Obsah (11)

§ 407§ 122§ 133§ 150§ 173§ 162§ 174§ 143§ 144§ 175§ 152

2-21-16477 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja 29.04.2022. a, Jõgeva kohtumaja koht Tsiviilasja number 2-21-16477 Tsivii

§ 407lg.1 alusel, kuna kostja ei vastanud hagile RESOLUTSIOON 1.

Gxxxx Dxxxxxx hagi Exxx Rxxxxxxxx vastu rahuldada.

1. Mõista Exxx Rxxxxxxxxxt välja 560 eurot Gxxxx Dxxxxxx kasuks laenulepingust tuleneva võla katteks.
2. ExxxxRxxxxxxxxx tuleb võlg tasuda Gxxxx Dxxxxxx pangakontole nr. EE
4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. 1 Menetluskulude jaotus 1.Jätta menetluskulud Exxx Rxxxxxxxx kanda. 2.Mõista Exxx Rxxxxxxxxxx välja Gxxxx Dxxxxxx kasuks menetluskulud (riigilõiv) summas 125 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib tagaseljaotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõuded ja õiguslikud põhjendused. Gxxxo Dxxxxx esitas 21.10.
5. a kohtule hagi Exxx Rxxxxxxxx vastu laenuks antud raha tagastamise nõudes. 08.juunil 2021 pöördus Exxx Rxxxxxxx hageja poole sooviga saada laenu sõiduauto Mercedes ostmiseks. Raha lubas tagasi maksta hiljemalt 15.juuniks
6. Samal päeval kandis hageja kostja pangakontole laenusumma 700 eurot. Kostja sooritas ostu. Kostja ei tagastanud laenu lubatud kuupäevaks, kuid saatis 1.juulil vabandused ja lubas esimesel võimalusel laenu tagastada. 3.juulil maksis kostja hageja pangakontole 140 eurot laenu tagastamisena. 16.juulil vabandas kostja veelkordselt hageja ees, 31.augustil andis kostja lubaduse, et teeb ülekande laenu tagastamiseks 3.septembril. 6.septembril vabandas kostja veelkord laenu tagastamata jätmise pärast ja viimane vastus hageja järelepärimisele saabus kostjalt 10.septembril. Järgmistele hageja pärimistele septembris 2021 kostjalt vastust ei tule ja 11.oktoobril 2021 kui hageja saatis kostjale n.ö. ultimaatumi, vastas kostja 11.oktoobril 2021 kell 23 kirjaga, milles kirjutab, et ta on kogu võla hagejale ära maksnud sularahas linnas. Hageja miinimumnõue (hagiavalduses: hagi miinimumhind) on 750 eurot. Nõue kujuneb järgmiselt: Hageja andis kostjale laenu 700 eurot, millest 140 eurot kostja tagastas. Hageja on kulutanud hagiavalduse koostamisele, selle esitamisele ja kostjaga suhtlemisele aega rohkem kui 300 euro väärtuses, lisanduvad kohtukulud, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja hinnangul on temale tekkinud kahju suurus 900 eurot. Hageja palub õiglase hüvitise kohtul kindlaks määrata, nõutav summa tasuda hageja pangakontole. Hageja on lisanud tõendid oma nõude tõendamiseks: hageja sõnumivahetus kostjaga tl.4-9, väljaprindid internetilehekülgedelt kostja tegevuse kohta (tl.10-11), väljavõte hageja pangakontost (tl.12), millelt nähtub hageja kanne kostjale 700 eurot 08.06.2021 tekstiga: Exxx 2 Rxxxxxxx laen, auto ostuks, 03.07.2021 kanne Exxx Rxxxxxxxxxt hagejale 140 eurot tekstiga: Exxx Rxxxxxxxx laen, auto ostuks. Hageja on lisanud ka internetilehekülgedelt viited kostja elukoha kohta (tl.14,15). Kohus jättis hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus tegi määruse 25.11.2021 hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Kostja esitas sellele määruskaebuse 28.11.2021, milles põhjendas tähtaegset puuduste kõrvaldamist. Hageja on tasunud nõutava täiendava riigilõivu 130 eurot (tl.30). Kohus määrusega 15.12.2021 võttis Gxxxx Dxxxxxx määruskaebuse menetlusse, rahuldas selle ja võttis hagi menetlusse, kohustades kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul arvates hagiavalduse kättesaamisest. Kohtu määrus, hagiavaldus koos lisadega toimetati kostjale isiklikult kätte postiteenuse osutaja vahendusel 13.01.2022.a. (väljastusteade tl.44). Kostja hagile ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 396 lg.1 sätestab: Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on kostjale andnud laenu summas 700 eurot. Laenu võtmisel 08.juunil 2021 lubas kostja, et maksab laenu tagasi hiljemalt 15.juuniks

1. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping VÕS § 396 lg.1 kohaselt. Makse 140 eurot laenu tagastamiseks tegi kostja 03.juulil
2. Pärast seda saatis kostja hagejale vabandusi laenu tagastamata jätmise pärast ja andis lubadusi tasuda. Kui hageja oli kostjale saatnud n.ö. ultimaatumi laenu tagastamiseks (Kui Sa ise ei taha raha tagastada, siis tuleb kohtu ja kohtutäituri kaudu Sinult raha tagasi nõudma hakata.- 11.10.2021 sõnum tl.9), vastas kostja hagejale 11.10.2021: Maksin sulle kenasti võla ära kõik, sula rahas! (tl.9). Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab

§ 407

lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt hagis esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, s.o ei ole tagastanud hagejale temalt saadud laenu kogu ulatuses, vaid on tasunud üksnes 140 eurot. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata laenuvõlg summas 700-140=560 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 3 Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenu summas 560 eurot. Hageja nimetab hagiavalduses nõutavat summat küll ka kahjuks (kahju suurus 900 eurot) ja puuduste kõrvaldamise kirjas 4.11.2021 (tl.33) ka moraalseks kahjuks, kuid menetlusdokumentides ei ole esitatud kahju tekkimise asjaolusid. Seetõttu kuulub nõue rahuldamisele kui laenulepingust tulenev nõue. Hageja taotleb kostjalt nõude esitamisega seotud kulude summas 300 eurot väljamõistmist (hagiavalduse koostamine, selle esitamine, kostjaga suhtlemine), lisaks kohtukulude väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja loetletud tegevused on käsitatavad õigusabi hulka kuuluvate tegevustena. Seda kinnitab ka hageja selgitus hagiavalduses: hagi koostamine maksab ette antud tõendite alusel olenevalt koostajast 100-500 eurot. Olen FIE ja oskan enda poolt sellele asjale kulutatud aja väärtust hinnata. Hageja on nõutava summa tõenduseks esitanud õigusteenuse hinnakirja pealkirjaga „Fikseeritud hindadega teenused“ tl.16. Seetõttu käsitleb kohus neid kulusid menetluskulude hulgas. Hagi hind, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja on märkinud hagi hinnaks 900 eurot. Kohus määrab hagi hinna summas 560 eurot.

§ 122

lg.2, § 124 lg.1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hageja on nõudnud laenulepingust tuleneva täitmata kohustuse täitmist- 560 euro maksmist.

§ 133

lg.1 rakendamisele ei kuulu, kuna kõrvalnõudeid esitatud ei ole.

§ 122lg.4 järgi tsiviilasja hinda määrates ei arvestata menetluskulusid.

Seetõttu on käsitletava hagi hind 560 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal 21.10.2021 tuli tasuda riigilõivu hagi hinnalt kuni 750 eurot 125 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot ehk 50 eurot ettenähtust rohkem.

§ 150

lg.1 p.1 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg.4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Seega on hagejal õigus esitada avaldus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (

§150

lg.6).

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu menetluskulud jäävad kostja kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 175 eurot, mis on 50 eurot ettenähtust rohkem (vt põhjendusi eespool). Hagejal on õigus taotleda enam tasutud riigilõivu 50 eurot tagastamist. Riigilõiv 125 eurot (Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi) mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks. Hageja on tasunud riigilõivu ka määruskaebuselt 50 eurot (29.11.2021 tl.39). Kuna kohus rahuldas hageja määruskaebuse, määras kohus 15.12.2021 määruses Gxxxx Dxxxxxxxx määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot tagastamise. Riigilõiv on tagastatud. 4 Hageja taotleb kostjalt nõude esitamisega seotud kulude summas 300 eurot väljamõistmist (hagiavalduse koostamine, selle esitamine, kostjaga suhtlemine), lisaks kohtukulude väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja loetletud tegevused on käsitatavad õigusabi hulka kuuluvate tegevustena. Seda kinnitab ka hageja selgitus hagiavalduses: hagi koostamine maksab ette antud tõendite alusel olenevalt koostajast 100-500 eurot. Tõenduseks lisatud õigusteenuse hinnakiri (tl.16). Kohus kirjaga 05.04.2022 (tl.45) selgitas hagejale vajadust tõendada tema kohtuväliste kuludesaamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku suurus, kohus viitas

