MS § 661 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X (avaldaja/võlgnik) esitas 21.06.2022 Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, millises palub välja kuulutada enda suhtes eraisiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi. Avalduses esitatud asjaoludel sattus võlgnik makseraskustesse 2021 aasta lõpu poole pärast seda, kui avaldaja abikaasa lahkus pere juurest. Laenu võttis avaldaja selleks, et teha korteris remonti ning pärast abikaasa lahkumist ei võimalda avaldaja sissetulek katta tema ja alaealiste laste igapäevaseid kulutusi ning tasuda laenukohustusi. Avaldajal puudub registervara, tema sissetulekuks on brutotöötasu ca 750 eurot kuus ja riiklikud peretoetused 120 eurot kuus. Avaldaja on pöördunud kohtusse alaealiste laste elatise nõudega, milline menetlus ei ole veel lõppenud. Avaldajal on avalduse esitamise seisuga kohustusi vähemalt 29 390,64 eurot, millele lisanduvad viivised.
Aruande ja selle lisade kohaselt on võlgnikul kohustusi 4 võlausaldaja ees kokku vähemalt 16 361,30 euro eest, millest 4608,10 eurot on sissenõutavad. Nõuetele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurdearvestatavad viivised. Ajutine haldur ei tuvastanud võlgnikul registervara ja muud vara olemasolu. Võlgnik töötab brutosissetulekuga ca 750 eurot kuus. Tema sissetuleku arestimisel tuleb arvestada sellega, et tal on x alaealist last, millest lähtuvalt tema sissetulekut saaks arestida vaid vähesel määral. Halduri hinnangul on võlgnikul vara kokku väärtuses 0,00 eurot. Registriosakonna andmetel Xl seosed äriühingutega puuduvad. Kinnistusameti andmetel X nimele kinnisasju registreeritud ei ole ega ole ka varem olnud. Transpordiameti andmetel X nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris aruande koostamise seisuga registreeritud ei ole. Viimase viie aasta jooksul on tema nimele olnud registreeritud üks sõiduk: sõiduauto xxx, registrimärk xxxxxx, 1998vl, sõiduk omandati 22.10.2015 ja võõrandati 22.03.2019, sõiduk on praeguseks lammutatud. X on käesoleval ajal märgitud kahe sõiduki kasutajaks, millest ühe vastutavaks kasutajaks on endine abikaasa Y ning teise vastutavaks kasutajaks on tema ema C. Maksu- ja Tolliameti teate kohaselt seisuga 04.07.2022 võlgnikul maksuvõlga ega maksuvõla ajatamise otsuseid ega graafikuid ei ole. Ettemaksu konto saldo on 6,12 eurot. Edastatud 2
Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole võlgnik teinud tagasivõidetavaid tehinguid
Haldurile ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, mistõttu tuleb halduri hinnangul X pankrot välja kuulutada, haldur on andnud nõusoleku enda jätkamiseks pankrotihaldurina. X pankrotimenetluses kulutas ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks x tundi, arvestusega x eurot/tunnis (lubatud kuni x€). Haldur palub kinnitada ajutise halduri töötasuks x eurot (sisaldab käibemaksu x eurot), millest x eurot (sisaldab käibemaksu x eurot) hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja x eurot (sisaldab käibemaksu x eurot) mõista välja pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo konto SEB Pank AS-is on EE861010902001530007. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, vaadanud läbi asja materjalid leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada X (X) pankrot füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt kuni 2022. aasta 30. juunini kehtinud
Võlgnikul on kohustusi ajutise halduri aruande kohaselt vähemalt 16 361,30 eurot, millest 4608,10 eurot on muutunud sissenõutavaks. Kohustused tõenäoliselt suurenevad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurde arvestatavate viiviste arvelt. Võlgniku vara väärtuseks on esialgsetel andmetel 0,00 eurot, töötasu keskmiselt 478 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei kata võlgniku sissetulek tema kohustusi, kuna võlgnikul on ülalpidamisel x alaealist last, kelle osas lahuselav vanem oma ülalpidamiskohustust ei täida.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 11 kohaselt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud
lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning andis kohtule
lg 2 sätestatud kinnituse, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Kuigi kohus kahtleb, arvestades võlgnikul väljakujunenud maksevõimet ületavat elustandardit, võlgniku suutlikuses täita enda kohustusi kohustuste vabastamise menetluses, ei ole see aluseks pankroti väljakuulutamata jätmiseks tulenevalt
lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes tingimusel, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et täita oma kohustusi võlausaldajate ees.
lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Esitatud asjaoludel ei ole alust väiteks, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel
Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on kohtu hinnangul kergekäeliselt ja mõtlematult laenude võtmine jooksvate vajaduste katteks hindamata piisavalt enda majanduslikku võimekust kohustusi täita. 4
MS § 47 lg 5 esimese lause kohaselt sundtoomise määruse täitmiseks võib isikut enne kohtuistungi algust kinni pidada kuni 48 tundi. Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt
Kohus kooskõlastas võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja pankrotihalduriga. 5. Täitemenetluse lõpetamisest. Kohus 28.06.2022 määrusega peatas võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused. Ajutine haldur on selgitanud välja, et võlgniku suhtes täitetoimikuid avatud ei ole. Kohus selgitab, et kohtul ei ole tulenevalt täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse regulatsioonist alust otsustada täitemenetluse lõpetamist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisega täitemenetlus võlgniku suhtes lõpeb ning kohus ei pea võtma selleks vastu eraldi otsust. Kohus peab
lg 6 kohaselt otsustama täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) 1 §- s 51 sätestatule. Kuna kohtule ei ole selliseid asjaolusid avaldatud, kohus täitemenetluse jätkamiseks otsustust ei tee ning kohtutäituritel tuleb võlgniku pankroti väljakuulutamisega täitemenetlus lõpetada seaduse alusel (TMS § 48 lg 1 p 8 koosmõjus § 51 lg-ga 1). 6. Menetluskulud. Vastavalt
lg 6 mõistab kohus pankroti väljakuulutamisel välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise. Ajutisel halduril on
lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tasu taotluse kohaselt on ta töötanud x tundi.
lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine haldur on tasu taotluses teinud tasuarvestused määras x eurot tunnis (lubatud kuni x eurot), millele lisandub käibemaks. Haldur palub x eurot ja lisanduva käibemaksu x eurot hüvitada riigi vahendite arvelt ja x eurot ja lisanduva käibemaksu x eurot välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arveldusarvele, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud ja näidatud ajakulu vastab täidetud ülesannete mahule ja keerukusele.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, millest tulenevalt esineb alus halduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest seaduses sätestatud määras, so x eurot + käibemaks KMS § 15 lg-s 1 sätestatud määras, so 20% summas x eurot, kokku x eurot. 5
Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.