsessi; tööpersonali otsing; tõstemehhanismidel ja tellingutel töötamise ohutustehnikaalaste instruktaažide läbiviimine; viia läbi tõstemehhanismide korrasoleku kontroll; kontrollida töötajate tehnilist varustust; tuleohutusalase instruktaaži läbiviimine; viia läbi keskkonnakaitsealane instruktaaž; kindlustada töötajad kõikvõimalike kaitsevahenditega; töötajate kindlustamine eririietuse ja tööriistadega; kontrollida tööprotsessi mitte vähem kui 5 tundi nädalas; pidada ohutustehnika kohta päevikuid; pidada ehituspäevikuid ja akte ja muid dokumentatsiooni; kontakteeruda korteriühistu juhatusega; protsessi täieliku kontrolli läbiviimine objektil. (KoTo, tõendite köide 2, tl 101-103). Kohus märgib siinkohal, et kuigi 01.06.2017 käsunduslepingus on märgitud XXX lepingu sõlmimise kuupäevaks 23.11.2017, siis ilmselgelt on seal tegemist trükiveaga aastaarvus. Seda põhjusel, et sisu ning ka lepingu number 027 ühtib 23.11.2016 sõlmitud lepinguga. Seega leiab kohus, et antud trükiviga ei mõjuta tõendi usaldusväärsust ning saab lugeda tuvastatuks, et XXX pani XXX 23.11.2016 sõlmitud lepingu täitmisega seonduvad kohustused Edgar Joostile. 9. Vaidlust ei ole, et 2017. aastal XXX, Narva fassaaditöid asusid teostama kannatanud D A ja A D. Seda kinnitavad nii D. A, A. D kui ka E. Joosti ning tunnistaja L M ütlused. E. Joosti ning kannatanute ütlused ühtivad ka osas, mis puudutab seda, et kannatanud kutsus objektile XXX, Narva töid teostama just Edgar Joost. Küll aga on vaidlus selles, millisel alusel kannatanud töid XXX, Narva objektil teostasid. Nagu varem märgitud, siis on tuvastatud, et XXX oli sõlminud tööde teostamiseks lepingu XXX. XXX pani lepingu täitmisega seonduvad kohustused omakorda E. Joostile, sh kohustuse otsida tööpersonali ja seda E. Joost ka tegi, leides tööde teostajateks kannatanud. Uuritud tõendid aga kinnitavad, et kirjalikku lepingut kannatanute ning XXX vahel ei olnud sõlmitud. Kohtuliku uurimise käigus on uuritud 01.08.2017 töövõtulepingut nr 01. Lepingust nähtub, et leping on XXX direktor Edgar Joosti (tellija) ja D A (töövõtja) vahel, lepingu objektiks on eluhoone aadressil XXX, Narva. Lepinguga kohustub töövõtja teostama objektil fassaaditööd. Lepingu maksumus 3000 eurot. Lepingus on mh märgitud töövõtja kohustus kõigi tööde teostamiseks vajalike mehhanismide ning materjalide ehitusplatsile toimetamiseks ning kohustus järgida tuleohutus, ohutustehnika ning keskkonnakaitse nõudeid. Leping on allkirjastamata. (KoTo, tõendite köide 2, tl 36-42). Kohus on tõendina vastu võtnud ka A. D ja XXX vahel sõlmitud töövõtulepingu (KoTo, tõendite köide 2, tl 163-164), tegemist on allkirjastamata venekeelse dokumendiga, mille kohta prokurör tõendi esitamisel märkis, et tõlge on kohtule juba varem esitatud, dokumendile on märgitud, et vt tõlget k 2 lk 21-25 ning uurija K N allkiri. Prokuratuuri köidete ning numeratsiooni järgi asub 2. köite lehekülgedel 21-25 töövõtuleping nr 01 sõlmitud D. A ning 10 1-21-3889 XXX. A. D ning XXX vahel sõlmitud lepingu kohta kohtule tõlget esitatud ei ole, mistõttu jätab kohus selle tõendi – venekeelse ning tõlkimata dokumendi tähelepanuta. 10. Samas nähtub nii kannatanute kui ka E. Joosti ütlustest üheselt, et töövõtulepingut kannatanute ning XXX vahel ei allkirjastatud. E. Joosti ütluste kohaselt sai ta kannatanutega tuttavaks XXX, Narva objektil. Keegi A. D tuttavatest tutvustas neid ja E. Joost pakkus kannatanutele tööd. E. Joost võttis kannatanud tööle oma töötajatena ettevõttesse X 2013 või 2012 aastal. Seal töötasid kannatanud pool aastat või kuni aasta. Mõnda aega nad ei töötanud koos, suhted peatusid, hiljem kutsus E. Joost kannatanuid muudeks töödeks objektidele Narvas, Sillamäel ja Narva-Jõesuus. Nendel objektidel olid kannatanutega sõlmitud töövõtulepingud. Materjalid tagas E. Joost, aga ülejäänu oli töövõtjatel olemas. XXX objektil oli sõlmitud KÜ-ga töövõtuleping, mille kohaselt pidi kaks otsaseina soojustama. Kannatanutega oli suuline kokkulepe nende tööde teostamiseks töövõtjatena. Kuna tööde teostamiseks peab olema ehituslitsents, siis kannatanud töötasid õnnetuse hetkel XXX, kellel oli see litsents olemas. Kannatanud said oma töötasu oma ettevõttest, aga E. Joost maksis neile ruutmeetri eest, niipalju kui meetreid oli tehtud, niipalju nad said ka palka. XXX-ga töövõtulepingut sõlmitud ei olnud, ei jõutud sõlmida, sest E. Joost soovis kannatanud vormistada XXX. Kui kannatanutega juhtus õnnetus, siis XXX juhataja I. M nõudis E. Joostilt, et kannatanud vormistataks E. Joosti ettevõttesse, muidu kaotavad kannatanud ravikindlustuse. E. Joost käis haiglas ja kohtas vaid D. A, kes dokumentide allkirjastamisest keeldus. A. D tol hetkel palatis ei olnud ning E. Joost edastas dokumendid D abikaasale. 11. Kannatanu D. A ütluste kohaselt tuli 2-3 päeva pärast kukkumist tema juurde haiglasse E. Joost ja palus midagi allkirjastada, mingi leping ohutustehnika osas. D. A seda ei allkirjastanud. Kannatanu A. D ütluste kohaselt peale haiglasse sattumist tuli E. Joost mingite paberitega ning palus need allkirjastada. A. D neid ei allkirjastanud, vaid edastas uurijale. A. D elukaaslase tunnistaja L M ütluste kohaselt peale õnnetust, kui A. D oli veel haiglas, helistas A. D telefonile E. Joost ja soovis kohtuda. Kohtumisel soovis E. Joost, et A. D ja D. A allkirjastaks mingid paberid ohutustehnika kohta ning andis need tunnistajale. E. Joost selgitas, et osa süüst on juba niigi olemas ja kui poisid allkirjastavad need paberid, siis saab ta vaid rahalise trahvi, aga kui ei allkirjasta, siis saab tingimisi karistuse, mida ta eriti ei tahaks. Ühtlasi selgitas E. Joost ühe paberi kohta, et kui nad tahavad mingit kompensatsiooni saada, on vaja alguses tasuda kõikidele nendele ettevõtetele ja isikutele, kes selles nimekirjas on ja siis alles tasub neile. L M andis saadud dokumendid kannatanutele üle, kuid kannatanud neid ei allkirjastanud ning A. D edastas dokumendid uurijale. 12. Kannatanu A. D ütluste lisadena on kohus vastu võtnud järgmised dokumendid: ohutustehnika üldnõuded, ohutustehnika instruktaaži ja registreerimise žurnaal töökohal, tööasendi säilitamise vöö kasutusjuhend, universaalse turvaköie kasutusjuhend ning nimekirja kohtutäiturite kohta. (KoTo, tõendite köide 1, tl 10-28). Sarnaselt on E. Joost uurimisele esitanud ohutustehnika instruktaaži ja registreerimise žurnaali töökohal (KoTo, tõendite köide 2, tl 43-44). Dokumendid on allkirjastamata. 13. Seega leiab kohus, et on tõendatud, et XXX ning kannatanute vahel mitte mingisugust kirjalikku lepingut tööde teostamiseks XXX, Narva objektil ei olnud. See aga ei tähenda kohtu hinnangul seda, et kannatanute ning E. Joosti vahel, kellel oli volitus XXX esindamiseks, puudus suuline kokkulepe tööde teostamiseks. Suulise kokkuleppe olemasolu kinnitavad nii kannatanud kui ka E. Joost, vaidlus on, kas tegemist oli kokkuleppega töölepinguks või töövõtulepinguks. E. Joosti poolt peale kannatanutega õnnetuse toimumist tagantjärgi lepingu sõlmimise soov (töövõtuleping oli kuupäevaga 01.08.2017) ning ka ohutusnõuete tutvustamise kohta allkirjade küsimine tagantjärgi, näitab kohtu hinnangul E. Joosti soovi vabaneda vastutusest. Seetõttu leiab kohus, et ainuüksi asjaolu, et E. Joostil oli ette valmistatud 11 1-21-3889 töövõtuleping, mille ta allkirjastamiseks andis alles pärast õnnetust, ei tõenda, et poolte vahel eksisteeris just töövõtulepinguline suhe. 14. Riigikohtu praktika kohaselt olukorras, kus lepingul on nii töölepingu kui ka muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, mistõttu tuleb eeldada töölepingut, on väidetaval tööandjal vastupidist väites kohustus tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu. (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsused 3-2-1-3-05 ja 3-2-1-9-05, 15. juuni 2011. a otsus 3-2-1-41-11) Tuvastamaks vaidlusaluse lepingulise suhte olemust, tuleb võrrelda lepinguid iseloomustavaid tunnuseid. Väidetav tööandja peab TLS § 1 lg-s 2 sätestatud eelduse ümberlükkamiseks tõendama eelkõige seda, et töötaja ei allunud tema juhtimisele ja kontrollile ning oli töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Lisaks tuleb arvestada ka konkreetse juhtumi muude asjaoludega. Seadus ei võimalda tuvastada õigussuhet üksnes kirjalikult vormistatud lepingu pealkirja või selles kasutatud terminite alusel. Vaidlusaluse kokkuleppe õigusliku iseloomu kindlaksmääramine eeldab selle tõlgendamist kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitega. Lepingu olemuse kindlakstegemiseks on võimalik arvestada mh sellega, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes maksis töövahendite, -materjalide, -seadmete, -ruumide ja muude töö tegemisega seotud kulude eest, kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töötaja pidi olema valmis väidetavale tööandjale tööd tegema, kas töötaja tegutses mitme tööd andva isiku heaks või sai kogu oma sissetuleku või olulise osa sellest väidetavalt tööandjalt, kuidas pooled tõlgendasid vaidlusalust suhet väljapool seda vaidlust, nt suhetes teiste isikutega või täites oma muid kohustusi. Selliselt võib olla põhjendatud arvestada mh nt töötamise registri kannetega ja poole avaldatuga teistes menetlustes. (vt Riigikohtu 20.05. 2020 a. otsus 2-18-6908) 15. Kannatanu D. A ütluste kohaselt oli E. Joost tema jaoks tööandja ja juht. Kõik seadmed väljastas E. Joost - tööplatvormi, lööktrelli ja kruvikeeraja, kruvid ja kogu ehitusmaterjali tööde jaoks. Kõik materjalid tööriistad ehitusseadmed tõi objektidele kohale E. Joost. Mingeid pabereid viimistluse kohta tal ei olnud, kõik oli öeldud Edgari Joosti poolt, mitu kruvi keerata, mida teha piirdenurkadega. Kannatanu ütluste kohaselt tegutses ta vastavalt E. Joosti juhistele ning viibis objektil E. Joosti korraldusel. Kedagi teist enda asemel tööd tegema ta palgata ei saanud. Neil oli suuline kokkulepe töötada 8:00-17:00 üks tund lõuna, laupäeval ei töötanud. XXX, Narva objektil käis E. Joost iga 2 nädala tagant, tõi paneele, kinnituskruvisid, montaaživahtu. Ise otsustada, kuidas tööd teostada kannatanutel võimalik ei olnud, kuna kogu vastutus oli Edgaril Joostil ja kannatanud tegid lihtsalt tööd. E. Joosti töölisena on ta teinud kokku 6-7 objekti kogu tööaja vältel. E. Joosti ettevõttesse asus ta tööle XXX objekti ajal, Edgar Joost pakkus tööd. Töö tegemisel juhtis E. Joost. Kogu suhtlemine KÜ esimeestega käis läbi E. Joosti, lepingud KÜ-dega sõlmis alati E. Joost. Tööle asumisel sõlmis ta lepingu, mis oli tavaline tööleping. Tööleping, kuna kogu tegevust juhtis Edgar Joost, tema ütles, kuidas paneele kinnitada, mitu kruvi panna ja ülejäänud ka. Lepingu sõlmis D. A XXX-ga, E. Joostiga, ainult ühe lepingu. Töötasu kujunes teostatud tööst, tegid montaaži, tuli ehitusjärelevalve koos Edgar Joostiga, kui kõik talle sobis, siis ta kandis raha üle. Töötasu laekus arvele E. Joostilt, XXX kontolt, hiljem selgus ka XXX kontolt. Töötasid tükitöö alusel osa rahast pangaarvele, osa ümbrikus. 