← Eesti

2-21-12786/15

Obsah (6)§ 3111§ 407§ 162§ 173§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-12786 Tsivii

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja I ja hageja 21.10.2020 laenuleping nr LT201005, mille kohaselt hageja andis kostjale I laenu 3500 eurot. Kostja II sõlmis hagejaga 21.10.2020 käenduslepingu nr K2010051 ja kostja III 21.10.2020 käenduslepingu nr K2010052, millega kostjad II ja III kohustusid käendama kostjaga I sõlmitud laenulepingust tulenevaid nõudeid. Kostjad ei täitnud laenu- ja käenduslepinguid kohaselt. Kohus toimetas 02.05.2022 kostjale I hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte

§ 3111

lg 51 kohaselt äriregistri registrikaardile kantud e-posti aadressil info@vrk.ee. Kohus toimetas kostjale II hagimaterjalid kätte isiklikult 07.03.2022 aadressil xxx. Kostjale III ei õnnestunud kohtul rahvastikuregistrisse märgitud kehtivale aadressile menetlusdokumente kätte toimetada, sest saaja ei viibinud kohal. Kostja III ei kinnitanud ka e-posti teel (xxx) saadetud menetlusdokumentide kättesaamist. Seetõttu toimetas kohus kostjale III menetlusdokumendid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.04.2022. Ükski kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu 600 euro + km väljamõistmist. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: 1) kliendiga kohtumine, suhtlemine (20 min); 2) kliendi materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs (40 min); 3) hagi koostamine, kliendiga suhtlemine, lisade selekteerimine (4 h). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 425 eurot. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (600 eurot ilma käibemaksuta, mis vastab viiele töötunnile) on põhjendatud. Kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud ja neile kulunud aeg põhjendatud. Lepingulise esindaja töötunni hind 120 eurot + km vastab turu keskmisele. Kuna hageja pole käibemaksukohustuslane, tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista koos käibemaksuga ehk kokku summas 720 eurot (

§ 174lg 10).

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 425 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1145 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.