lg 2 p 7, 8, 9; § 202 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi, P.J-i süüdistuses
lg 2 p 7, 8, 9 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets Süüdistatav Roman Rutskihh Elukoht xxx, viibimiskoht: Viru Vangla, isikukood: 37905133718, Vene Föderatsiooni kodakondsus, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht puudub Kriminaalkorras karistatud 8-l korral, neist viimane: - 22.07.2016 Viru Maakohtu otsusega
MS § 238 lg 2,
Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 30.05.2016. Kannab karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.07.2016 otsuse alusel (kohtuotsus jõustus 28.09.2016) Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming, kohtuistungil osales asenduskaitsja Eduard Bulattšik Süüdistatav P.J Elukoht xxx, isikukood: XXX, Venemaa Föderatsiooni kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht puudub. Kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane: - 31.12.2014 Viru Maakohtu otsusega
lg 2 p 7,8, 9 järgi vangistusega 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust Tõkend - vahistamine, vahistamise algus 08.06.2016 1 1-16-7961 Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Mõista Roman Rutskihh õigeks süüdistuses
lg 2 p 7, 9 järgi (05.06.2016 kell 17.00 xxx grupis P.J-iga varguse toimepanemises, kus kannatanuks on P K OÜ). Tunnistada Roman Rutskihh süüdi
ning mõista talle Tunnistada Roman Rutskihh süüdi
lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt
lg-le 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Roman Rutskihhile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Roman Rutskihhi vangistusega 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud.
lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.07.2016 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 11 (üksteist) päeva - ning mõista Roman Rutskihhile liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 3 (kolm) aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 22.07.2016. Roman Rutskihhile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada. Mõista P.J õigeks süüdistuses
lg 2 p 7, 8, 9 järgi (24.05-25.05.2016 Narvas, Mõisa 2a grupis Roman Rutskihhiga varguse toimepanemises, kus kannatanuks on S G ). Tunnistada P.J süüdi
MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada P.J-i vangistusega 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 03.06.2016, s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka ning mõista P.J-ile lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 08.06.2016. P.J-ile valitud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada. 2 1-16-7961 Mõista Roman Rutskihhilt välja kuriteoga tekitatud kahju: - kannatanu S G (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju 491 (nelisada üheksakümmend üks) eurot, mis tuleb kanda S G arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB pank; - kannatanu V OÜ (xxx) kasuks 1337 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend seitse) eurot ja 79 senti, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank; Asitõendid: - CD plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Mõista Roman Rutskihhilt riigituludesse välja menetluskulud: osa kaitsja Arri Toomingu poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulust, s.o 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti ning osa asenduskaitsja Eduard Bulattšik poolt 04.11.2016 kohtuistungil osutatud õigusabi eest, s.o 188 (ükssada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 16 senti. Seoses Roman Rutskihhi osalise õigeksmõistmisega jätta ülejäänud kaitsjatasu riigi kanda. Vabastada Roman Rutskihh sundraha 645 (kuuesaja neljakümne viie) euro tasumisest täies ulatuses, kuna tegemist on liitkaristusega
Määrata, et Roman Rutskihhil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700079106 ning selgitus „Roman Rutskihh, 1-16-7961, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista P.J-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, osa kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulust, s.o 307 (kolmsada seitse) eurot ja 78 senti ja osa kaitsja Galina Tšelnokova poolt 04.11.2016 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 60 senti. Seoses P.J-i osalise õigeksmõistmisega jätta ülejäänud kaitsjatasu riigi kanda. Määrata, et P.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700079119 ning selgitus „P.J, 1-16-7961, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 3 1-16-7961 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