16. Kannatanu A. D ütluste kohaselt oli tema esimene töö E. Joosti alluvuses objektil XXX ning pärast seda 3 aasta jooksul tegid nad koos E. Joostiga umbes 7 objekti. Töötasu sai peale igat seina, igakuiselt ja mõnikord ka avanssi. Tasu laekus arveldusarvele. Töötasu kandis E. Joost. Eelnevalt A. D helistas E. Joostile ja küsis, et millal ta töötasu üle kannab, kui töötasu hilines, siis ta ütles sellest, et võib minna kuni 1 nädal aega, aga tavaliselt 2-3 päeva võttis aega. Töid tegi pidevalt, oli mõned päevad vaid ilmastikutingimuste pärast, siis kui vihma näiteks sadas. Talvel mitte kõiki töid vaid kindlat tööd vastavalt ilmastikutingimustele. Objektid otsis E. Joost. XXX objektiga alustades oli vormistatud leping XXX-ga, tegemist oli 12 1-21-3889 tavalise töölepinguga. Hiljem maksuameti kontrolliga seoses sai kannatanu teada, et töötas XXX-s. Sillamäel 2 korda vahetus ettevõte XXX XXX ja XXX XXX, mis oli näha kui töötasu üle kanti. E. Joost selgitas, et midagi pole kannatanute jaoks muutunud. Aja jooksul kui A. D sai teistelt ettevõtetelt töötasu ikka juhendas E. Joost. Keegi teine peale E. Joosti tööjuhiseid ei andnud, isegi tema nimelt keegi midagi ei toonud, töö asjus suhtles ainult E. Joostiga. Uusi töölepinguid ei sõlminud, töötingimused kogu aeg samad. Tööde teostamise ajal jagas ülesandeid E. Joost. Käis umbes iga 2 nädala tagant objektidel, siis kui tõi materjali, siis käis umbes ülepäeva nii kaua kuni kogu materjal oli tarnitud. Töögraafik oli et, tööpäeval töö ja nädalavahetusel puhkus. Tööaeg 08:00-17:00, pluss lõuna 12:00-13:00. Selle määras E. Joost. Tööahendid ja töömaterjalid tõi E. Joost. Tööriistad andis välja E. Joost ja siis kui nad katki läksid, siis võttis ja viis neid remonti. Suvised ja talvised riided ostis E. Joost. E. Joost käis ka tööde kulgu kontrollimas, näitas, et seal peab paar paneeli välja vahetama, et need on kõveralt paigaldatud, aga peamiselt ta tegi märkuseid siis, kui andis tööd üle KÜ esimehele, siis kui seal kellelegi ei sobinud, siis kannatanud tegid ümber E. Joosti juhendamisel. Kannatanud midagi ise ei soetanud, isegi pisemad kruvid tagas E. Joost. Neil oli tükitöö, põhisumma oli see, mida iga kuu said ja ülejäänu oli etapi järgne avanss, põhiliselt said palga siis kui objekt valmis sai. Leping oli tööleping, sest E. Joost andis tööülesanded ja tagas kõike tööks vajalikku ehk kannatanute poolset initsiatiivi ei olnud, see mida öeldi, seda nad tegid. Töö tegemist kellelegi teisele nad üle anda ei saanud, mingil teisel ajal kui oli kokkulepitud tööd teha ei saanud. 17. Seega kannatanute ütlused ühtivad mitte ainult selles, et nemad said aru, et neil on E. Joostiga sõlmitud tööleping, vaid ka selles, et nad töötasid E. Joosti juhendamisel ning tema kontrolli all, E. Joost oli see, kes otsis neile objektid töötamiseks, varustas neid töövahenditega, tõi kohale materjalid, käis objektil töid kontrollimas ning kannatanutel ei olnud võimalust leida enda asemel töid teostama kedagi teist või valida töö teostamiseks muud viisi kui E. Joost neile ütles, neil oli ka kokkulepitud kindel tööaeg tööpäevadel kella 08:0017:00, lõuna üks tund. Seega kinnitavad kannatanute ütlused töölepingu mitte töövõtulepingu olemasolu. Kannatanute ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka tunnistaja L. Ida ütlused, millest nähtub, et tunnistaja nägi töölisi XXX ehitusel töötamas igapäevaselt, umbes kella 8:15-st kuni 4, 5- ni, et nad oleksid ka nädalavahetusel töötanud, tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja K. Š ütlused kinnitavad, et töölised töötasid kuni kella 17-ni, nädalavahetusel ei töötanud, tema sai aru, et need olid E. Joosti töölised. 18. Kuigi kohtus uuritud 01.05.2015 töövõtulepingust nr 2 nähtub, et XXX (M J isikus, tellija) ja D. A (töövõtja) vahel on sõlmitud töövõtuleping fassaaditööde teostamiseks ajavahemikul 01.05.2015-01.10.2015, mille eest on ettenähtud ühekordne tasu 500 eurot (KoTo, tõendite köide 1, tl 4-5), siis kõrvutades antud lepingut D. A konto väljavõttega, ei kinnita see, et tegemist on just töövõtulepinguga. Konto väljavõttest nähtub, et D. A on saanud 2014. ning 2015. aastal M J korduvaid laekumisi. 2015. aasta maikuust detsembrini on D. A saanud XXX-lt igakuiselt laekumisi selgitusega palk. (KoTo, tõendite köide 1, tl 6-7). Seega kinnitab D. A kontoväljavõte ja sealt nähtuvad perioodilised laekumised, et XXX ning D. A vahel sõlmitud leping oli tööleping. Konto väljavõttest nähtub seegi, et XXX on D. A saanud laekumisi 2016. aasta aprillis, juunis, juulis ja augustis selgitusega palk. 2016. aasta novembris ja detsembris ning 2017. aasta jaanuaris on D. A saanud laekumisi XXX-lt selgitusega palk ning 2017. aasta aprillis, mais ja juunis laekumisi XXX-lt selgitusega palk, töötasu. Lisaks on D. A saanud 2016. ja 2017. aastal korduvaid laekumisi I J ning 17.08.2017 on XXX kandnud D. A kontole 20 eurot. (KoTo, tõendite köide 1, tl 8). Nimetatud laekumisi kinnitab ka 03.07.2019 digitaalsete dokumentide vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide 3, tl 1-68). 19. Väljatrükist Maksu-ja tolliameti registreeritud töötamise kohta D. A suhtes nähtub, et D. A oli registreeritud 10.04.2015-01.12.2015 XXX-s töölepingu alusel, 01.04.201613 1-21-3889 01.09.2016 XXX-s töölepingu alusel, 10.11.2016-30.12.2016 XXX-s töölepingu alusel, 01.02.2017 XXX-s töölepingu alusel (KoTo, tõendite köide 2, tl 88). 20. Kannatanu A. D konto väljavõttest nähtub, et sarnaselt kannatanu D. A on 2015. aasta maikuust detsembrini A. D saanud XXX-lt igakuiselt laekumisi selgitusega palk. Samuti on ta saanud XXX-lt laekumisi 2016. aasta aprillis, juunis, juulis ja augustis selgitusega palk. 2016. aasta novembris ja detsembris on A. D saanud laekumisi XXX-lt selgitusega palk ning 2017. aasta aprillis, mais ja juunis laekumisi XXX-lt selgitusega palk, töötasu (KoTo, tõendite köide 1, tl 34-36). Nimetatud laekumisi kinnitab ka 03.07.2019 digitaalsete dokumentide vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide 3, tl 1-68). 21. Seega töötamise registrikanded on vastuolus E. Joosti ütlustega, et kannatanutega olid sõlmitud töövõtulepingud. Lisaks nähtuvad kannatanute kontoväljavõttetest perioodilised maksed XXX-st ning XXX-st, mille selgitustes on palk või töötasu. Kohus on juba varem tuvastanud, et XXX nimelt on kalkulatsiooni koostanud E. Joost. Äriregistri väljatrükist nähtub, et E. Joost oli XXX juhatuse liige 18.08.2015-02.11.2015 (KoTo, tõendite köide 2, tl 33-34). E. Joosti enda poolt uurimisele esitatud vastavusdeklaratsioonis on märgitud Edgar Joost kui XXX direktor (KoTo, tõendite köide 2, tl 48). E. Joost on oma ütlustes kinnitanud, et tal on olnud volitus nii XXX kui XXX esindamiseks. Seega leiab kohus, et nii XXX kui ka XXX on seotud E. Joostiga, mis kinnitab veelgi kannatanute ütluste usaldusväärsust, et alates E. Joostiga tutvumisest ning objektist XXX, töötasid nad E. Joosti alluvuses. 22. Kannatanu D. A ütluste kohaselt töötas ta E. Joosti juhtimisel objektidel XXX, XXX, XXX, eramaja Narva-Jõesuus ning Sillamäel Xi tänaval. Kannatanu A. D ütluste kohaselt töötas ta E. Joosti alluvuses objektidel XXX, XXX, XXX ja XXX, Xi tn Sillamäel, NarvaJõesuus oli eramaja, samuti oli XXX korruseline maja X tänaval. 23. Tunnistaja G S ütluste kohaselt oli ta 2009-2019 XXX KÜ juhatuse esimees ning 20162018 aastatel teostati maja otsaseinte soojustus. Töid teostas lepingu alusel XXX. Lepingu sõlmis G. S XXX esindajaga ning esindajaks oli Edgar Joost. Lisaks sõlmis G. S lepingu soojustuspaneelide ostmiseks XXX, ka seal oli esindajaks Edgar Joost. Tunnistaja ütlusi lepingute sõlmise osas kinnitavad müügileping ning töövõtulepingud. Müügileping nr 04 tõendab, et 08.04.2016 sõlmisid XXX juhatuse esimehe Edgar Joosti isikus (müüja) ja XXX juhatuse esimehe G S isikus (ostja), lepingu, millega XXX, KÜ ostis termopaneele. (KoTo, tõendite köide 2, tl 133-150). Töövõtuleping nr 2 tõendab, et 17.04.2016 sõlmisid XXX, Sillamäe juhatuse liige G S isikus (tellija) ning XXX juhatuse liige I J (töövõtja) töövõtulepingu, mille esemeks oli fassaaditööde teostamine XXX, Sillamäe asuval elumajal, tööde algus 2016 juuni, lõpp 2016 oktoober. (KoTo, tõendite köide 2, tl 151-164). Töövõtuleping nr 3 tõendab, et 16.06.2016 sõlmisid XXX, Sillamäe juhatuse liige G S isikus (tellija) ning XXX juhatuse liige I J (töövõtja) töövõtulepingu, mille esemeks oli fassaaditööde teostamine XXX, Sillamäe asuval elumajal, tööde algus 2016 august, lõpp 2016 detsember. (KoTo, tõendite köide 2, tl 165-174). Töövõtja kontaktisikuks on töövõtulepingutes märgitud E. Joost, kontakttelefon XXX, e-maili aadress XXX. Tunnistaja G. S ütluste kohaselt teostasid töölised töid tööpäevadel hommikust kuskil kella 4-ni. 24. Tunnistaja N. A, kes on XXX, Narva KÜ juhatuse esimees, oma ütlustes kinnitab, et 2017. aastal teostati XXX, Narva majal otsaseina soojustamise töid ning töölised, kes töid tegid olid D ja A. Tööde teostamiseks sõlmis N. A lepingu XXX-ga, täpsemalt Edgar Joostiga, lisaks sõlmis ta lepingu R R (R) omanikujärelevalvega seoses. Töödega seoses suhtles ta E. Joosti ja R. R, kes andsid ka töö üle, kui töö valmis sai. Töövõtuleping nr 011 tõendab, et 20.10.2016 sõlmisid XXX, Narva juhatuse esimees N A (tellija) ning XXX juhatuse liige I J (töövõtja) töövõtulepingu, mille esemeks oli renoveerimis-ja fassaaditööde teostamine XXX, 14 1-21-3889 Narva asuval elumajal, tööde algus 2017 märts, lõpp 2017 juuni. (KoTo, tõendite köide 2, tl 104-115). Leping 215/17 tõendab, et järelvalve teenuse osutamiseks XXX elamu otsaseina soojustamistöödel sõlmis XXX, Narva KÜ 30.03.2017 lepingu FIE-ga R R. (KoTo, tõendite köide 2, tl 116-117). N. A ütluste kohaselt töötasid kannatanud praktiliselt iga päev, välja arvatud nädalavahetused ja siis kui ilmastikutingimused töid ei võimaldanud. E. Joost käis ka ise objektil iga nädal ning suhtles töölistega. 