§-le 144 p.3 (kohtuvälised kulud on menetlusosalise saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek), § 162 lg.2 teisele lausele (Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud) ja § 152 lg.-le 2 (Tunnistajatasu suurus arvutatakse tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest). Hageja eitas kohtule 11.04.2022 vastuse (tl.48) ja 2021.a tuludeklaratsiooni (tl.49-55). hageja põhjendab, et tema 2021.aasta jooksul laekunud tulu on 40955,01 eurot. Hageja leiab, et tema nõutu ei ületa õigusbüroode poolt küsitavaid hindasid. Kohtul tuleb esmalt kindlaks teha, millise menetluskulu liigiga on tegemist.

§ 143

loetleb asja läbivaatamise kulud, milliseid käesolevas asjas ei esine.

§ 144

loetleb kohtuvälised kulud, mille hulgas (p.1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepingulise esindaja kulud hüvitatakse

§ 175sätete alusel.

Riigikohus on lahendis 3-21-80-11 (p.23) ja 2-15-12032 (p.13) olnud seisukohal, et tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud eelkõige juhul, kui on tegemist seaduses sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Riigikohus on lahendites 3-2-1-65-13 (p.16) ja 3-2-1173-15 (p.13) sedastanud, et õigusabikulude hüvitamiseks tuleb kohtul tuvastada esmalt õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu. Ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista. Käesolevas asjas ei ole hagejal menetluses lepingulist esindajat, mistõttu õigusabikulude tasumise kohustust hagejal ei ole. Seetõttu ei saa kostjalt nõuda hageja õigusabikulude hüvitamist. Hageja, kes esindab ennast menetluses ise, saab nõuda

§ 144

p.3 nimetatud kulu ehk saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku hüvitamist temale kui selline kulu on olemas. Kohus küsis hagejalt andmeid sellise kulu kindlakstegemiseks. Hageja on hagis märkinud, et ta on FIE (tl.3), esitatud tõenditest (01.juuli 2021 sõnum kostjale tl.4) nähtub, et hagejale laekub pension. Esitatud tuludeklaratsioonist nähtub, et hagejale laekunud sissetulekud aastal 2021 on olnud Eesti riigi pension, renditulu, eluruumi üüritulu, ettevõtlustuluna tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest, ettevõtluse kasum. Esitatud andmete alusel on kohus seisukohal, et hagejal puudub sissetulek, mis on menetluskuluna hüvitatav

§ 144

p.3 alusel analoogselt tunnistajatasuga

§ 152lg.2.

Õiguskirjanduses on oldud seisukohal, et saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek on menetluskuluna hüvitatav erandina ja seda taotlev menetlusosaline peab põhistama sissetuleku saamise võimaluse kaotamise menetluse tõttu, samuti tõendama kaotatud sissetuleku suuruse. (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, tl.771). Hageja põhjenduste järgi on ta kaotanud aega, mille väärtuse hüvitamist nõuab. Kohus on seisukohal, et hageja sissetulekud tuludeklaratsiooni järgi on kõik sellist liiki, mille kaotamine käesoleva kohtumenetluse tõttu ei ole võimalik. Ka hagiavalduse koostamisele, esitamisele ja kostjaga suhtlemisele kulunud aeg käesolevas menetluses vajalikus määras ei 5 mõjuta tema pensioni, ettevõtlustulu ega üüritulu. Seega puudub hagejal kulu, mida

§ 144p.3, § 162 lg.2 teise lause ja § 152 lg.2 alusel hüvitada kui menetluskulu.

Kokkuvõttes on hageja hüvitatav menetluskulu tema poolt tasutud riigilõiv vajalikus määras ehk 125 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Enamtasutud riigilõiv 50 eurot tagastatakse hagejale kui hageja sellekohase avalduse esitab. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6