2-21-7327/29

2-21-7327 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.

1. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7327 Tsiviilasi E. K. hagi M. K. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; e-post:); Kostja: M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:) Kohtuistungi aeg 31.05.
2. a RESOLUTSIOON
6. Hagi rahuldada. Lahutada E. K. ja M. K. abielu, mis sõlmiti 24.10.
7. a Võru Maavalitsuses. Taastada abielu lahutamisel E. K. abielu eel kantud perekonnanimi – K. . Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes ja hageja isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. E. K. esitas 07.05.
9. a kohtule hagiavalduse, milles taotleb, et kohus lahutaks tema ja M. K. abielu. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 24.10.
10. a. Pooltel on kolm ühist last, sh xxxxxxxxxx. a sündinud K. K. , xxxxxxxxxx. a sündinud K. - E. K. ja xxxxxxxxxx. a sündinud xxxxxxxxxxxxxxx. Poolte abielu lõppes aastast 2010 või
11. Pärast kooselu lõppemist jäid lapsed elama ema juurde. Vahepeal pooled suhtlesid taas, aga
12. aastal oli hagejal uus elukaaslane. 18.01.
13. a sündis hagejal neljas laps, R. K. . Lapse isana kanti sünniakti hageja abikaasa M. K. , kuid hageja arvates on tegelikult lapse isa tema uus elukaaslane ja lapse isadus on tuvastamisel. Hageja soovib kostjaga sõlmitud abielu lahutada. Kuna kostja perekonnaseisuasutuses abielu lahutamisega ei nõustunud, siis oli hageja sunnitud abielu lahutamise nõudega pöörduma kohtu poole. Hageja soovib, et pärast abielu lahutamist taastataks tema endine perekonnanimi K. .
14. Kohus võttis hagi 11.05.
15. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja M. K. kohtule kirjalikku vastust ei esitanud.
16. 24.11.
17. a pidas kohus asja arutamiseks kohtuistungi, kus kuulas pooled isiklikult ära. Kostja vaidles istungil abielu lahutamise nõudele vastu. Kostja võttis õigeks, et poolte vahel enam aastaid abielulist kooselu ei ole, aga kostja sõnul on nende vahel siiski mingid teistsugused suhted. Kostja taotles, et kohus annaks pooltele leppimisaja. Hageja avaldas, et ei soovi kooselu kostjaga taastada ja soovib jätkuvalt lahutust. Samas nõustus hageja, et kohus annab pooltele enne abielu lahutamist veel aja leppimiseks.
18. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja 01.12.
19. a määrusega peatas menetluse neljaks kuuks, et anda pooltele võimalus leppimiseks. Kohus määras pooltele tähtaja, et teatada, kas leppimine on toimunud ja kas hageja jääb abielu lahutamise nõude juurde või soovib nõudest loobuda. Kostja määratud tähtaja jooksul kohtule midagi ei esitanud. Hageja teatas kohtule 18.04.
20. a kirjas, et rääkimisest ei tulnud midagi välja, pooled vahepeal üldse kokku ei puutunud ning hageja soovib, et kohus jätkaks abielu lahutamise hagi menetlemist.
21. 31.05.
22. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus pooled isiklikult osalesid. Hageja teatas, et jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palub poolte abielu lahutada. Hageja avaldas seisukohta, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Pooled ei ela koos vähemalt alates
23. aastast. Mingid suhted on küll poolte vahel säilinud ja on olnud vahepeal intiimsuhteid, aga hageja arvates tähendab abielu seda, et elatakse koos ja kasvatatakse lapsi. Hageja teatas, et abielulise kooselu taastamist ta kostjaga võimalikuks ei pea ega soovi ning tahab abielu lahutada. Kostja vaidles abielu lahutamise nõudele vastu. Kostja väitel ei ole ta saanud hagejaga rääkida ning tema arvates on võimalik kooselu taastada. KOHTU SEISUKOHT
24. Kohus leiab, et E. K. hagi M. K. vastu abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. 2 Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et poolte abielu sõlmiti 24.10.2003.a Võru Maavalitsuses. Poolte vahel ei vaidlust selle üle, et vähemalt alates
25. aastast nad enam koos ei ela. Poolte ühised lapsed elavad hageja juures ja kostja elab juba vähemalt 7 aastat perest eraldi. Vahepeal on küll olnud poolte vahel suhtlemist, sh intiimsuhteid, kuid kohtu hinnangul ei ole kirjeldatud suhtlemine käsitletav abielulise kooseluna. Hagejal on olnud pärast kostjaga kooselu lõppemist uusi elukaaslasi. Kostja taotlusel peatas kohus menetluse ja andis pooltele leppimiseks aega neli kuud. Määratud tähtaja jooksul mingeid muutusi poolte suhetes ei toimunud. Selgus, et pooled neile leppimiseks antud aja jooksul ei kohtunud ega rääkinud. Kohus leiab, et poolte esitatud asjaolude alusel saab lugeda, et nende abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja poolte abielulise kooselu taastumist ei soovi ega võimalikuks ei pea. Kostja küll vaidleb abielu lahutamise nõudele vastu, kuid kohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt põhjendanud ega näidanud, et tal oleks tõeline soov abielulisi suhteid hagejaga taastada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et abielu lahutamise eeldused on täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Hageja soovib, et abielu lahutamisel taastataks tema perekonnanimi K. . Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et K. on hageja abielu eel kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 1 näeb ette, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja taotlusel taastab kohus abielu lahutamisel hageja abielu eel kantud perekonnanime K. . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes ja hageja isikuandmetes muudatuste tegemiseks. Menetluskulude jaotus
26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagilt tasutud riigilõiv 100 eurot, mis jääb hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3