Roman Rutskihhile on esitatud süüdistus selles, et tema tegutsedes grupis P.J-iga, ajavahemikul 24.05.-25.05.2016 võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise ja omandamise 4 1-16-7961 eesmärgil, lõhkus Narvas, Mõisa tänaval asuva Y2K kaupluse juurde pargitud sõiduauto KIA reg.m.xxx pagasiruumi tagumise ukse aknaklaasi ning salongist pani toime S G kuuluva perforaatori Makita maksumusega 320 eurot ja bensiinimootorsae Shtill maksumusega 171 eurot, varguse, tekitades S G materiaalset kahju üldsummas 491 eurot. Samuti tema tegutsedes grupis P.J-iga 02.06.2016 kella 15.30 paiku viibides Narvas, Karja,3 asuva Narva muusikakooli juures pani toime M V kuuluva jalgratta Cross Heksagon X4 maksumusega 350 eurot, varguse katse, kuid ei saanud oma plaane lõpuni viia temast sõltumata asjaoludel. Samuti tema, tegutsedes grupis P.J-iga 05.06.2016 kella 17.00 paiku panid toime OÜ P K kuuluva raudkasti sularahaga summas 450 eurot, varguse, nimelt Roman Rutskihh viibis restorani G juures aadressil: xxx kui P.J viibides baaris baariletilt pani toime OÜ P K kuuluva raudkasti sularahaga summas 450 eurot, varguse ja baari juures andis raudkasti sularahaga üle R.Rutskihhile, kes lahkus sündmuskohalt varastatud varaga. Samuti tema, olles isik, kes on ühe kuu jooksul pani toime 3 vargust, taas ajavahemikul 25.06.27.06.2016 varguse toimepanemise eesmärgil, lõhkus xxx asuva keldriruumi ukseluku ja pani toime OÜ V kuuluva vara varguse: elektritrell Bosch, maksumusega 169 eurot, ketassaag-ketaslõikur Bosch maksumusega 120 eurot, kablirull 50 m kaabliga maksumusega 52,20 eurot, parkettketassaag maksumusega 149 eurot, akutrell Makita maksumusega 169 eurot, fassaadi võrgu rull 150 meetrit maksumusega 84,14 eurot, mikser 83,60 eurot, tellingute ülemine kate maksumusega 50,40 eurot, tross 60 m maksumusega 48 eurot, turvavööd (julgestus) 2 tk üldmaksumusega 73,45 eurot, väikesed tööriistad (pahtellabidas, lood, puurid, mõõtelindid) üldmaksumusega 120 eurot, elektritrell Metabo maksumusega 219 eurot, tekitades OÜ V kahju üldsummas 1337,79 eurot. Oma tahtliku tegevusega Roman Rutskihh pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, st
Roman Rutskihhit süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud var guse (30.03.2016.a.) ja olles teadlik, et vara on varastatud, 18.05.2016 päevasel ajal Narvas, aitas P.J-ile kaasa (osutas kaasaabi) viimase poolt varastatud ja A A kuuluva jalgratta Muddyfox Maxx maksumusega 400 eurot turustamisel, nimelt: leidis inimest (A K), kellele pakkus pantida jalgratta pandimajja ja 18.05.2016 A K pantis jalgratta Muddyfox Maxx pandimajja OÜ M 45 euro eest. Oma tahtliku tegevusega Roman Rutskihh pani toime kaasaaitamise süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamises, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, st
2. Kohtuistung Süüdistatav P.J teatas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi osaliselt. Ta ei tunnistanud varguse episoodi 24-25.05.2016 Mõisa 2a sõiduautost KIA. P.J ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Esitatud tsiviilhagi ta ei tunnistanud. Süüdistatav Roman Rutskihh teatas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi täielikult. Roman Rutskihh ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Ta võttis esitatud tsiviilhagid õigeks. Abiprokurör leidis, et vaatamata sellele, et P.J tunnistas oma süüd osaliselt, 5 1-16-7961 süüdistatavate süü on tõestatud ja nende teod on õigesti kvalifitseeritud. P.J raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid pole tuvastatud. Roman Rutskihhi süüd kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Abiprokurör tegi kohtule ettepaneku tunnistada P.J süüdi
MS § 238 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, mõistes 1 aasta 4 kuud vangistust.
alusel arvata 1 päev eelvangistust karistusaja hulka, mõistes lõplikult 1 aasta 3 kuud 29 päeva vangistust. Samuti palub abiprokurör tunnistada Roman Rutskihh süüdi
lg 2 p 7,8,9 ja § 202 lg 2 - § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks
lg 2 p 7,8,9 järgi 1 aasta 7 kuud vangistust,
lg 2 § 22 lg 3 järgi - 9 kuud vangistust.