25. Seega on tõendatud, et kannatanud töötasid ka XXX, Sillamäe ning XXX, Narva majade soojustamistöödel. Seejuures kinnitavad tunnistajad S ning A, et töid teostati tööpäevadel ning E. Joost käis iganädalaselt objektil ja suhtles töötajatega. See kinnitab nii kannatanute ütluste usaldusväärsust kui ka seda, et kannatanud töötasid E. Joosti alluvuses töölepingulise suhte mõttes. 26. Seda ei väära kohtu hinnangul ka asjaolu, et kannatanud olid tööle registreeritud XXXsse ning tasu laekus neile XXX arvelt. Nagu varasemalt kohus tuvastas, siis kannatanute pangakonto väljavõtted kinnitavad laekumisi 2017. aasta aprillis, mais ja juunis XXX-lt selgitusega palk, töötasu. 22.09.2017 tõend kinnitab, et kannatanud olid XXX-s TSD alusel kindlustatud 13.06-10.08.2017 (KoTo, tõendite köide 2, tl 25). Kannatanu D. A ütluste kohaselt kuulis ta XXX-st MTA inspektsioonilt. Kannatanu A. D kinnitab oma ütluses sarnaselt, et XXX-st sai ta teada, kui maksuamet neid kontrollis. 27. Äriregistri väljatrükkist nähtub, et XXX juhatuse liige on ja oli ka 2017. aastal I M (KoTo, tõendite köide 2, tl 29- 30). Tunnistaja I M ütlustest nähtub, et tema ettevõte XXX teeb võrkusid, kanalisatsiooni ja veevärgi võrkusid. Fassaaditöid ei ole nende ettevõtte kunagi teinud. E. Joostiga tutvus I. M 2016-2017.a ning neil oli plaan koostööd teha. E. Joostil oli siis vist ettevõtte XXX. A. D ja D. A vormistas I. M enda juurde tööle ajutiselt E. Joosti soovitusel, et nad ei oleks kuhugile ära läinud, perspektiiviks saada mingi objekt, kus nad oleks töötanud. Ühtegi päeva nad ei töötanud ja I. M pole neid kordagi näinud. I. M registreeris kannatanud töötajate registris ning maksis nende eest ettenähtud makse. 28. E. Joosti ütluste kohaselt olid kannatanud vormistatud tööle XXX-sse põhjusel, et selleks, et teha korteriühistus töid peab olema ehituslitsents ja XXX-l oli litsents olemas. Kannatanud said töötasu oma ettevõttest, aga E. Joost maksis neile ruutmeetri eest. XXX tasus kannatanute eest ka maksud ning pärast kannatanute haiglasse sattumist hüvitas ta XXX maksud, mis XXX kannatanute eest maksis. XXX juhataja I. M on ta tuttav ehitusvaldkonnas ning nad tegid koostööd. XXX-ga alltöövõtu lepingut fassaaditööde teostamiseks sõlmitud ei olnud. XXX objekti osas ta lepingut sõlmida ei jõudnud. XXX esindamiseks oli tal ka volitus kunagi olemas, aga XXX, Narva objekti ajaks enam ei olnud. Kannatanud töötasid tema juures alltöövõtjatena ning olid XXX-s arvel töötajatena, sest neil pidi olema ravikindlustus ja nende eest maksud makstud, objekte käidi kontrollimas. 29. Seega kinnitavad nii tunnistaja I. M kui ka E. Joosti ütlused, et kannatanud olid XXXsse tööle vormistatud fiktiivselt ning tegelikkuses kannatanud XXX heaks tööülesandeid ei täitnud. Vormistamine oli vajalik, et näidata, et olemas on nõutud ehituslitsents ning et kannatanutel oleks ravikindlustus ja nende eest tasutud maksud. Seejuures polnud sõlmitud ka XXX ning XXX vahel töövõtulepingut. Sellist lepingut polnud sõlmitud ka XXX ning XXX vahel. Kohus on seisukohal, et arvestades ajavahemikku, mille jooksul olid kannatanud XXXsse tööle vormistatud, siis ei ole usutavad E. Joosti ütlused, et vajalikku lepingut ei olnud jõudnud ta sõlmida. 08.05.2017 on XXX meiliaadressilt edastatud meiliaadressile XXX e-kiri, millest nähtub, et majal XXX töid teostavad D. A ja A. D, kes on XXX töötajad. XXX on lepinguhoidja ja ei teosta ehitustöid. Edgar Joost XXX direktor (KoTo, tõendite köide 2, tl 118-121). Seega juba maikuus 2017 teatas E. Joost, et tööde teostajaks on XXX töötajad, 15 1-21-3889 mistõttu oli tal piisavalt aega soovi korral vajalike lepingute sõlmimiseks. Asjaolu, et sellist lepingut sõlmitud ei olnud, tõendab kohtu hinnangul seda, et sellise lepingu sõlmiseks soov ja vajadus E. Joostil puudus. Lisaks nähtub tunnistaja R. R ütlustest, kes teostas objektil XXX, Narva ehitusjärelevalvet, et tema teada teostas objektil töid XXX ning seoses töödega suhtles ta ainult E. Joostiga. See kinnitab, et tegelikkuses puudus XXX-l XXX, Narva objektiga seos. Samuti kuna lepingut XXX-ga sõlmitud ei olnud, siis sellega on seletatav ka E. Joosti käitumine sõlmida tagantjärgi kannatanutega töövõtulepingud. 30. Seega täitsid kannatanud XXX, Narva objektil E. Joosti esindatud XXX tööülesandeid, alludes E. Joostile nagu nad olid teinud ka varasematel objektidel. Siinkohal nõustub kohus prokuratuuri seisukohaga, et kannatanud ei pidanud hoomama kõiki juriidilisi nüansse. D. A on oma ütlustes välja toonud, et on väga nõrk juriidilistes küsimustes. Seega ei pruukinudki ta aru saada, et ettevõtted, mida E. Joost esindas, muutusid. Kannatanu D ütlustest nähtub, et ta küsis E. Joostilt, miks on töötasu laekumine toimunud erinevatelt ettevõtetelt, kuid sai vastuseks, et kannatanute jaoks ei muutu midagi. Olukorras, kus kannatanud järjepidevalt tegid tööd E. Joosti ehitusobjektidel ning said selle eest tasu, ei pidanud kannatanud eeldama, et nende lepingulises suhetes E. Joostiga peaks midagi muutuma. Siinkohal märgib kohus, et E. Joost oma ütlustes vastuseks küsimusele mis muutus pärast XXX objekti, vastas, et inimesed juba oskavad töötada, teavad kuidas tuleb paigaldada termopaneele ja oskavad iseseisvalt töötada. Kohtu hinnangul ei ole see aluseks, et tööleping muutuks töövõtulepinguks. Täiesti tavapärane on, et isikud ei pruugi tööle asumisel kõiki tööoskuseid/teadmisi omada, väga tihti kasutatakse seetõttu töötaja tööle asumise algusperioodil eraldi juhendajat, kes on algaja töötaja tööülesannete täitmisel õpetava ja abistava funktsiooniga. See ei tähenda, et hiljem kui teadmisi ja oskusi on lisandunud, siis tööleping muudetakse töövõtulepinguks. 31. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et E. Joosti ütlused, et kannatanutega oli sõlmitud töövõtuleping, on ümberlükatud ning kannatanute tööde teostamine XXX, Narva objektil vastas töölepingulisele suhtele. Kohus loeb tuvastatuks, et kannatanud täitsid 30.08.2017 kl 15:15 ajal tööülesandeid objektil XXX, Narva. TTOS § 4 lg 1 kohaselt mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. TTOS § 22 lg 1 kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Seega tuvastatud asjaolude pinnalt leiab kohus, et kannatanute kukkumine platvormilt 30.08.2017 oli tööõnnetus, mida kinnitavad ka tööõnnetuse raportid (KoTo, tõendite köide 2, tl 61-64) ja tööõnnetuse uurimise kokkuvõtted (KoTo, tõendite köide 2, tl 65-80). 32. Nagu kohus on varem märkinud, siis 01.06.2017 käsunduslepingu nr 03 kohaselt XXX juhatuse liige I J sõlmis Edgar Joostiga lepingu, mille esemeks oli lepingu 027 23.11.2017 täitmine, mis oli sõlmitud XXX, Narva. Sisuliselt määrati antud lepinguga E. Joost vastutavaks tööohutuse nõuete täitmise eest, mistõttu oli E Joost kohustatud täitma TTOS-st tulenevaid nõudeid. TTOS § 4 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud kujundama ja sisustama töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. TTOS § 4 lg 4 kohaselt on tööandja kohustatud tagama terviseriski vältimiseks või vähendamiseks töökohas piisaval määral kaitse-, pääste- ja esmaabivahendite, ohutusmärkide ning muude ohutusvahendite olemasolu. TTOS § 5 lg 1 ja 2 kohaselt töövahendi kasutamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning mille kohaselt on tööandja kohustatud tagama, et töövahend sobib 16 1-21-3889 tööülesande täitmiseks. TTOS § 13 lg 1 p 11-14 kohaselt on tööandja kohustatud: andma omal kulul töötajatele isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus-ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajatele isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; tutvustama töötajatele töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist, korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe, sh kordama juhendamist või väljaõpet, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse; koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamise hoidumiseks. 33. Kannatanud kasutasid termopaneelide paigaldamiseks töövahendina rippehitusplatvormi. Platvorm on vaadeldud ning 04.09.2017 asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et tegemist on rippehitusplatvormiga mudel ZPL 800, toodetud Hiinas, tootja WUXI HUAKE MACHINE EQUIPMENT CO, LDT, pikkus 7,5 meetrit, valmistamise kuupäev puudub. (KoTo, tõendite köide 1, tl 140-167). 20.09.2017 asitõendi vaatlusprotokolliga on vaadeldud platvormi ZLP 800 kasutusjuhendit. Vaatlusprotokollist nähtuvalt on kasutusjuhend leitud internetist otsides tooja nime järgi. Kasutusjuhendis sisalduvad muuhulgas nii platvormi põhiparameetrid kui ka ohutustehnika nõuded platvormi kasutamiseks. ZLP seeria ripptööplatvormi kasutusjuhendi § 5.3.1 – 5.3.3, § 5.3.5, § 5.3.9, § 7.1 – 7.3 nähtub, et ripptööplatvormi tohib kasutada ja hooldada ainult kvalifitseeritud personal, kes on saanud vastava koolituse; enne töö alustamist tuleb seade ohutuse tagamiseks üle kontrollida; operaatorid peavad kandma turvakiivreid ning olema kinnitatud iselukustava seadmega trossi külge; ripptööplatvormi külge ei ole lubatud monteerida teise tootja elemente; mitte kunagi ei tohi kasutada ripptööplatvormil lisapikendusi selleks, et ületada platvormi lubatud pikkust; ripptööplatvormi seisukorda tuleb kontrollida kahekuulise intervalliga sõltuvalt kasutamise perioodist; seadme tehniline hooldus ja kontroll peavad olema fikseeritud ning mistahes puudustega ripptööplatvormi kasutamine on keelatud. (KoTo, tõendite köide 1, tl 83-139). 34. 