← Eesti

2-22-105599/6

Obsah (10)§187§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 4842§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-105599 Tsiviilasi AS Aktiva Po

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

  1. AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 15.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M-L M´ilt (kostja, võlgnik) 1 235 euro saamiseks. Kohus tegi 17.02.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 14.04.2022 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 12.05.
  2. Hagi aluseks on kostja ja xxx-i vahel 04.02.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. xxx tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 925,96 eurot, intressi 122,40 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 142,70 eurot ning viivised alates 13.05.2022 kuni põhinõude summas 925,96 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 31.05.
  3. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
  4. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 2 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu summas 280 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 1315,14 eurot.

Hagilt hinnaga kuni 1 500 eurot tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 280 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskuluna on põhjendatud riigilõiv summas 280 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 480 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 4 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot ilma käibemaksuta, tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (nt Riigikohtu lahend 3-2-1131-16, 3-2-1-159-16). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 360 eurot (käibemaksuta). Hageja on esitanud kohtule 5-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul on 3 tundi põhjendatud ja vajalik ajakulu alusdokumentide tellimiseks ja nendega tutvumiseks, nõude analüüsimiseks, käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide kohtule esitamiseks (120 x 3 = 360). Kohus märgib, et põhjendatuks ei saa pidada hageja kulu summas 60 eurot, mis tekkis seoses lepingulise esindaja menetlustoimingutega maksekäsu kiirmenetluses ning mille kohaselt kulus esindajal 0,5 h maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamiseks ja kohtule esitamiseks.

§ 4842

kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 660 eurot (riigilõiv 280 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 360 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 3 6.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.