64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. KrMS § 238 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, mõistes Roman Rutskihhile 1 aasta 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestades 22.07.2016 kohtuotsust mõista Roman Rutskihhile lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud 11 päeva vangistust lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. 3 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja juures, kuuluvad hävitamisele otsuse jõustumisel. Kaitsja Galina Tšelnokova on seisukohal, et P.J-i süü 24-25.05.2016 varguse episoodis ei ole kriminaalasja materjalidega tõendatud, seega peab ta olema selles episoodis õigeks mõistetud. Episoodi 02.06.2016 osas P.J-i tegevust võis kvalifitseerida nagu jalgratta varguse katse. Siin ei olnud
P.J tunnistas oma süüd, kahetses tehtut. Tal on olemas
Kaitsja palub karistuse mõistmisel võtta arvesse nii P.J-i poolt toimepandut kui ka tema perekonnaseisu. Tema abikaasa suri. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. P.J viibib vahi all peaaegu 5 kuud. Arvestades seda palub kaitsja kergendada prokuröri poolt pakutud karistust. Kaitsja Eduard Bulattšik on täiesti nõus prokuröri poolt pakutuga ja palub sellist karistust ka mõista. 3. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas KrMS § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus. KrMS § 61 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. 30.03.2016 A P kuuluvate esemete (mobiiltelefon Samsung Galaxy S5 taskuga, tahvelarvuti Apple 3 taskuga, tahvelarvuti laadija) varguse toimepanemine, kahju suurus on 940 eurot. Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas varguse toimumist kinnitavad kannatanu A P ütlused, tunnistajate N I , I G ütlused, asitõendi vaatlusprotokollid, kannatanu allkiri ning kahtlustatava P.J-i ütlused, mis on omavahel kooskõlas ja kohtu hinnangul usaldusväärsed. Kannatanu A P ütluste kohaselt 30.03.2016 tema töökabinetist, mis asub aadressil xxx, kella 10.20 paiku varastati temale kuuluvad mobiiltelefon Samsung Galaxy S5 musta värvi korpusega IMEI 6 1-16-7961 koodiga 353222068455511 maksumusega 300 eurot, tahvelarvuti Apple 3 musta värvi korpusega IMEI koodiga 013212008969228 maksumusega 600 eurot, tahvelarvuti laadija. Telefon oli musta värvi nahktaskus, tasku maksumus on 20 eurot. Tahvelarvuti oli hallist plastmassist taskuga Apple` logo valge kleebisega, tasku maksumus on 20 eurot. Kokku moodustab kahju 940 eurot (kd 1, lk 110-114). Kahtlustatav P.J tunnistas ennast süüdi ning andis ütlused, mille kohaselt 30.03.2016 kella 10.10 paiku viibides xxx asuvas administratiivhoones, 4.korrusel asuvast kabinetist pani ta toime mobiiltelefoni ja tahvelarvuti koos laadijaga varguse. Varastatud asjad müüs tundmatule meesterahvale 150 euro eest (kd 1, lk 116-120). Kahtlustatav andis vabatahtlikult ära tema poolt varem varastatud esemed, nimelt mobiiltelefon Samsung Galaxy S5 taskuga ja tahvelarvuti Apple 3 tasku ja laadijaga (kd 1, lk 136-139). Tunnistaja N I ütluste kohaselt 30.03.2016 videokaamera salvestise vaatamisel nägi, et kell 10.28 maja trepikotta siseneb noormees, kellel olid valgete triipudega hallid püksid jalas. Umbes 5 minuti pärast see noormees väljus trepikojast. Tunnistaja andis uurijale vabatahtlikult välja videokaamera salvestise (kd 1, lk 123-126). Asitõendi vaatlusprotokollist (koos fotodega) nähtub, et vaadeldavaks objektiks on CD-plaat N L poolt esitatud salvestisega videovalvekaamerast, mis asub hoone, asukohaga xxx, seina küljes. Foto vaatusel on tuvastatud, et 30.03.2016 kell 09.28:24 möödub kaamerast piki, mööda hoone seina, Puškini tänava poole üks noormees, kes oli keskmist kasvu, keskmise kehaehitusega, kiilaspäine, kellel oli seljas tume lühike jope, jalas külgedelt valgete triipudega tumedad spordipüksid, valgete triipudega musta värvi tossud, õlakoti rihm on üle õla. Märgitud noormees 30.03.2016 kell 09.28:39 sisenes välisuksest N L ruumidesse. 