04.09.2017 asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et platvorm, mida kasutati XXX, Narva fassaaditöödel õnnetuse juhtumise ajal oli kokkupandava-lahtivõetava metallkonstruktsiooniga, mis koosneb kuuest moodulist, mis on omavahel ühendatud poltide ja fiksaatoritega varraste abil. Iga moodul kujutab endast risküliku või ruudukujulise ristlõikega metalltorudest konstruktsiooni, mille põhjas on 50 cm platvorm, mis on metall või vineerplaadiga kaetud ja vormi kujundavate piiretega, mis asetsevad piki platvormi pikki külgi niimoodi, et moodulite kokkupanekul tekkiks piki kokkupandavat metallkonstruktsiooni ühine läbipääs. Kuuest moodulist kolm (moodulid 1, 2 ja 5) on ühesuguse konstruktsiooniga, igaüks pikkusega 2,5 meetrit ning tööstuslikult valmistatud. Moodulid 3 (pikkusega 1 meeter) ja 4 (pikkusega 2,5) meetrit on isevalmistatud, valmistatud mustast metallist, ruudukujulise 4x4 cm ristlõikega torudest, mis on halli värviga värvitud ja osaliselt korrosioonist mõjutatud. Moodul 4 on mooduliga viis ühendatud mustast metallist raamelemendiga. Samasugune mustast metallist raamelement on ka mooduli 3 otsas, mis on elektrimootoriga raami vastas. Moodul kuus on eraldi, pikkus 2 meetrit, valmistatud 4x4 ristlõikega torudest, halli värviga värvitud ning korrosioonist mõjutatud. (KoTo, tõendite köide 1, tl 140-167). 35. Seega tuleneb 04.09.2017 asitõendi vaatlusprotokollist üheselt, et XXX, Narva fassaaditöödel kasutusel olnud platvorm oli ümberehitatud, tegemist ei olnud komplektselt tehases toodetud platvormiga, vaid platvormi oli lisamoodulitega täiendatud. Siinkohal puudub kohtul igasugune alus ka kahelda 04.09.2017 asitõendi vaatlusprotokolli usaldusväärsuses, kuna nii kannatanud kui ka E. Joost ei eita, et platvormile oli paigaldatud lisamoodulid. Kannatanute D. A ning A. D ütlused on kokkulangevad, et lisamoodulid paigaldas E. Joost. Nii nähtub kannatanu D. A ütlustest, et platvormil oli 3 sektsiooni, mis olid 17 1-21-3889 tootja poolsed ja 2 sektsiooni, mis E. Joosti enda sõnade kohaselt keevitas E. Joost, võttes selleks mõõdud. Sektsioonid lisati paneelide kiiremaks monteerimiseks. Kannatanu A. D ütlustest nähtub, et platvormi algne pikkus oli 7,5 meetrit, mis oli liiga lühike ja selleks, et fassaadi saaks täies laiuses teha, tõi E. Joost kaks täiendavat detaili pikkusega 2 ja 2,5 meetrit. XXX, Narva puhul ei saanud platvormi täiele laiusele paigaldada, millest nad (kannatanud) teavitasid E. Joosti, kes tuli ja võttis mõõdud ja tõi kohale uue detaili. E. Joost on andnud ütluseid, et seoses XXX objektide kannatanute palvel ta tegi platvormile ühe lisadetaili ja selle lisadetaili tegemiseks pöördus ta kvalifitseeritud keevitaja poole, kelle nimi oli S. Prokuröri taotlusel on avaldatud usaldusväärsuse kontrolliks E. Joosti kohtueelses menetluses antud ütlused, millest nähtub, et E. Joost ise tehtu keevitas ise sugulaste juures suvilas. E. Joost selgitas avaldatud vastuolude kohta, et tema ütlused nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses on olnud samasugused. Tema ütluste kohaselt keevitasid nad Sergeiga, üks hoidis ja teine keevitas. Keevitusaparaat oli tema oma, aga keevitas spetsialist. Kohtueelses menetluses ütles, et tema keevitas, sest ta osales selles. Kohus ei pea E. Joosti selgitust usutavaks. Keevitamine ning selles osalemine on erinevad tegevused, seejuures on olulise tähtsusega, kas seda teostab kvalifitseeritud isik või mitte. Kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub üheselt, et E. Joost keevitas ise, mitte ei osalenud selles protsessis ning mingit viidet kvalifitseeritud keevitajale E. Joost teinud ei ole. Seega leiab kohus, et E. Joosti ütlused osas, kes täpselt lisadetaili keevitas, tuleb tõendikogumist välja arvata kui ebausaldusväärsed. 36. E. Joosti ütlustest nähtub, et E. Joost lisas platvormile vaid ühe lisadetaili ning muude moodulite lisamist E. Joost ei tunnista, vaid tema ütluste kohaselt andis ta platvormi pärast XXX objekti kannatanutele üle. Seejuures andis ta platvormi kannatanutele ilma dokumente vormistamata. Üleandmise põhjuseks oli asjaolu, et tal oli tekkinud kannatanute ees töötasu võlgnevus, koos platvormiga andis ta kannatanutele üle ka elektrilised tööriistad ja tööriided. Platvormi oli E. Joost ostnud umbes 4000 euro eest. Hinnates E. Joosti ütluste elulist usutavust, leiab kohus, et E. Joosti ütlused, et ta andis tasaarvelduse korras ilma igasuguse dokumentatsioonita kannatanutele üle umbes 4000 eurot maksva platvormi, on eluliselt mitteusutavad. E. Joosti tegevusvaldkonnaks olid fassaaditööd, termopaneelide paigaldamine, mille jaoks töövahendina kasutas E. Joost rippplatvormi. On ebaloogiline, et E. Joost loobub oma soetatud töövahendist, kuna ta edaspidi soovis ning ka tegeles samas valdkonnas tööde teostamisega. Seda enam, et platvormi maksumus oli umbes 4000 eurot, mis on piisavalt suur summa, et iga mõistlik inimene vormistab sellises väärtuses eseme üleandmise ka kirjalikult. Ka E. Joosti käitumine õnnetuse järgselt kinnitab, et platvorm kuulus E. Joostile. Tunnistaja K. Š ütluste kohaselt helistas ta pärast õnnetust E. Joostile, et ta rippuva platvormi maha võtaks ning E. Joost leidis selleks tehnika ning võttis platvormi maha. Platvormi viis ära politsei. E. Joost on ise oma ütlustes kinnitanud, et viis ära platvormi konsooli. 30.08.2017 sõiduki teisaldamise akti, millega on platvorm teisaldatud, on tellingu omanikuks märgitud Edgar Josk ning kontaktandmeteks telefoni nr XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl 47). Nimetatud telefoni nr on läbivalt lepingutes märgitud kui E. Joosti kontaktnumber. Kannatanute ütlustest nähtub, et platvorm kuulus E. Joostile ning selle üleandmist neile kannatanud ei kinnita. See on kooskõlas ka tunnistaja R. ütlustega, mille kohaselt XXX, Narva objektil oli E. Joostil platvormi kohta mingi pass. Seega loeb kohus tuvastatuks, et platvorm kuulus ja kuulub E. Joostile ning arvestades, et platvormi kasutati E. Joosti huvides tööde teostamiseks, leiab kohus, et tõendatud on seegi, et platvormi ümberehitused olid teostatud E. Joosti poolt või tema korraldusel. Seda enam, et lisamoodulid on samast materjalist ning sama tegumoega. Vastavalt 04.09.2017 asitõendi vaatlusprotokollile on moodulid 3 (pikkusega 1 meeter) ja 4 (pikkusega 2,5) meetrit on isevalmistatud, valmistatud mustast metallist, ruudukujulise 4x4 cm ristlõikega torudest, mis on halli värviga värvitud ja osaliselt korrosioonist mõjutatud. (KoTo, tõendite köide 1, tl 140-167). Sellisel moel ümberehituste tegemine on otseselt vastuolus platvormi kasutusjuhendiga p 5.3.5 ja 5.3.9, mille kohaselt ripptööplatvormi külge 18 1-21-3889 ei ole lubatud monteerida teise tootja elemente; mitte kunagi ei tohi kasutada ripptööplatvormil lisapikendusi selleks, et ületada platvormi lubatud pikkust. 37. Nagu juba varem märgitud, siis vaidlust ei ole ja kohus on tuvastatuks lugenud, et 30.08.2017 platvorm purunes. Ekspert (asjatundja) 17.07.2020 arvamuse kohaselt oli kombineeritud platvorm kasutamise hetkel tehase poolt valmistatud tõsteplatvormi tingimusi kasutades selgelt ülekoormatud. Konstruktsiooni purunemise põhjuseks võiks pidada keevisliidete väsimuspurunemist. Uurimisraportis esitatud pildid purunenud keevisliidete kohta näitavad, et tehases valmistatud detailide keevisekvaliteet ei olnud hea. Ebakvaliteetne keevis põhjustab suuri lokaalseid pingete konstruktsioone just keevise piirkonnas. Üks võimalus väsimusprobleemidest hoidumiseks on konstruktsioonis pingete taseme madalal hoidmine. Antud juhul oli kombineeritud tõsteplatvormi puhul tegemist tavapärases kasutusolukorras 1,4 kordse ülekoormusega, mis koos halva keevise kvaliteediga põhjustaski lõpuks konstruktsiooni purunemise. (KoTo, tõendite köide 3, tl 95-100). 38. Kaitsja tõi välja, et ekspert (asjatundja) on oma arvamuses tuginenud ülekoormuse arvutamisel ebaõigetele arvandmetele, leides, et terasest konstruktsioon kaalus 620 kg. Kaitsja leidis, et kuna 04.09.2017 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt kaalusid moodulid 3 ja 4 kokku 160 kg, siis ekspert (asjatundja) järeldus ülekoormuse kohta on ebaõige ning sellele ei saa platvormi purunemise põhjusena tugineda. Ekspert (asjatundja) arvamuses punktis 4 on märgitud, kuna osad sektsioonid olid tehtud terasest ja osad alumiiniumist, siis võib keskmise konstruktsiooni kaalu arvutada tehaseandmete järgi. Teades, et terasest konstruktsioon kaalus 620 kg ja alumiiniumist 430 kg on ekspert arvutanud välja omakaalust tingitud koormused. Seejuures nähtub, et arvutamisel on ekspert kasutanud mitte arvu 620 vaid 600. Kõrvutades eksperdi poolt arvutamisel kasutatud terasest konstruktsiooni ja alumiiniumist konstruktsiooni kaale - 600 kg ja 430 kg asitõendi vaatlusprotokolliga, millega on vaadeldud platvormi kasutusjuhendit ning kõrvutades juhendis sisalduvaid tehaseandmeid, kaal vastavalt 600 kg ja 430 kg, siis nähtub, et ekspert (asjatundja) on tuginenud oma arvutustel tehaseandmetele. Asjatundja H. X ütlused tõendavad, et andmed sai ta koos uurimise dokumentatsiooniga ning seal oli tabel kaalude kohta ka juures. Platvormi põhiparameetrid sh kaal on kasutusjuhendis esitatud just tabeli kujul, mis kinnitab samuti, et on lähtutud tehaseandmetest. Seejuures on ekspert (asjatundja) oma arvamuses sõnaselgelt märkinud, et keskmise kaalu saab arvutada tehaseandmete järgi ning seda ongi ekspert (asjatundja) teinud. Seetõttu leiab kohus, et eksperdi (asjatundja) arvamust ülekoormuse arvutamisel saab tõendina arvestada. Arvamuses sisalduv trükiviga 620 kg ei mõjuta sisuliselt arvamust, sest arvutusest nähtub, et tegelikkuses arvutamisel kasutati arvu 600, mis vastas tehaseandmetele. Siinkohal arvestab kohus ka asjatundja H. N ütlustega, mis kinnitavad, et lisa sektsioonide kasutamine mõjutas platvormi koormust selliselt, et nende vaheline kaugus kasvas ning isegi kui platvormi reaalne koormus väga palju ei kasva, siis nende lisasektsioonide lisamisega sisejõud kasvas 1,4 korda s.t seda, et konstruktsioon oli 1,4 kordselt ülekoormatud. Seega loeb kohus tõendatuks, et platvormi purunemise põhjus oli ülekoormus koos halva keevise kvaliteediga. 39. Asjatundja H N ütlustega loeb kohus tõendatuks sellegi, et XXX, Narva augustis 2017 kasutuses olnud platvormi sellisel kujul ei oleks töösse lubatud. Asjatundja ütlustest nähtub, et sellise platvormi kasutamiseks esmajärjekorras oli vaja ette näidata, et sellel konstruktsioonil on tugevus, mida reeglina tehakse selgeks tugevusarvutustega. Asjatundja ütluste kohaselt ilma dokumentatsioonita ja ilma arvutustõestuseta ja ilma katsetamiseta kindlasti ei oleks seda sellisel kujul töösse lubatud. Kasutamiseks peaks näitama ette, et antud lisasektsioonide tõttu ristlõikes olev moment ei läheks suuremaks kui on n.