← Eesti

2-21-14166/17

Obsah (10)§ 635§ 11§ 16§ 20§ 25§ 636§ 638§ 637§ 108§ 113

2-21-14166 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2022, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number

§ 635

lg 1 alusel suulise töövõtulepingu sõiduki Chrysler Grand Voyager (xxxxxx) remonttööde tegemiseks.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 5

§ 11

lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

§ 16

lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja on väitnud, et 03.09.2019 17:23 telefonikõne sisuks oli arutelu hinnapakkumise üle võimalike remonttööde tegemiseks ning tema ei viinud autot hageja juurde tööde tegemiseks. Hageja väidab, et kostja tõi auto nende juurde 02.09.2019 ning läbirääkimised tööde tegemiseks toimusid juba augustis

  1. Remonttööd valmisid 03.09.2019 ja hageja helistas 03.09.2019 kostjale, et viimane auto ära viiks. Kohus leiab, et kõik asjas esitatud tõendid viitavad hagejapoolsele versioonile toimunust. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema väiteid. Esmalt märgib kohus, et kui 03.09.2019 telefonikõne sisuks oligi arutelu hinnapakkumise üle, mida väidab kostja, siis on eluliselt ebausutav, et arutelu toimus pärast hageja tööpäeva ning kestis vaid 2 minutit ja 28 sekundit. Sõna arutelu juba iseenesest viitab pikemale vestlusele kui 2 minutit. Igasugused läbirääkimised hinnapakkumise osas kestavad kindlasti pikemalt. Samuti viitavad varuosade tellimine (tl 30-31, arvetel kostja sõiduk tuvastatav), et läbirääkimised toimusid tegelikult juba augustis
  2. Esimese varuosa tellis hageja 27.08.2019 ning selleks hetkeks oli läbirääkimiste etapp kindlasti lõppenud. Kohus selgitab, et üldiselt väljakujunenud tava, millele hageja viitab, on oluline ning

§ 25kohaselt poolte suhetes kohaldatav.

Nimelt sätetaba:

§ 25

lg 1, et lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Hageja on käeolevalt tõendanud, et kostja oli oma sõidukit toonud parandamiseks hageja juurde ka varasemalt (hooldusajalugu- tl 33-34). Samas ei ole kostja tõendanud, et tööde tellimuslehele, töökasule, arvele või kuhugi mujale oleks hageja poolt varasemalt võetud mingit allkirja. Lisaks sellele, et kostjal vastavaid tõendeid ei olnud, ei olnud kostja esindaja ise ka istungil kindel, et seda oleks varem üldse tehtud. Kostja väited selles osas olid oletuslikud. Seega oligi poolte vahel välja kujunenud tava, et allkirja ei võeta, ja kostja nõudmine esitada käesoleval juhul mingi allkirjastatud dokument, on vastaspoole suhtes pahatahtlik. Kostja väitis ka, et ta on käinud mitmetes kohtades autot remontimas ning tema on hinnapakkumistele enda nõusolekut allkirjaga kinnitanud, viimati käis ta Fordi esinduses. Kohus leiab, et väiksemates remonditöökodades käib töö tellimine ja hinnapakkumisega nõustumine suuliselt ning selline on pikema aja jooksul üle Eesti väljakujunenud tava. Selline tava on vastavalt

§ 25lg 2 tulenevalt kohaldatav ka hageja ja kostja õigussuhtele.