30.03.2016 kell 09.31:26 märgitud noormees väljus hoonest ja läks Narvas Puškini tänava poole (kd 1, lk 128-135). Asitõendi vaatlusprotokolli (koos fotodega) kohaselt on vaatluse objektiks kahtlustatavalt P.J-ile ära võetud mobiiltelefon Samsung Galaxy S5 musta värvi korpusega IMEI koodiga 353222068455511, musta värvi tasku, tahvelarvuti Apple iPad IMEI koodiga 013212008969228, halli värvi taskuga, laadija (kd 1, lk 141-146). Tunnistaja I G andis ütlused, et 30.03.2016 kella 10.25 paiku väljus oma kabinetist dokumendid käes koridori. Tunnistaja märkis, et tunnistajast mööda A P kabineti poole läks noormees, kes rääkis telefoniga. Tunnistaja ei näinud noormehe nägu, aga nägi tema riideid ja nägi teda selja tagant. Meesterahvas oli vanuses kuni 30 aastat, kõhna kehaehitusega, kasvuga umbes 170 cm, tal olid väga lühikesed heledad juuksed. Jalas olid spordipüksid kolme valge triibuga küljel ja heledad spordijalatsid, seljas oli must nahkjope (kd 1, lk 147-151). Kannatanu A P sai Narva politseijaoskonnas kätte oma mobiiltelefoni taskuga, tahvelarvuti taskuga ja laadija. (kd 1, lk 153). Ülal nimetatud tõenditega (kannatanu, tunnistajate, kahtlustatava P.J-i ütlused, asitõendi vaatlusprotokollid, kannatanu allkiri) loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toimus A P kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy S5 taskuga, tahvelarvuti Apple 3 taskuga ning laadija vargus ning selle pani toime P.J . Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu, tunnistajate, kahtlustatava P.J-i ütluste usaldusväärsuses, kuna nad on loogilised ning kooskõlas omavahel ja teiste kriminaalasja materjalidega. Samuti süüdistatav tunnistas eeluurimisel ja kohtuistungil oma süüd varguse toimepanemises. 18.05.2016 A A kuuluva jalgratta Muddyfox Anarchy 400 Maxxis maksumusega 400 eurot varguse toimepanemine 7 1-16-7961 Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas varguse toimumist kinnitavad kannatanute J A ja A A ütlused, tunnistajate Y S , A K, A K ütlused, 20.05.2016 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt, M OÜ ja A K vahel 18.05.2016 sõlmitud leping, asitõendi vaatlusprotokollid, kahtlustatavate P.J-i ja Roman Rutskihh ütlused. Kannatanu J A ütlusest selgub, et 18.05.2016 tuli ta umbes kell 07.50 jalgrattaga Narva Ülestõusmise kiriku juurde ja läks alla kirikusse jumalateenistusele. Jalgratta kinnitas jalgrattalukuga kiriku territooriumil kirikust paremale jääva posti külge. Jumalateenistusel oli ta umbes kella 09-ni. Kui ta välja tuli, avastas, et jalgratas on kadunud. Jalgratas oli Muddyfox Anarchy 400, 24-käiguline, musta värvi, raamil valget värvi kiri „Muddyfox“ ja valget värvi esihark, väliskummid MAXXIS. Jalgratta väärtus on 400 eurot (kd 1, lk 1-5). Tunnistaja Y S teatas, et töötab xxx. Politsei taotlusel andis uurimisele üle jalgratta Muddyfox Anarchy 400 ja pandilepingu koopia (kd 1, lk 8-11). 20.05.2016 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt, nooremuurija V K võttis Y. S vastu jalgratta Muddyfox Anarchy 400 (kd 1, lk 13) Tunnistaja A K väljastas 18.05.2016 salvestuse kaameralt, mis on paigaldatud kiriku territooriumile (kd 1, lk 14-17). 18.05.2016 M OÜ ja A K vahel sõlmitud lepingu alusel andis A. K 18.05.2016 laenuandjale M OÜ-le pandiks jalgratta Muddyfox Anarchy 400 ja sai laenuandjalt laenu summas 45 eurot (kd 1, lk 18). Asitõendi vaatlusprotokollist (koos fotodega) nähtuvalt on vaadeldavaks objektiks jalgratas Muddyfox Anarchy 400 (kd 1, lk 19-21). Asitõendi vaatlusprotokollist (koos fotodega) selgub, et vaadeldavaks objektiks on Narva linnas, Bastrakovi 4 asuva turvakaamera videosalvestused. Kaamera salvestas ajavahemikus kella 08.5408.56 kiriku juures oleva meesterahva (kd 1, lk 22-25). Kannatanu A A andis ütlused, et 2015. aastal tellis internetist musta jalgratta Muddyfox Anarchy 400 ja maksis selle eest 400 eurot. Seda jalgratast kasutas vahel tema noorem vend J A . 20.05.2016 teatas J A telefonis, et jalgratas on varastatud, kui vend käis Ülestõusmise kirikus. 21.05.2016 jalgratas tagastati kannatanule. Jalgratas oli korras, materiaalseid pretensioone kannatanul ei ole (kd 1, lk 26-31). Kahtlustatav P.J tunnistas oma süüd ning andis ütlusi, et 18.05.2016 pani ta toime jalgratta varguse. Kangelaste tänaval kohtas A -nimelist tuttavat hüüdnimega „O “ ja palus tal jalgratta pandimajja viia. P.J lubas A teenuse eest 5 eurot anda. A nõustus ning andis pandimajja varastatud jalgratta. Jalgratta eest anti A 50 eurot. A ei küsinud P.J-ilt, kellele jalgratas kuulub, P.J ei öelnud A seda (kd 1, lk 32-35). Tunnistaja A K andis ütlused, et 18.05.2016 oma tuttava Roman Rutskihhi palvel viis jalgratta pandimajja 45 euro eest. 5 eurot jättis endale (kd 1, lk 39-42). Kahtlustatav Roman Rutskihh andis ütlused, et 2016. aasta maikuus tuli tema juurde tumedat värvi jalgrattaga P.J , kes palus aidata seda jalgratast pandimajja viia. Rutskihh ei teadnud, kellele jalgratas kuulub, kuid aimas, et mitte P.J-ile. Samuti Rutskihh aimas, et jalgratas on varastatud. Rutskihh palus antud jalgratast pandimajja viia S -nimelisel noormehel, kelle hüüdnimi on „O “. P.J käis koos S jalgratast pandimajja viimas. (kd 1, lk 44-47). 