ö lubatud projekteerimisnõue. H. N ütlustest nähtub seegi, et kuna keevituskvaliteet ei olnud kõige parem, siis oleks visuaalse kontrolli puhul see tõenäoliselt välja tulnud. 19 1-21-3889 40. E. Joost ütluste kohaselt soetas ta platvormi 2012 Hiinast läbi Alibaba portaali ning tegemist oli uue platvormiga, millel oli ka CE märgis ja olemas sertifikaat aastast 2007. Tehnilist hooldust ega katsetusi ta platvormile ei teostanud, küll aga visuaalset kontrolli ja visuaalselt platvorm töötas suurepäraselt. Visuaalse kontrolli ta fikseeris žurnaalis, kuid seal ei olnud fikseeritud platvormi kokku panemist tootja sektsioonidest ja isetehtud sektsioonidest, sest ta ei pidanud seda vajalikuks, kuna platvorm oli töökorras. 41. Kohus leiab, et puudub alus kahelda E. Joosti ütlustes, et platvormile ta mitte mingisugust tehnilist hooldust ja katsetusi ei teinud. Tehnilise hoolduse ja katsetuste tegemise kohta puuduvad igasugused tõendid. Seejuurest nähtub ka kannatanute ütlustest, et pärast detailide lisamist platvormile mingeid katsetusi ei tehtud. Platvormile kontrolle ei tehtud. Arvestades ka asjatundja ütlusi, mille kohaselt katsetuste tegemine päädinuks sellega, et platvormi ei oleks sellisel kujul kasutusse lubatud, saab lugeda tuvastatuks, et E. Joost tegi platvormil ümberehitused ning andis platvormi kannatanute kasutusse ilma katsetusi tegemata, seejuures ei teostanud ta platvormile ka tehnilisi hooldusi, piirdudes vaid visuaalse vaatlusega, mis kohtu hinnangul oli samuti pealiskaudne. Seda põhjusel, et asjatundja H. N ütlustest tulenevalt pidanuks visuaalne kontroll tõenäoliselt tuvastama kehva keevituskvaliteedi. Seega leiab kohus, et hoolduste ja katsetuste tegemata jätmisega rikkus E. Joost ripptööplatvormi kasutusjuhendi p 7.1-7.3 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt ripptööplatvormi seisukorda tuleb kontrollida kahekuulise intervalliga sõltuvalt kasutamise perioodist; seadme tehniline hooldus ja kontroll peavad olema fikseeritud ning mistahes puudustega ripptööplatvormi kasutamine on keelatud. Ühtlasi rikkus E. Joost seadme ohutuse seaduse § 4 lg 1, mille kohaselt seadme kasutamisel ja seadmetööl tuleb tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks. E. Joost rikkus ka Vabariigi Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a määrusest nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tulenevaid nõudeid § 1 lg 1 ja 2, § 2 lg 1, § 7 lg 10, § 8 lg 1, 2 ja 5, § 125 lg 1, mille kohaselt tagab tööandja, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks; töövahendi konstruktsiooni või kasutusviisi muutmine on keelatud, kui see halvendab töövahendi ohutust, võrreldes valmistaja poolt ettenähtuga; töövahend peab olema piisava tugevusega ettenähtud otstarbel kasutamiseks; töövahendi kasutamisel, hooldusel ja seadistamisel peab tööandja tagama, et valmistaja järgib kasutusjuhendis esitatud nõudeid; tööandja peab tagama, et enne töövahendi kasutuselevõttu viiakse läbi töökohale paigaldatud või seal kokkupandud töövahendi korrasoleku ja paigalduse õigsuse kontroll; töövahendi perioodiline kontroll või teimimine viiakse läbi vastavalt valmistaja antud või õigusaktidega kehtestatud nõuetele; töövahendi kontrolli ja teimimise tulemused registreeritakse ning neid säilitatakse töövahendi kasutuselevõtmisel tehtud ning plaanivälise kontrolli või teimimise tulemused ja nende alusel tehtud otsused töövahendi kasutusea lõpuni; töövahendite konstruktsioon ja seisund peavad tagama tööohutuse; töövahendeid tuleb hooldada vastavalt kasutusjuhendile. E. Joost rikkus ka Majandus- ja kommunikatsiooniministri (taristuministri) 16.07.2015.a määrusest nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ tulenevaid nõudeid. Nimetatud määruse kohaselt on inimtõsteseadmed, üle 300 kg tõstejõuga tõsteplatvormid ja üle kolmemeetrise tõstekõrgusega tõsteplatvormid, auditikohustuslikud seadmed (masinad) ning vastavalt § 16 lg 1 läbima regulaarselt kuid mitte vähem kui kaks korda aastas visuaalse kontrolli ning neli korda aastas tehnilised katsetused koos auditi tulemuste kohta vastavate protokollide koostamisega. E. Joost rikkus Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 7 lg 16 nõudeid, vastavalt millele viiakse ehitusplatsil vähemalt kord nädalas läbi üldkontroll, mille 20 1-21-3889 käigus kontrollitakse ehitusplatsi korrasolekut ja vastavust töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele; üldkontrolli käigus kontrollitakse ehitusel kasutatavate töövahendite sh tellingute, redelite ja tõsteseadmete korrasolekut vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele; tellingute, redelite ja tööplatvormide kontroll korraldatakse enne nende kasutuselevõttu ehitusplatsil ning lisaks üldkontrollile juhul, kui need on olnud tugeva tuule, raskete seadmete või suurte koormuste mõju all või on seisnud üle ühe kuu kasutamata; ehitusplatsil läbiviidud kontrollide kohta koostatakse aktid, kuhu pannakse kirja selles osalenud isikud, kontrollimise aeg, avastatud puudused ning võimalikud parandusettepanekud; puuduste avastamisel tuleb need kõrvaldada enne töövahendi järgmist kasutuselevõttu; kui kontrolli käigus ilmneb oht ehitusplatsil töötavate või teiste isikute elule, tuleb ohtliku töö tegemine või eluohtliku töövahendi kasutamine viivitamata peatada kuni puuduste kõrvaldamiseni. E. Joost rikkus TTOS § 5 lg 1 ja 2, mille kohaselt töövahendi kasutamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning mille kohaselt on tööandja kohustatud tagama, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks. 42. Kohus on seisukohal, et E. Joosti tegevusele hinnangu andmisel on asjakohane ka tuginemine soovitusliku häid tavasid hõlmavale juhendi direktiivile 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks) (KoTo, tõendite köide 2, tl 71-82). Kuigi pealkirjast tulenevalt on tegemist soovitusliku juhendiga ning sellele viitas ka kaitsja, siis kohtupraktika jaatab, et standardite soovituslikkus ei tähenda seda, et nendest tulenevad ohutusnõuded oleksid iseenesest soovituslikud (vt Riigikohtu otsus 17. märts 2010 3-1-1-7-10). Seega on kohtu hinnangul võimalik antud direktiivile tugineda. Soovitusliku häid tavasid hõlmava juhendi direktiiv 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks) p 4.7.4 kohaselt tuleb valida ripptööplatvorm, millel on kaasas vastavusdeklaratsioon või sertifikaat juhul, kui töövahend on üüritud või ostetud kasutatuna. Ripptööplatvormi võib kasutada juhul, kui ohtude hindamine näitab, et ohutumaid töövahendeid ei ole võimalik kasutada. Ripptööplatvormi kasutamisel tuleb veenduda, et nendel töötavad üksnes nõuetekohase väljaõppega töötajad, kes on saanud vastavad kirjalikud juhised. Samuti tuleb ripptööplatvormi monteerimisel veenduda, et see on püsikindel ning, et järgitakse selle kasutusjuhendit. Kõrgusest kukkumise vastu tuleb kasutada isiklikke kaitsevahendeid ning enne töö alustamist tuleb kontrollida ripptööplatvormi töökorras olekut ja eriti isiklikke kaitsevahendite olemasolu ja teisi kukkumisohu ärahoidmiseks või minimaliseerimiseks võetud täiendavaid meetmeid. Nagu kohus varasemalt tuvastas, siis E. Joosti visuaalne platvormi vaatlus oli puudulik, kuna selle käigus jäi E. Joostil tähele panemata halb keeviste kvaliteet, lisaks ei teostanud E. Joost platvormi osas tehnilisi katsetusi, hooldusi ning ei järginud selle ümberehitamisel kasutusjuhendit, mistõttu rikkus E. Joost soovitusliku häid tavasid hõlmava juhendi direktiiv 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks) p 4.7.4. 43. Mis puudutab kannatanutele platvormi kasutamiseks väljaõppe tagamist, siis kohus leiab, et uuritud tõendite pinnalt ei saa asuda seisukohale, et E. Joost kannatanutele mitte mingisugust juhendamist platvormi kasutamiseks ei teinud. D. A ütluste kohaselt said nad E. Joostilt juhised, kuidas platvorm kokku panna, oli ka prinditud leht, kus oli juhend. Koolitust platvormil töötamiseks nad ei saanud. A. D ütluste kohaselt E. Joost näitas neile, kuidas platvorm kokku panna, oli ka pisike joonis. E. Joost seletas, kuidas töötada, eraldi õpetust ei saanud. E. Joosti ütluste kohaselt ta kas andis või kannatanutel oli olemas platvormi kohta kasutusjuhend. Seega leiab kohus, et ei ole tõendamist leidnud, et kannatanutele platvormi kasutamiseks igasugune juhendamine puudus, vähemalt mingil elementaarsel tasemel oli E. Joost kannatanutele platvormi töömehhanismi selgitanud ning juhiseid andnud. Küll aga loeb kohus tõendatuks, et E. Joost jättis tegemata vajaliku tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Kohus leiab, et selles osas, et kannatanutele vajaliku tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamist ja väljaõpet ei tagatud, ei ole alust kannatanute ütluste usaldusväärsuses kahelda. Seda kinnitab kohtu hinnangul asjaolu, et E. Joost pärast 21 1-21-3889 kannatanutega juhtunud õnnetust esitas kannatanule allkirjastamiseks ohutusjuhendid. Juhul kui E. Joost oleks varasemalt oma kohustusi täitnud, siis poleks olnud vajalik haiglas olevatelt kannatanutelt allkirju koguda. Sellega rikkus E. Joost järgimisi nõudeid. TTOS § 13 lg 1 p 12-14, mille kohaselt tööandaja on kohustatud korraldama töötajatele isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; tutvustama töötajatele töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist, korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe, sh kordama juhendamist või väljaõpet, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse; koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamise hoidumiseks. Vabariigi Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lg 7, mille kohaselt kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid koostab ja kinnitab tööandja kirjalikult, arvestades valmistaja poolt antud kasutusjuhendit. Sotsiaalministri 14.12.2000.a määruse nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ (kehtiv kuni 31.12.2017.