Hageja väited on eluliselt usutavad juba ka seetõttu, et hageja tellis ette remondiks vajalikud varuosad. Kohus märgib, et ükski töökoda ei hakka kliendi sõidukile varuosasid tellima, kui tal pole kliendilt nõusolekut tööde tegemiseks, sest enamik varuosasid on sõidukipõhised mitte universaalsed ning nende n.ö igaks juhuks lattu tellimine hoiab kinni vaid rahalisi vahendeid. Kohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada, et hageja pakkumus tööde tegemiseks toimus augustis 2019 ning kostja nõustumus pidi samuti toimuma augustis 2019 kui telliti esimene varuosa kostja sõidukile. Kõige hilisemalt on võimalik kostja nõustumust lepingu sõlmimiseks jaatada sõiduki remonditöökotta viimisega 02.09.2019, mil alustati tööde tegemisega. Seda kuupäeva kinnitavad nii töökäsk nr 2023779 (tl 4, 35) kui hooldusajalugu (tl 33-34). Seega on olemas kirjalikud tõendid, mis kinnitavad sõiduki hageja juurde jõudmist 6 02.09.2019. Tööde tegemist 02.09.2019 kinnitavad ka tunnistajate ütlused kohtuistungil (millest pikemalt allpool). Kostja on väitnud, et töökäsu ja hooldusajaloo kuupäevad on fabritseeritud. Kohus leiab, et hageja on piisavalt selgitanud ning tõendanud, et tegemist on kuupäevadega, mil on tehtud süsteemist väljavõtted, mitte dokumentide reaalsete kuupäevadega, sest need nähtuvad dokumentide sisust. Hageja selgitused on eluliselt usutavad. Kostja ei ole enda vastuväiteid kuupäevade manuaalse muutmise osas tõendanud. Seega on nii töökäsk kui hooldusajalugu lubatavad tõendid. Kohus märgib mh, et töökäsud on ettevõttesisesed ning klient ei allkirjasta neid kunagi. Kostja väited, et töökäsul pole tema allkirja, on asjakohatud. Töökäsule kantu on samane kostjale esitatud arve sisuga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu. Töövõtulepingu sõlmimisega kohustus hageja teostama remonttööd kostja autole ning kostja kohustus töö vastu võtma ja töö eest maksma. Kostja on väitnud, et hageja ei teostanud tema autole remonttöid ning tööd teostas hiljem Haljaste ja Co. Seda väidet kostja ei tõendanud. Nii töökäsust kui hooldusajaloost nähtub, et kostja auto viibis hageja juures 02.-03.09.2019 ning neis on märgitud konkreetselt, mis tööd hageja teostas, kui palju aega kulus ning palju varuosad ja töö maksma läks. Tööde tegemisele 03.09.2019 viitab mh ka sillastendi raport (tl 32). Tunnistaja Axxxxx Hxxxxxxx ütluste kohaselt remontis tema kostja sõidukit- ta küll kostjat ei tundud, kui mäletas konkreetset sõidukit. Tunnistaja kirjeldas tehtud töid ja üles kerkinud probleemi tööde teostamises: esimesel päeval vahetas ta roolilati ning pärast pukside tellimist vahetas järgmisel päeval puksid ja käis stendil ära. Töid tegi ta kahel päeval, sest pukse samal päeval ei olnud. Järgmise päeva hommikul ta kindlasti töid valmis ei saanud, sest vedrusid oli raske lahti võtta. Kristjan aitas kangutada. Tunnistaja selgitas töökäsu täitmist, varuosade tellimist (ülemuse töö) ning töö protsessi. Teise tunnistaja Kxxxxxxn Kxxxxxxx ütluste kohaselt tal aeg 02.03.09.2019 meeles ei olnud, aga see töö oli, sest sellest oli neil töö juures juttu olnud Andrusega, et arve tasumata (tööjutud). Tööd teab ta seetõttu, et Axxxxx tegi seda ja ta nägi seda autot tõstuki peal ning Axxxxx toimetas selle ümber. Tunnistaja ei mäletanud, kas ta ise midagi tegi, kuid tavapäraselt nad üksteist aitavad. Tol ajal oli neid töökohas kokku kolm: tema, Axxxxx ja ülemus. Tunnistaja selgitas töökäsu täitmise põhimõtet – töömehed täidavad selle käsitsi (tehtud tööd, tunnid) ning ülemus kannab arvutisse. Ülemus tegeleb varuosade tellimisega. Kohus leiab, et tunnistajate ütluste õigsuses pole põhjust kahelda. Tunnistajate ütlused toetasid kirjalikke tõendeid. Kohus leiab, et asjas esitatud tõendid kogumis (kirjalikud tõendid ja tunnistajate ütlused) viitavad üheselt sellele, et remondi teostas just hageja ning mitte mõni muu remonditöökoda. Kõik kostja vastuväited tööde teostamise kohta mujal on tõendamata. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et hageja on teostanud arvel märgitud tööd kostjale kuuluvale autole. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka seda, et isikud peavad oma õigusi teostama heas usus teiste isikute suhtes. Antud juhul sai kostja arve tööde kohta, mida ta tema enda sõnul ei olnud tellinud, kuid kostja hageja poole järelepärimise või täpsustuse sooviga ei pöördunud. Meeldetuletusi tasumata arve kohta esitati korduvalt, kuid kostja ei pidanud vajalikuks hagejaga ühendust võtta. Kohtu hinnangul viitab kostja selline käitumine pigem sellele, et kostja oli siiski teadlik, et arve on talle esitatud õiguspäraselt.

§ 636

lg 1 kohaselt on hageja kohustatud tehtud töö üle andma ning

§ 638kohaselt on kostja kohustatud töö vastu võtma.