8 1-16-7961 Kannatanute, tunnistajate, süüdistatavate ütlustega, asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga, asitõendi vaatlusprotokollidega, 18.05.2016 lepinguga loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas täitis süüdistatav P.J varguse objektiivse koosseisu, võttes ära jalgratta Muddyfox Anarchy 400. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute, tunnistajate, kahtlustatava R. Rutskihhi, süüdistatava P.J-i ütluste usaldusväärsuses, kuna nad on loogilised ning kooskõlas omavahel ja teiste kriminaalasja materjalidega. Samuti süüdistatav tunnistas eeluurimisel ja kohtuistungil oma süüd. Samuti kohus tuvastas, et Roman Rutskihhi tegevuses on olemas kaasaaitamise süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise tunnused, so
02.06.2016 M V kuuluva jalgratta Cross Heksagon X4 maksumusega 350 eurot varguse katse toimepanemine Süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas varguse katse toimumist kinnitavad kannatanu S V ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll, kannatanu allkiri, tunnistaja J E ütlused, kahtlustatava P.J-i ütlused. Kannatanu S V andis ütlused, et 02.06.2016 kell 16.05 helistas kannatanule poeg ja teatas, et tema jalgratas Cross Heksagon X4 maksumusega 350 eurot taheti ära varastada. Poeg oli tunnis muusikakoolis, mis asub aadressil Karja 3, Narva, aga tema jalgratas oli pargitud kooli juurde ja kinnitatud spetsiaalse jalgrattatrossiga. Kui ta tundidest tänavale tuli, nägi ta oma jalgratta juures komandanti, poissi nimega Ž ja tema sõpra ning nemad ütlesid pojale, et tema jalgratas taheti varastada. Materiaalset kahju pole. (kd 1, lk 155-159). Asitõendi vaatlusprotokollist (koos fotodega) nähtub, et eeluurimisel on vaadeldud musta värvi jalgratta turvatross luku ja võtmega. Tross on osaliselt vigastatud (kd 1, lk 161-162). Jalgratta turvatross on tagastatud omanikule S V 06.06.2016 (kd 1, lk 163). Tunnistaja J E andis ütlused selle kohta, et 02.06.2016 kella 15.30 paiku märkas muusikakooli juures aadressil Karja 3, Narva linnas kahtlast noormeest. Ta pidevalt rääkis kellegagi telefonitsi. Tunnistaja pildistas teda. Hiljem selle kahtlase noore inimese juurde tuli teine noor inimene, kes kükitas jalgratta, mis oli pargitud muusikakooli käsipuude lähedale, ette maha ja tegi seal midagi. Garderoobi töötaja tädi L väljus muusikakoolist ja küsis noorelt inimeselt, kes maas kükitas, mida ta teeb. Ta vastas, et ei tee midagi ja jooksis minema naabermaja hoovi. Teine noormees ütles, et ei tea mitte midagi, kohe ta saab selle kätte, kes ära jooksis ja küsib temalt. Ta jooksis samuti minema naabermaja suunas. Tunnistaja oli tuttavaga, kelle nimi on Kirill. Nad koos vaatasid turvatrossi, millega oli kinnitatud jalgratas ja nägid, et trossil on lõiketangide jäljed (kd 1, lk 164-169). Tunnistaja J E ütluste juurde on lisatud tema poolt pildistatud noore inimese, P.J-i, foto (kd 1, lk 171) Kahtlustatav P.J tunnistas oma süüd ja andis ütlused, et 02.06.2016 umbes kella 15.00 ajal minnes muusikakoolist mööda, märkas kooli sissekäigu juures seisvat punast-musta värvi jalgratast. Sel ajal rääkis ta telefonitsi Roman Rutskihhiga. Ta ütles Rutskihhile, et nägi jalgratast ja et on võimalus toime panna see vargus, anda see pandimajja, aga raha jagada. Kuna P.J isiklikult seda varastada ei tahtnud, siis pakkus seda teha Rutskihhile. Rutskihh nõustus ning ütles, et tuleb kohe muusikakooli juurde. Roman Rutskihh tuli, kükitas maha ja hakkas midagi tegema jalgratta kinnitustrossiga. Sel hetkel tuli muusikakoolist välja naine-komandant ning minnes Rutskihhi juurde küsis, mida ta teeb. Rutskihh vastas, et ei tee midagi ja läks kohe ära. Pärast läks 9 1-16-7961 P.J samuti minema. (kd 1, lk 177-180) Kahtlustatav Roman Rutskihh kinnitas P.J-i ütlusi varguse katse kohta. Ta näitas, et tema 02.06.2016 kella 15.30 paiku koos P.J-iga läksid muusikakooli majast mööda, mis asub aadressil Narva, Karja
Üks varguse episood (02.06.2016) ei ole süüdistatava poolt lõpule viidud. P.J-i poolt 24.-25.05.2016 S G kuuluvate tööriistade varguse toimepanemine ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Seega mõistab kohus P.J-i selles episoodis õigeks. Seega P.J-i tegevuses puuduvad