2. a)§ 8 lg 1, mille kohaselt töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis. Kuna E. Joost jättis tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe tegemata, saab kohtu hinnangul rääkida ka sellest, et kannatanute teadmised platvormi kasutamiseks olid puudulikud ning nad ei olnud platvormi kasutamiseks kompetentsed. Seega rikkus E. Joost ka seadme ohutuse seaduse § 6 lg 2 p 1, mille kohaselt seadme kasutamisel tuleb tagada, et seadme nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrashoiuks on loodud vajalikud tingimused, sealhulgas on olemas asjakohane teave, mis on seadmega kokku puutuvatele isikutele teatavaks tehtud ja kättesaadav. Seadme ohutuse seaduse § 6 lg 2 p 3 mille kohaselt seadme kasutamisel tuleb tagada, et seadme vahetu kasutaja on seadme kasutamiseks kompetentne või ta tegutseb kompetentse isiku juhendamise ja kontrolli all. 44. Mis puudutab isikukaitsevahendite väljastamist, siis kannatanute ütluste kohaselt E. Joost neid ei väljastanud. Vaidlust ei ole, et turvavarustust kannatanud kukkumise hetkel ei kasutanud. 10.10.2017 asitõendi vaatlusprotokolliga on vaadeldud 30.08.2017 XXX, Narva maja juurest ära võetud esemeid: elektrikaabel, haamer, käsisaag, ehitusnuga, elektritrell Makita, akukruvikeeraja Makita, tööjope, töösõrmikud, töökinnas, respiraator, välgumihkel (KoTo, tõendite köide 1, tl 168-177). Ei turvaköisi ega kiivreid sündmuskohal ei olnud, mida kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide 1, tl 37-46). Kannatanute ütlused turvavarustuste mitte väljastamise kohta on vastuolus tunnistajate N. A ning G. S ütlustega. Tunnistaja N. A on andnud ütlusi, et tööde teostamise ajal ühel korral nägi kiivrit platvormil ning ühel korral nägi, kuidas D oli mingi vööga kinnitatud. Tunnistaja G. S oma ütlustes kinnitab samuti turvavarustuse olemasolu, nimelt kiivrid olid ruumis, kus nad riietusid ja turvarihmad olid. Seetõttu leiab kohus, et kannatanute ütlused turvavarustuse mitte väljastamise osas ei ole usaldusväärsed. Seega leiab kohus, et ei ole tõendatud, et E. Joost kannatanutele turvavarustust ei taganud. Arvestades tunnistaja R R ütlusi, et turvavarustus ei ole mugav ja sel põhjusel seda tihti ei kanta, siis on eluliselt usutav, et samal põhjusel ei kasutanud turvavarustust ka kannatanud. Seega leiab kohus, et Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ § 2 lg 1 nõuete rikkumist, vastavalt millele on tööandja kohustatud vastavalt oma kohustustele varustama töötajad isikukaitsevahenditega, kui õnnetuse või haigestumise ohtu töökohas ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahendite või töökorraldusabinõudega, ega ka TTOS § 4 lg 4 ning TTOS § 13 lg 1 p 11 nõuete rikkumist E. Joostile ette heita ei saa. Küll aga peab kohus vajalikuks rõhutada, et kuna kannatanutele ei olnud tehtud vajalikku ohutustehnika alast juhendamist, siis võis see mõjutada kannatanute arusaamist turvavarustuse kandmise vajalikkusest ning olulisusest, mistõttu ei pruukinud kannatanud aru saada turvavarustuse kohustuslikkusest. 22 1-21-3889 45. Süüdistuse kohaselt on E. Joostile ette heidetud ka Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“§ 4 lg 1 ja lg 3, § 5 lg 11 nõuete eiramist, vastavalt millele peab töövõtja ehitustöö ettevalmistamise käigus, enne ehitusplatsil töö alustamist koostama kirjaliku tööohutuse plaani, mis sisaldab vähemalt infot ehitusplatsil tehtavate ohtlike tööde loetelu (kõrgusest kukkumise risk, töö elektriseadmetega), nende orienteeruv tegemise aeg, nende eest vastutava isiku kontaktandmed ning abinõud töötajate ohutuse tagamiseks ning abinõud töötajate ohutuse tagamiseks; ohtlikuks tööks loetakse eelkõige töö, millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht. Tööõnnetuse uurimise kokkuvõtete (KoTo, tõendite köide 2, tl 65-80) pinnalt loeb kohus ka selle rikkumise tõendatuks. 46. Eelnevast tulenevalt loeb tuvastatuks, et kannatanute kukkumine oli tööõnnetus. Kannatanud täitsid töölistena töölepingulise suhte mõistes 30.08.2017 tööülesandeid ehitusobjektil XXX, Narva. Kannatanud teostasid fassaaditöid ning kasutasid tööde teostamiseks objektil töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eest vastutava Edgar Joosti poolt neile antud rippplatvormi. E. Joost ei taganud platvormi vastavust tööohutusnõuetele, ehitas platvormi ümber ning andis nõuetele mittevastava, katsetusi ning tehnilist hooldusi tegemata ning sellest tulenevalt ohtliku platvormi kannatanutele tööde teostamiseks. Platvorm purunes ülekoormuse ja halva keevise kvaliteedi tõttu, kannatanud kukkusid alla ja said rasked tervisekahjustused. Objektiivne koosseis 47. Esmalt märgib kohus, et prokuratuur on süüdistuse esitanud KarS § 119 lg 2 järgi. Erinevalt süüdistuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest ei ole aga prokuratuuri poolt nendele asjaoludele antud õiguslik hinnang kohtu jaoks siduv. Nimelt võib kohus

§ 268

lg 6 esimese lause alusel kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta süüdistuses esitatud õiguslikku hinnangut süüdistatava teole, kui tal on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. (Vt Riigikohtu otsused 7 november 2019.a nr 1-18-86 ja

1. november 2017.a nr 1-15-10119). Kuna kohtu poolt tuvastatud asjaolud, mis langevad kokku süüdistuses märgitud faktiliste asjaoludega viitavad töövaldkonnas toime pandud süüteole, täpsemalt KarS § 197 lg-le 1, mis on võrreldes KarS § 119 erinormiks, hindab kohus esmalt, kas esineb KarS § 197 lg 1 koosseis. Juhul kui ei esine, alles siis saab hinnata vastavust KarS § 119 järgi. Kohus on seisukohal, et sellega ei ole rikutud ka süüdistatava kaitseõigust, sest kaitsja ise on leidnud, et juhul kui kohus peaks E. Joosti süüdi mõistma, siis tuleks kohaldada KarS §
3. KarS § 197 objektiivsed tunnused seisnevad töötervishoiu- või tööohutusnõuete sellises rikkumises, mille tagajärjel tekitati inimesele raske tervisekahjustus (lg 1) või põhjustati inimese surm (lg 2). Tervishoiu- või tööohutusnõuete eiramine võib seisneda kohustusliku käitumisviisi järgmise eiramises või kehtestatud nõuete ebatäpses täitmises, s.o nii tegevuses kui ka tegevusetuses. Töötervishoiu- või tööohutusnõuete eiramine on subsumeeritav üksnes juhul, kui selle tagajärjel tekitati inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustus või põhjustati inimese surm. KarS § 197 kirjeldatud kuriteo subjekt on isik, kellel on kohustus järgida või juhendada töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmist ning kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu saabus koosseisuline tagajärg. KarS § 197 on koosseisutüübilt blanketne ja materiaalne. Selle sisustamiseks tuleb pöörduda TTOS ja vastavat valdkonda reguleeriva seaduse ning nende alusel kehtestatud õigusaktide poole.
4. Kohus on varasemalt tuvastanud, et kannatanud täitsid töölistena töölepingulise suhte mõistes 30.08.2017 tööülesandeid ehitusobjektil XXX, Narva. Kannatanud teostasid fassaaditöid ning kasutasid tööde teostamiseks rippplatvormi. Rippplatvormi andis 23 1-21-3889 kannatanutele tööde teostamiseks E. Joost. Kohus on ka tuvastanud, et E. Joost oli isikuks, kes vastutas töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest ehitusobjektil. Seega E. Joost saab olla KarS § 197 kirjeldatud kuriteo subjektiks. Kohus on lugenud tõendatuks, et E. Joost ehitas platvormi ümber, eirates platvormi kasutusjuhendi p 5.3.5 ja 5.3.
5. Kohus luges tõendatuks, et E. Joost ei teinud ümberehitamisega seoses platvormile mitte mingisuguseid tehnilisi katsetusi ning ei teostanud platvormile mitte mingisugust tehnilist hooldust ega vajalikke kontrolle, piirdus ainult visuaalse vaatlusega, mis oli pealiskaudne ning mille käigus jäi E. Joostil tähele panemata platvormi halb keeviste kvaliteet. Sellega eiras E. Joost ripptööplatvormi kasutusjuhendi p 7.1-7.3 tulenevaid nõudeid, soovitusliku häid tavasid hõlmava juhendi direktiiv 2001/45/EÜ (kõrgtööd rakendamiseks) p 4.7.
6. nõudeid, seadme ohutuse seaduse § 4 lg-t 1, Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a määrusest nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tulenevaid nõudeid § 1 lg 1 ja 2, § 2 lg 1, § 7 lg 10, § 8 lg 1, 2 ja 5, § 125 lg 1, Majandus- ja kommunikatsiooniministri (taristuministri) 16.07.2015.a määrusest nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ tulenevaid nõudeid § 16 lg 1, Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 7 lg 1-6 nõudeid, TTOS § 4 lg 2 ning § 5 lg 1 ja 2 nõudeid.
7. Kohus rõhutab, et tööohutuse tagamine oli E. Joosti kohustus ning eelkõige pidi ta oma tegevuses lähtuma TTOS § 4 lg 2, mille kohaselt on tööandja kohustatud kujundama ja sisustama töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. Seega on kohus seisukohal, et E. Joost eelnimetatud töötervishoiu- ning tööohutusnõudeid rikkudes, rikkus hoolsuskohustust. Kohtu hinnangul tõid E. Joosti poolt eelnimetatud nõuete rikkumised kaasa selle, et E. Joosti poolt kannatanutele antud töövahend - rippplatvorm, mille E. Joost oli ise ümber ehitanud, oli ohtlik ja sellisel kujul ei oleks tohtinud platvormi kannatanute kasutusse anda.