Asja materjalidest nähtuvalt valmis töö kostja autole 03.09.2019. Tunnistajate ja hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt aetakse auto pärast tööde tegemist töökojast välja, helistatakse kliendile ja teatakse, et autole võib järgi tulla. 03.09.2019 kell 17:23 helistas hageja seaduslik esindaja kostja seaduslikule esindajale ning 7 teatas, et autole võib järgi tulla ning kostja seaduslik esindaja viis auto veel samal päeval ära. Kostja vastuväited kõne sisu osas on eluliselt ebausutavad (vt ülal). Kõne aega ja kestust arvestades saab järeldada, et kõne sisuks oli teavitus tööde valmimisest. Tavapäraselt nii teavitatakse vastuvõtmist vajava remonttöö valmimisest. Kohus loeb tuvastatuks, et remonttööd kostja autole anti hageja poolt üle ja võeti kostja poolt vastu.

§ 637

lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja on esitanud arve vastavalt varuosade hindadele ning töö tegemise ajale ning hinnale. Arve on summas 611,80 eurot, millest nähtuvalt on varuosade hinnaks 343,80 eurot ja tööhind 268 eurot. Seega on tasus kokku lepitud.

§ 637lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Kuna hageja teostas tööd, andis tööd üle ja kostja võttis tööd vastu, siis on kostja kohustatud maksma tööde eest tasu.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arve tasumise tähtaeg oli 24.09.2019. Kuna kostja ei ole arvet tasunud, on hageja arvest tuleneb põhinõue muutunud sissenõutavaks ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 611,80 eurot. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud ning kohus on selle kostjalt välja mõistnud, on hagejal õigus nõuda ka viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kohus leiab, et hageja on viivist arvestanud korrektselt ning see on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 95,88 eurot (perioodil 25.09.2019 kuni 09.09.2021) Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks kokku 707,68 eurot, millest 611,80 eurot on põhinõue ja 95,88 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirja kohtule. 8 Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 1941 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust 125 eurot ja lepingulise esindaja tasust 1816 eurot (16h 50min x 120€/h km-

  1. ta)Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 125 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras ja selle peab kostja hagejale hüvitama. Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 120-140 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta), 170 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 190 eurot tunnis (käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115 14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24, 2-18-17536 p 18). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega eelduslikult tõusnud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja esindaja tunnitasu 120€ (km-
  2. ta)on põhjendatud. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Väljamõistetavate õigusabikulude suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel. Kohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Eraldiseisvalt soovib kohus välja tuua menetluskulud, mis on seotud kohtuistungile ilmumisega ning 21.03.2022 menetluskulude nimekirja koostamisega. Kohtu hinnangul on 21.03.2022 menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg põhjendatud osaliselt, s.o pooles ulatuses (10 minutit), sest menetluskulude nimekirja põhi oli hagejal varasemalt valmis tehtud (09.09.2021 hagiga koos esitatud menetluskulude nimekiri) ning sellele täienduste tegemine ei olnud aeganõudev ega keerukas. Hageja on kohtuistungile sõitmise aja eest arvestanud 4h 30min tasumääraga 50€/h ning sõidukulu 370 km määras 0,3€/km. Kohus leiab, et tasu sõidule kulunud aja osas ei ole sellisel viisil põhjendatud. Riigikohus on asunud seisukohale (2-14-63261 p 12), et iseenesest on põhjendatud hüvitada lepingulisele esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu, kuid mitte esindaja ja esindatava vahel kokkulepitud tunnihinna järgi. Analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude hüvitamise regulatsioon. Kuna alates 1. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude 9 hüvitamise korrast. Seega tuleb lähtuda määruse §-st 151 lg-st 1. Nimekirjast nähtuvalt on esindaja sõitnud istungile Tallinnast ning eeldatavalt büroost, sest täpsemalt polnud märgitud. Üks suund esindaja büroost Jõgeva kohtumajja on keskmiselt 157 km (Google Maps järgi, mh on lühim 153 km, pikim 174 km). Iseenesest võib mõni tee olla ka pikem, kuid kohtu hinnangul pole põhjendatud, et kostja peaks veelgi pikema tee korral sõidukulud kandma, kui tee valik ei ole mõistlikult põhjendatud. Selliseid põhjendusi käesolevalt ei esine. Kohus lähtub keskmisest pikkusest 157 km. Määruse § 151 lg 1 p 4 kohaselt on hüvitavaks sõiduaja kuluks seega 30 eurot. Korra § 17 lg 2 kohaselt on ühe läbitud kilomeetri tasuks 0,15 eurot. Sõidukulud edasi-tagasi sõiduks on seega 47,10 eurot (157km x 2 x 0,15). Muus osas on hageja nimekirja märgitud toimingute ajakulud põhjendatud. Põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on kokku 1537,10 eurot (12h 10min x 120€/h + 30€ + 47,10€). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 1662,10 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 1537,10 eurot (km-
  3. ta)lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 lauses 2 ettenähtud määras.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.