Kogutud tõenditega (kannatanute ja tunnistajate ütlused, asitõendite vaatlusprotokollid, sündmuskoha vaatlusprotokollid, süüdistatavate ütlused) on tõendatud, et P.J pani 30.03.2016, 18.05.2016 ja 05.06.2016 toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning 02.06.2016 varguse katse. P.J-i poolt toimepandud 4 vargust leidsid aset ajavahemikul alates 30.03.2016 kuni 05.06.2016 ehk 3 kuu jooksul. Kõik P.J-ile etteheidetavad teod ja teo objektid olid sarnased ning moodustasid süsteemi – varastada, müüja ja saada raha kätte. Kohus on seisukohal, et esemete varastamine edasimüümise eesmärgil on kujunenud P.J-ile elustiiliks. Varastades hankis P.J endale elatist. Arvestades, et teod on toimunud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul ning teoobjektid ja tehiolud on sarnased, on põhjust öelda, et P.J-i tegevus varguste toimepanemisel on olnud süstemaatiline. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud süstemaatilise varguse, so
Samuti kohus tuvastas, et 02.06.2016 varguse pani P.J toime grupis Roman Rutskihhiga. 15 1-16-7961 Seega kohus on seisukohal, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud vargus grupis, so
Eelnimetatut kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastatud P.J-i käitumises
Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Kohus on seisukohal, et süüdistatav P.J pani ülalnimetatud kuriteod toime otsese tahtlusega.
lg 3 alusel isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav P.J oli teadlik, et tegemist on võõraste vallasasjadega, tahtis seda omastada ning tegi seda. Kuna süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, siis on P.J-i süüdistus
Õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on alus tunnistada P.J süüdi
Roman Rutskihhi poolt talle inkrimineeritavate kuritegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu täitmine Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Varguse eseme seisukohalt peab seega olema tegemist asjaga, mida saab füüsiliselt ära võtta ja ära viia. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Asja äravõtmine ehk hõivamine kui varguse objektiivne koosseisutegu sisaldab kolme elementi:
Üks varguse episood (02.06.2016) ei ole süüdistatava poolt lõpule viidud. Roman Rutskihhi poolt 05.06.2016 P K OÜ-le kuuluva sularahaga raudkasti varguse toimepanemine ei ole kriminaalasja materjalidega tõendatud. Seega mõistab kohus Roman Rutskihhi selles episoodis õigeks. Kogutud tõenditega (kannatanute ja tunnistajate ütlused, asitõendite vaatlusprotokollid, sündmuskoha vaatlusprotokollid, ütluste ja olustiku seostamise protokollid, äratundmiseks esitamise protokoll, süüdistatavate ütlused) on tõendatud, et Roman Rutskihh pani 24.-25.05.2016, 25.27.06.2016 toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning 02.06.2016 varguse katse. Ruslan Rutskihh poolt toimepandud 3 vargust leidsid aset ajavahemikul alates 24.05.2016 kuni 27.06.2016 ehk 1 kuu jooksul. Kõik Ruslan Rutskihhile etteheidetavad teod ja teo objektid olid sarnased ning moodustasid süsteemi – varastada, müüja ja saada raha kätte. Kohus on seisukohal, et 16 1-16-7961 esemete varastamine edasimüümise eesmärgil on kujunenud Ruslan Rutskihhile elustiiliks. Varastades hankis Rutskihh endale elatist. Arvestades, et teod on toimunud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul ning teoobjektid ja tehiolud on sarnased, on põhjust öelda, et Ruslan Rutskihh tegevus varguste toimepanemisel on olnud süstemaatiline. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud süstemaatilise varguse, so
Samuti kohus tuvastas, et 02.06.2016 varguse pani Roman Rutskihh toime grupis P.J-iga . Seega kohus on seisukohal, et süüdistatava tegevuses on tuvastatud varguse grupis, so
Seoses sellega, et S G kuuluvate tööriistade vargus oli toime pandud Roman Rutskihh poolt mootorsõidukisse sissetungimisega, siis tema tegevuses on olemas
Eelnimetatut kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastatud Roman Rutskihhi käitumises
Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Roman Rutskihh pani ülalnimetatud kuriteod toime otsese tahtlusega.
lg 3 alusel isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav Roman Rutskihh oli teadlik, et tegemist on võõraste vallasasjadega, tahtis seda omastada ning tegi seda. Sellega kohus leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud. Kuna esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, siis on Roman Rutskihh süüdistus
Õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on alus tunnistada Roman Rutskihh süüdi
lg 2 p 7, 8,9 järgi.