8. Kohus leiab, et antud juhul ei olnud tööõnnetuste ning tervisekahjustuste vältimine ülemäära ülejõu käiv, selleks oli vaja E. Joostil kinni pidada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest, järgida platvormi kasutusjuhendis sätestatud nõudeid ning teostada platvormile nõutud hooldused ning kontroll. E. Joost piirdus vaid platvormi visuaalse vaatlusega ning ehitas platvormi ümber ilma igasuguste katsetusteta, mis päädis sellega, et platvorm ülekoormuse ning halva keevise kvaliteedi tõttu purunes.
9. Kohus leiab, et E. Joost pidi ette nägema, et ümberehitatud, keevitamisega juurde lisatud detailidega pikendatud ning kontrollimata platvormiga võib juhtuda õnnetus. E. Joost pidi aru saama, et kui ümberehitatud platvormile on teostamata piirkoormustestid, siis võib tekkida ülekoormus, mis võib viia platvormi purunemiseni. E. Joost pidi aru saama sellestki, et ainult visuaalne vaatlus ei pruugi anda täit ülevaadet platvormi töökorras olekust ning platvormi töökorras hoidmiseks on vaja teostada tehnilisi hooldusi. Platvorm on seade/masin ning nagu iga muu seadme/masina puhul ei piisa vaid vaatlusest, et öelda, et kõik on töökorras, ei saanud ka platvormi vaatluse põhjal tõsikindlalt väita, et platvorm on kasutamiseks ohutu. E. Joost oli teadlik, et platvormi abil teostavad kannatanud kõrgtöid ning nii nagu igale mõistlikule isikule, pidi ka E. Joostile olema arusaadav, et juhul kui platvormiga midagi juhtub ja kannatanud on platvormil, siis platvormilt kukkumine võib kannatanutele kaasa tuua mis iganes tagajärje, sh ka surma. Seega leiab kohus, et oli objektiivselt ette nähtav, et nõuetele mittevastava ning kontrollimata ning hooldamata platvormi kasutamine võib kaasa tuua platvormi purunemise ning kannatanute kukkumise platvormilt, mis omakorda võib kaasa tuua mis iganes raskusega tervisekahjustuse tekitamise kannatanutele.
10. Siinkohal peatub kohus ka asjaolul, et kannatanud ei kandnud platvormil viibides turvavarustust/isikukaitsevahendeid. Kohus on tuvastanud, et turvavarustuse kannatanutele 24 1-21-3889 väljastamata jätmist E. Joostile süüks panna ei saa. Samas tuvastas kohus, et E. Joost jättis kannatanutele tegemata vajaliku tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe ning seetõttu oli kannatanute teadmised platvormi kasutamiseks puudulikud. Kohus tuvastas, et E. Joost rikkus TTOS § 13 lg 1 p 12-14, Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lg 7, Sotsiaalministri 14.12.2000.a määruse nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ (kehtiv kuni 31.12.
11. a) § 8 lg 1, seadme ohutuse seaduse § 6 lg 2 p 1 ning § 6 lg 2 p
12. Kohus on seisukohal, et E. Joostile pidi olema arusaadav, et ilma vastava juhendamiseta ei pruugi kannatanute turvavarustuse/isikukaitsevahendite kasutamine olla korrektne ning seega ka efektiivne õnnetuse olukorras. Kohus leiab, et olukorras, kus E. Joost ise reegleid ei järginud, ei saanud ta tugineda sellele, et seda järgivad teised.
13. Kohus on tuvastanud, et A. D sai kukkumise tagajärjel eluohtliku tervisekahjustuse ning D. A tervisehäire, millega kaasnes raske puue, algselt puuduv ning seejärel osaline töövõime. Seega kannatanud said rasked tervisekahjustused KarS § 118 mõistes.
14. Kohus on tuvastanud, et platvormi sellisel kujul kasutusse anda ei oleks tohtinud. E. Joosti tegevus platvormi ümberehitamisel tööohutusnõudeid rikkudes ning nõuetele mittevastava, kontrollimata ning hooldamata platvormi kannatanutele töö tegemiseks andmine, tõi kaasa selle, et platvorm purunes, kannatanud kukkusid ning said kukkumise tagajärjel rasked tervisekahjustused. Juhul kui E. Joost oleks järginud platvormi kasutusjuhendist tulenevaid nõudeid ning tööohutus- ja töötervishoiualaseid nõudeid, hoidunud platvormi sellisel kujul ümber ehitamisest ning teostanud platvormile vajalikud katsetused, tehnilised hooldused, olnud hoolikas visuaalse kontrolli teostamisel, ei oleks see võimaldanud sellisel kujul platvormi kannatanutele kasutusse andmist, see oleks ära hoidnud platvormi ohtlikkusse ning seega taganud ka selle, et platvorm oleks olnud töökindel, poleks purunenud ning kannatanutele saabunud tagajärg raskete tervisekahjustuste näol, oleks jäänud saabumata.
15. Kokkuvõttes on KarS § 197 lg 1 kuriteo objektiivsed tunnused täies ulatuses tõenditega kinnitust leidnud. Subjektiivne koosseis
16. Kohus on seisukohal, et Edgar Joost on töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ning hoolsuskohustust rikkunud kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et E. Joost, kelle ütlustest tulenevalt on ta tegelenud fassaadi ja soojustustöödega alates 2003/2004 aastast, omas piisavat kogemust, seega olid tal olemas ka vajalikud teadmised ehitusvaldkonnas tööde teostamiseks, sh tööohutusest. Seda kinnitab kohtu hinnangul seegi, et E. Joost pärast õnnetuse toimumist püüdis saada kannatanutelt allkirju tööohutusega seonduvatele dokumentidele. Seega E. Joost oli teadlik, millised nõuded kehtivad ning ta pidi möönma nende rikkumist.
17. Tagajärje suhtes, milleks käesoleval juhul on raske tervisekahjustuse tekitamine, eeldab KarS § 197 lg 1 koosseis ettevaatamatust. Kohus leiab, et tegemist on ettevaatamatuse raskema vormi - kergemeelsusega KarS § 18 lg 3 mõttes – isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Nagu kohus varem märkis, siis E. Joost oli ehitusvaldkonnas töötanud alates 2003/2004 aastast, seega olid tal vastavad teadmised olemas. Samuti pidi ta aru saama, et hoolsuskohustuse rikkumise tulemusena võib platvorm olla kasutamiseks ohtlik ning kõrgustes töötamisel võivad kannatanud sealt kukkuda ning saada rasked tervisekahjustused, kuid kohusetundetuse tõttu lootis ta tagajärge vältida. 25 1-21-3889
18. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. Karistus
19. Kuna kohus mõistab E. Joosti süüdi KarS § 197 lg 1 järgi, tuleb mõista ka karistus.
20. KarS § 197 lg 1 järgi nähakse ette karistusena töötervishoiu- või tööohutusnõuete eiramise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
21. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
22. Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil E. Joosti karistamist KarS § 119 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata kui E. Joost ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
23. Käesoleval juhul mõistab kohus E. Joosti süüdi KarS § 197 lg 1 järgi, mille sanktsioon näeb ette karistuse liigina rahalise karistuse või vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus leiab, et rahaline karistus ei ole antud kuriteo asjaolusid arvestades ja karistuse eesmärke silmas pidades piisav. Seega tuleb süüdistatavat karistada vangistusega.
24. Tema karistust raskendavaid KarS §-s 58 sätestatud asjaolusid ei ole, samuti puuduvad karistust kergendavad asjaolud.
25. Hinnates E. Joosti teosüüd, siis leiab kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteo toimepanemise tehiolud kõnelevad süüst keskmises määras. Kohus võtab süü suuruse hindamisel arvesse, et E. Joost vastutas tööohutuse eest sh selle eest, et töövahend rippplatvorm oleks töökorras ja vastaks nõuetele ning oleks ohutu. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, kuulus rippplatvorm E. Joostile. E. Joost ei teinud tehnilist hooldust, ei teinud katsetusi, pikendas omavoliliselt platvormi ja andis nõuetele mittevastava platvormi kannatanutele kasutada. Platvormi purunemise põhjuseks olid ülekoormus ja kehvad keevised, mille tõttu platvorm purunes. Kannatanud said kehavigastusi, mille põhjustajana tuvastas kohus E. Joosti. Süü suuruse juures võtab kohus arvesse sedagi, et subjektiivse koosseisu analüüsimisel leidis kohus, et süüdistatav pani süüteo toime kergemeelsusega. Viimaks peab arvestama ka seda, et E. Joost ei ole varem kuritegusid toime pannud. Seetõttu leiab kohus, et E. Joosti karistus peab jääma alla keskmise. Kohus seisukohal, et E. Joosti tuleb karistada 1 aasta vangistusega, mis on piisav, et mõjutada teda hoiduma edaspidi õigusvastastest tegudest.
26. Käesolevas asjas süüks arvatud kuriteo toimepanemisest on möödunud 4,5 aastat, E. Joost ei ole uusi kuritegusid toime pannud. Ajas karistuse mõju väheneb. Arvestades sündmusest möödunud aega ning varasemat karistuste puudumist, puudub kohtu hinnangul vajadus E. Joostile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Eeltoodu alusel peab kohus võimalikuks, et mõistetud karistust, 1 aastat vangistust, ei pöörata täitmisele KarS § 73 lg 1, 3 alusel, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagid 26 1-21-3889
27. Kriminaalasjas esitasid tsiviilhagid kannatanud A D ja D A. Kannatanu A. D esitas tsiviilhagi, millega palub mõista E. Joostilt enda kasuks varalise kahju hüvitis summas 210 901,68 eurot. Samuti mõista E. Joostilt enda kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kannatanu D. A nõuab tsiviilhagis E. Joostilt välja mõista enda kasuks varalise kahju hüvitis summas 9549,58 eurot ning moraalse kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Samas on kannatanud märkinud, et peavad õiglaseks mittevaralise kahju hüvitise suuruses 20 000 eurot.
28. Kohtuistungil jäid kannatanud esitatud hagide juurde. Prokurör märkis tsiviilhagide osas, et need tuleks rahuldada täies mahus. Süüdistatava kaitsja märkis tsiviilhagide osas, et tsiviilhagide üle otsustamisel ei saa jätta arvestamata kannatanute enda rolli selle õnnetuse juhtumisel ning juhul kui E. Joost mõistetakse õigeks, siis ei kuulu tsiviilhagid rahuldamisele, kuid sisulisi vastuväiteid hagidele ei esitanud. Samuti märkis kaitsja, et kannatanute esindaja poolt nimetatud 20 000 eurot mittevaralise kahju hüvitise summana ei ole kooskõlas kohtupraktikaga.
29. Esmalt tuleb tuvastada, kas tsiviilhagidelt tuleb tasuda riigilõivu või mitte. 71.

§ 381

lg 4 kohaselt tsiviilhagi läbivaatamine kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba, välja arvatud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, kui mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei tulene kehavigastuse või muu terviserikke tekitamisest või toitja surma põhjustamisest.

1. RLS § 22 lg 1 p 12 kohaselt riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamisel.
2. Varaline kahju, mis tekkis A. D ja D. A seoses ravile tehtud kuludega ja saamata jäänud tuluga on

§ 381lg 4 kohaselt riigilõivu vaba.

Kannatanud on esitanud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille sisuks on kokkuvõtlikult kannatanute töövõime langus kuriteo tulemusena ning kannatanutel on tekkinud tervisekahjustused, siis on

§ 381lg 4 ja RLS § 22 lg 1 p 12 koostoimes tsiviilhagide esitamine riigilõivuvaba.

74.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Riigikohus on leidnud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta ei oleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; vt põhjusliku seose kindlakstegemise kohta üldiselt ka Riigikohtu
3. septembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 11).