- Objektiivne koosseis on vara omandamine, hoidmine või turustamine. Vara omandamine on selle enda valdusse saamine mistahes viisil (nt vargalt ülesostmine, vahetamine, kingiks või võla katteks saamine jne). Hoidmine on asja valdamine, mida ei tule aga mõista mitte tsiviilõiguslikus, vaid faktilises tähenduses. Turustamine on vara võõrandamine mistahes vormis (müümine, vahetamine, võla katteks andmine jne).Ka ei eelda turustamine tingimata tasu eest tegutsemist.
lg 1 alusel osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja.
lg 3 alusel kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kaasaitamine on teise isiku õigusvastase teo toetamine ehk soodustamine. Seadus nimetab ammendavalt kolm kaasaaitamise liiki: füüsiline, aineline ja vaimne. Füüsiline kaasabi on täideviija tegevuse positiivne mõjutamine – nt eeltingimuste loomine, takistuse kõrvaldamine, valvamine jms, aga ka füüsiline tegu, mis seisneb vägivallakuriteo korral kannatanu lahkumise takistamises vms. 17 1-16-7961 Aineline kaasabi on näiteks süüteovahendi muretsemine, rahaline toetus, et muretseda süüteovahend, sõita sündmuskohale jms. Vaimne kaasabi on täideviija psüühika positiivne mõjutamine – nt nõuanne, juhatus jms. Kogutud tõenditega (kannatanute, tunnistajate, süüdistatava R. Rutskihhi ja süüdistatava P.Jütlustega, asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga, asitõendi vaatlusprotokollidega, 18.05.2016 lepinguga) on tõendatud, et Roman Rutskihh tegevuses on olemas kaasaaitamise süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise tunnused, so
Roman Rutskihh olles teadlik, et jalgratas on varastatud, aitas P.J-ile kaasa varastatu turustamisel. Ta leidis inimese (A K ), kellele pakkus pantida jalgratas pandimajja ja viimane pantis varastatud jalgratta pandimajja 45 euro eest. Seega osales Roman Rutskihh varastatud vara turustamises kaasaitajana. Roman Rutskihh on isik, kes on varem toime pannud varguse. Seega tema tegevuses on olemas
Eelnimetatut kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastatud Roman Rutskihh käitumises
Subjektiivsest küljest eeldab käesolev süüteokoosseis tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Seega piisab, kui omandaja, hoidja või turustaja peab võimalikuks vara süüteolist päritolu.
lg 3 alusel isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav Roman Rutskihh oli teadlik, et tegemist on varastatud vallasasjaga, leidis inimese, kes pantis varastatud eseme pandimajja. See kinnitab, et tegemist oli otsese tahtlusega toime pandud süüteoga. Kuna esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, siis on Roman Rutskihh süüdistus
Õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on alus tunnistada Roman Rutskihh süüdi
Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Roman Rutskihhi karistus Karistust raskendavaid asjaolusid
mõttes Roman Rutskihhi tegevuses ei esine,
18 1-16-7961 lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt süü ülestunnistamist ja kahetsust. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Roman Rutskihh on varasemalt 8-l korral kriminaalkorras karistatud, sh ka varavastaste kuritegude eest. Seega tegemist on retsidiivse käitumisega. Kohtuotsuse tegemisel kannatab ta karistust, 2 aastat 8 kuud ja 11 päeva vangistust, Viru Maakohtu 22.07.2016 kohtuotsuse alusel. Karistuse liigi valimisel tuleb arvestada asjaolu, et süüdistataval puudub käesoleval ajal alaline sissetulek, mis kohtu arvates välistab rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd süüdistataval puuduvad piisavad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse kui kergemaliigilisema karistuse kohaldamise. Roman Rutskihh on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Võttes lisaks eelnevale arvesse ka episoodide paljusust, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust.
lg 2 p 7,8, 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Võttes arvesse toimepandud varguste tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Võttes karistust kergendavate asjaoludena arvesse Roman Rutskihhi poolt oma süü ülesunnistamist, on kohtu hinnangul põhjendatud karistuse mõistmine alla keskmise määras. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
Arvestades toimepandud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise tehiolusid ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Võttes karistust kergendavate asjaoludena arvesse Roman Rutskihhi poolt oma süü üles tunnistamist, tema rolli kuriteo toimepanemisel, on kohtu hinnangul põhjendatud karistuse mõistmine alla keskmise määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 kohaselt tuleb nimetatud karistused liita üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, arvestades kuriteoepisooide arvu ja varasemat karistatust ja mõista Roman Rutskihhile liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Roman Rutskihh vangistusega 1 aasta 2 kuud. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.07.2016 kohtuotsusega tunnistati Roman Rutskihh süüdi
lg 1 p 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 8 kuud ja 11 päeva alates 22.07.2016. Kohtuotsus on jõustunud. Seega
lg 1 alusel tuleb liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.07.2016 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega.
lg 1, § 64 lg 1 alusel liidab kohus käesoleva otsusega mõistetud karistuse Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.07.2016 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega, 2 aastat ja 8 kuud ja 11 päeva, ning mõistab Roman Rutskihhile liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 22.07.2016. Roman Rutskihhile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tuleb tühistada. 19 1-16-7961 P.J-i karistus
lg 2 p 7,8, 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistust raskendavaid asjaolusid
mõttes P.J-i tegevuses ei esine,
lg 1 p 3 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt süü ülestunnistamist ja kahetsust. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et P.J on varasemalt 2-l korral kriminaalkorras karistatud, sh ka varavastaste kuritegude eest. Seega tegemist on retsidiivse käitumisega. Karistuse liigi valimisel tuleb arvestada asjaolu, et süüdistataval puudub käesoleval ajal alaline sissetulek, mis kohtu arvates välistab rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd süüdistataval puudub piisav sissetulek, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse kui kergemaliigilisema karistuse kohaldamise. P.J on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Võttes lisaks eelnevale arvesse ka episoodide paljusust, on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust.
lg 2 p 7,8, 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Võttes arvesse toimepandud varguse tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Võttes karistust kergendavate asjaoludena arvesse P.J-i poolt oma süü üles tunnistamist, on kohtu hinnangul põhjendatud karistuse mõistmine alla keskmise määras. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada P.J vangistusega 1 aasta 2 kuud.
lg-st 1 tulenevalt tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg 03.06.2016, so 1 päev ja mõista P.J-ile lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistusaega tuleb arvestada P.J-i kinnipidamisest, so alates 08.06.2016. P.J-ile valitud tõkend, vahistamine, tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. (lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. (lg 3). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas 20 1-16-7961 ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kuigi ka kriminaalmenetluse raames esitatav tsiviilhagi peab üldjuhul vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus tsiviilhagile ette nähtud nõuetele, on kriminaalmenetluse eripärast lähtuvalt nende nõuete osas siiski mõned erisused. Nimelt, kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi ka määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisu tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõude aluse. Sealjuures eeldatakse, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. (RKKK 3-1-1-79-09). Süüdistusaktide kohaselt on kriminaalasjas esitatud kaks tsiviilhagi: kannatanu S G esitas tsiviilhagi summas 491 eurot, kannatanu V OÜ (seaduslik esindaja V M) esitas tsiviilhagi summas 1337,79 eurot. Süüdistatav Rutskihh ei ole kohtumenetluse käigus tsiviilhagide osas mingeid vastuväiteid esitanud ning võttis mõlemad tsiviilhagid õigeks. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abieluvõi põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seotud kostja õigeksvõtuga ning rahuldab kannatanute poolt süüdistatava vastu esitatud hagiavaldused. Asitõendid Vastavalt KrMS § 126 lg 3 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendite ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Antud kriminaalasjas asitõenditeks olevad CD-plaadid tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. KrMS § 181 lg 1 alusel õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub Roman Rutskihhilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 645 eurot, kuna tegemist on teise astme kuritegudega. Lisaks mõistab kohus KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes Roman Rutskihhilt välja kaitsja Arri Toomingu poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 57,60 eurot, asenduskaitsja Eduard Bulattšik poolt 04.11.2016 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 188,16 eurot. Seoses Roman Rutskihhi osalise õigeksmõistmisega jätab kohus osa kaitsjatasust riigi kanda. Samuti vabastab kohus Roman Rutskihhi sundraha 645 euro tasumisest täies ulatuses, kuna tegemist 21 1-16-7961 on liitkaristusega
Arvestades menetluskulude summat, samuti seda, et kohus mõistab süüdistatavale Roman Rutskihhile karistuseks vangistuse, on kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub P.J-ilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 645 eurot, kuna tegemist on teise astme kuritegudega. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõistab kohus P.J-ilt välja kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 307,78 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 04.11.2016 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 153,60 eurot. Seoses P.J-i osalise õigeksmõistmisega jätab kohus osa kaitsjatasust riigi kanda. Süüdistatavaid osaliselt õigeks mõistes polnud kohtul võimalik kindlaks teha, milline tekkinud õigusabikulu on seotud nende kuriteoepisoodidega, milles kohus mõistis süüdistatavad õigeks ning seetõttu kohus vähendab süüdistatavatelt välja mõistetavat õigusabitasu selliselt, et jagab osutatud õigusabikulu kõikide kuriteoepisoodide vahel ära ning selles kuriteoepisoodis, milles süüdistatav mõistetakse õigeks, õigusabi osutamisel tekkinud kulu jätab kohus riigi kanda. Arvestades menetluskulude summat, samuti seda, et kohus mõistab süüdistatavale P.J-ile karistuseks vangistuse, on kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 22
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.