5. Lähtuvalt VÕS § 128 lg-st 1 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg-te 2, 3 ja 5 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või 27 1-21-3889 hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
6. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et E. Joosti tegevus platvormi ümberehitamisel tööohutusnõudeid rikkudes ning nõuetele mittevastava, kontrollimata ning hooldamata platvormi kannatanutele töö tegemiseks andmine, tõi kaasa selle, et platvorm purunes, kannatanud kukkusid ning said kukkumise tagajärjel rasked tervisekahjustused. Kohtule esitatud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatava E. Joosti tegu täidab KarS § 197 lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja E. Joost on selle toimepanemises süüdi. Deliktilise vastutuse eelduseks on VÕS § 1045 lg 1 p 2 mõttes õigusvastane tegu ning E. Joosti süüline õigusvastane tegu on eelnevalt tõendamist leidnud.
7. Kohus peatub esmalt A. D tsiviilhagil. Kannatanu varaline kahju väljendub tsiviilhagi kohaselt raviks vajalike kulutuste tegemises summas 431,68 eurot ja saamata jäänud tulu osas kahju summa on 210 470 eurot.
8. Kohtule on esitatud järgmised tšekid A. D raviks vajalike kulutuste tõendamiseks kokku summas 428,93 eurot: 09.12.2017 Euroapteek OÜ summas 16,53 eurot; 13.12.2017 Euroapteek OÜ summas 2 eurot; 22.12.2017 ITAK Narva Filiaal 2,75 eurot; 18.12.2017 Fama Keskuse Apteek summas 5,60 eurot; 10.12.2017 Fama Keskuse Apteek summas 17,70 eurot; 31.10.2017 SA Haapsalu NRK summas 25 eurot; 19.12.2017 Euroapteek OÜ summas 20,60; 06.04.2018 Euroapteek OÜ summas 5,18 eurot; 31.10.2017 SA Haapsalu NRK summas 25 eurot; 27.01.2018 Euroapteek OÜ summas 4,74 eurot; 30.01.2018 Euroapteek OÜ summas 5,26 eurot; 05.10.2017 Fama Keskuse Apteek summas 17,69 eurot; 30.10.2017 Kreenholmi Apteek OÜ summas 4,80 eurot; 27.10.2017 Fama Keskuse Apteek 56,15 eurot; 14.03.2018 SA Haapsalu NRK summas 25 eurot; 30.10.2017 Kreenholmi Apteek OÜ summas 4,80 eurot; 08.01.2018 SA Haapsalu NRK summas 25 eurot; 17.11.2017 MTÜ Inkotuba summas 2,15 eurot; 27.10.2017 SA Narva Haigla summas 72 eurot; 30.10.2017 SA Narva Haigla summas 60,98 eurot; 06.02.2018 OÜ ITAK summas 10,80 eurot; 31.12.2017 HNRK Abivahendikeskus OÜ summas 4,40 eurot; 04.12.2017 HNRK Abivahendikeskus OÜ summas 14,80 eurot. Kohus, tutvunud esitatud tšekkidega, tegi kindlaks, et eelnimetatud kulud on seotud A. D raviks vajalike kulutustega ning seega on põhjendatud ja tõendatud tsiviilhagis nimetatud raviks tehtud vajalikud kulutused osaliselt s.o summas 428,93 eurot.
9. Lisaks leiab kannatanu A. D, et saamata jäänud tulu osas kahju summa on 210 470 eurot, mis on arvutatud töötasu alammäära põhjal järgnevalt: 2017 aasta eest (alates septembrist kuni detsembrini) summas 2350 eurot (470 eurot x 5 kuud); 2018 aasta eest summas 6000 eurot (500 eurot x 12 kuud); 2019 aasta eest summas 6480 eurot (540 eurot x 12 kuud); 2020 aasta eest summas 7008 eurot (584 eurot x 12 kuud); alates 01.01.2021 kuni 11.11.2047, s.o vanaduspensioni vanuse saamiseni lähtudes kehtivast töötasu alammäärast summas 188 632 eurot (584 eurot x 323 kuud).
10. Esmalt märgib kohus, et A. D tsiviilhagist nähtuvalt on saamata jäänud tulu summa arvutamisel lähtutud kuupäevast 11.11.
11. Arvestades seda, et A. D on sündinud x, saab ta x 63-aastaseks. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 järgi on õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud RPKS
12. peatükis sätestatud pensionistaaž. RPKS § 71 kohaselt alates
13. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Seega on A. D tsiviilhagis esitatud saamata jäänud tulu nõue esitatud lühema perioodi 28 1-21-3889 eest, kui vanaduspensioni vanuse saabumiseni. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Samasugust seisukohta on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium
14. jaanuari
15. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
16. Seetõttu lähtub kohus tsiviilhagis välja toodud kuupäevalisest perioodist ja saamata jäänud tulu summast 210 470 eurot.
17. VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 130 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
18. Kohtupraktikas on varasemalt leitud, et kannatanu saab nõuda saamata jäänud sissetulekut (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2019 määrus kohtuasjas nr 2-16-9313 ja Tartu Ringkonnakohtu 15.09.2021 otsus kohtuasjas nr 2-17-19464). Niisiis saab pidada võimalikuks A. D saamata jäänud tulu nõuet.
19. Nagu kohus käesoleva otsuse punktis 6 tuvastas, siis 30.08.2017 platvormilt kukkumise tagajärjel sai A. D eluohtliku tervisekahjustuse. 10.10.2017 Töötukassa otsusega hinnati A. D töövõime puuduvaks kuni 08.10.
20. Samuti nähtub Eesti Töötukassa 08.10.2018 otsusest, et töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 3 kohaselt on isikul puuduv töövõime, kuna isik ei ole võimeline tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestvust arvesse võttes töötama. A. D esineb täielik tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud hulgitrauma järgsest seisundist. A. D kirjeldatud piirangud käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste elluviimise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. A. D on hulgitrauma järgse seisundi tõttu piiratud käimine, erinevatel tasapindadel liikumine, kena põhiasendi muutmine ja säilitamine, mitmesugustes kohtades liikumine, igapäeva- ja enesehooldustoimingute teostamine, tualettruumi toimingud ning ise- ja püstiasendi säilitamine (KoTo, tõendite köide 1, tl 32). Kokkuvõtlikult on praeguses asjas kohtule esitatud tõendeid, millest nähtub, et tervisekahjustused põhjustasid A. D täieliku töövõime kaotuse.
21. Nähtuvalt kannatanu A. D perioodi 01.01.2015-01.01.2018 Swedbank kontoväljavõtetest (KoTo, tõendite köide 1, tl 34-36) sai ta töötasu antud ajavahemikul ettevõtetelt XXX, XXX ja XXX.
22. aasta keskmine A. D kontole kantud töötasu suurus oli 458,30 eurot (KoTo, tõendite köide 1, tl 35). Samas ei toimunud A. D töötasu maksmine vaid tööandja arveldusarvelt A. D arveldusarvele. A. D enda 13.10.2021 istungil antud ütluste järgi sai ta töötasu igakuiselt, töötasu laekus arveldusarvele osaliselt, teine osa kanti peamiselt D. A arveldusarvele ja on saanud töötasu ka mitteametlikult sularahas. Ka süüdistatava enda 16.12.2021 istungil antud ütluste kohaselt maksis ta kannatanutele töötasu mõnikord sularahas või laekus see kannatanutele Irina või Maksim Joosti kontodelt. Seega on põhjendatud alus arvata, et A. D sai tööõnnetuse eelselt töötasu vähemalt
23. aastal kehtinud töötasu alammääras s.o 470 eurot ja kuna tervisekahjustused põhjustasid A. D täieliku töövõime kaotuse, siis vähenes tema sissetulek vähemalt töötasu alammäära ulatuses. Kannatanu hagi on põhjendatud ka tulevikku suunatuna, kuna on ilmne, et kannatanu enam töötada ei saa ja seega ei saa ta teenida endale ka sissetulekut. Kui tema suhtes poleks kuritegu toime pandud, siis oleks tal võimalik jätkata töötamisega ning ta oleks teeninud vähemalt miinimumpalka. 29 1-21-3889 Kokkuvõtlikult on praeguses asjas kohtule esitatud tõendeid, millest nähtub, et tervisekahjustused põhjustasid A. D täieliku töövõime kaotuse ja sellest tulenevalt sissetuleku kaotuse töötasu näol. Seega loeb kohus saamata jäänud tulu nõude põhjendatuks ja E. Joostilt tuleb A. D kasuks välja mõista saamata jäänud tulu 210 470 eurot.
24. Järgnevalt käsitleb kohus D. A tsiviilhagi. Kannatanu varaline kahju väljendub tsiviilhagi kohaselt otseses varalises kahjus seonduvalt raviga (ravimid, transpordikulus, eriabivahendid) summas 347,08 eurot ja sissetuleku kaotuses summas 9 202,50 eurot.
25. Kannatanu D. A on tsiviilhagis esitanud varalise kahju nõude summas 200 eurot seonduvalt sõidukulude hüvitamisega. Nimelt kannatanu soovib kulude hüvitist, mis on seotud sõitudega Tallinnasse SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse ja Medicum Tervishoiuteenused AS. Kannatanu on põhjendanud, et need sõidud olid seotud kas operatsioonide ja statsionaarraviga või eriarstide konsultatsioonidega plaanilises järjekorras, kuhu ta sõitis kas bussi või rongiga, mille sõidu edasi-tagasi maksumus moodustas 20 eurot. Sõidud toimusid tsiviilhagi kohaselt 2017 järgmiselt: 14.12, 20.12; 2018 järgmiselt: 02.01, 20.01, 14.02, 23.03, 27.04, 14.09; 2019 järgmiselt: 21.06, 26.07, 29.08, 12.11; 2020 järgmiselt: 15.01 ja 29.
26. Kannatanu on esitanud väljavõtted patsiendiportaalist, kus nähtub, et kannatanu D. A on käinud SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas visiitidel 27.04.2018, 14.09.2018, 14.12.2017-20.12.2017, 02.01.2018-20.01.2018, 14.02.2018-23.03.2018, 21.06.2019, 26.07.2019 ning Medicum Tervishoiuteenused AS visiitidel 29.08.2019, 15.01.2020, 12.11.
27. Kohus märgib, et 29.10.2020 arstivisiiti kinnitavat väljavõtet kannatanu esitanud ei ole, mistõttu ei saa seda kulu pidada põhjendatuks. Seega on alust rääkida kümnest edasi-tagasi sõidust. Kuigi D. A ei ole esitanud ühtegi kulutuse tšekki leiab kohus, et ei ole alust arvata, et tegemist oleks asjakohatute kulutustega. Kõrvutades tsiviilhagis välja toodud sõitude kuupäevi patsiendiportaalist tehtud väljatrükkidest nähtuvalt aset leidnud arstivisiitidega, mis on otseses seoses tööõnnetusega, siis on põhjust pidada nimetatud sõitude kulu põhjendatuks. Otsene varaline kahju summas 200 eurot tuleb kuriteo toimepannud isikult kannatanu kasuks välja mõista.
28. Ka palub kannatanu D. A tsiviilhagis E. Joostilt välja mõista varalise kahju hüvitis seoses ravimite ja eriabivahenditega summas 147,08 eurot. Kohus möönab, et D. A tervisekahjustusega seonduvalt võisid olla kulutused ravimite ja eriabivahendite soetamisel, kuid tsiviilhagis ei ole välja toodud mida ja mis summa eest kannatanu midagi ostis, samuti pole lisatud sellekohaseid tõendeid tsiviilhagile. Eeltoodu alusel jätab maakohus tsiviilhagi selles osas rahuldamata.
29. Kannatanu D. A on esitanud tsiviilhagis varalise nõude ka seoses sissetuleku kaotusega summas 9202,50 eurot. Tsiviilhagi kohaselt leiab kannatanu, et tema sissetulekusse kaotuse suurus perioodil 24.09.2017 kuni 24.09.2020 oli 9202,50 eurot lähtudes Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud miinimumpalgast ning tegemist on summaga, mille ta oleks töö jätkamise võimaluse olemasolu korral saanud teenida. Kannatanu D. A tsivi