← Eesti

2-22-104419/7

Obsah (10)§187§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-104419 Tsiviilasi Osaühing Akt

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

  1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 07.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I N´ilt (kostja, võlgnik) 329,14 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule käte toimetada. Pärnu Maakohtu 07.04.2022 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 12.05.
  2. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 08.02.2021 sõlmitud võlatunnistuse ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppest tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt tunnistas kostja kokkuleppes, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 250,87 eurot, millest on põhisumma 195,59 eurot, viivis 8,70 eurot, kahjuhüvitis 30,00 eurot, intress 16,58 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu 20,00 eurot. Kostja kohustus võlga tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel, kostja võla katteks makseid teostanud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 270,87 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 58,23 eurot ning viivise tasumata põhivõla jäägilt (195,59 eurot) alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni kokkuleppes sätestatud määras 0,065% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 19.05.2022 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 30.05.
  3. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 2
  4. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 375,50 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 500 eurot tasuda riigilõiv summas 140 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 140 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 240 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 2 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot ilma käibemaksuta, tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (nt Riigikohtu lahend 3-2-1131-16, 3-2-1-159-16). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 180 eurot (käibemaksuta). Hageja on esitanud kohtule 6-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 1,5 tundi, mis on piisav ajakulu nõude alusdokumentide tellimiseks, nendega tutvumiseks, nõude analüüsimiseks, hagiavalduse koostamiseks, komplekteerimiseks ja esitamiseks (120 x 1,5 = 180). Kohus märgib, et põhjendatuks ei saa pidada hageja esinduskulu, mis on tekkinud seoses hageja lepingulise esindaja poolt maksekäsu kiirmenetluses tehtud menetlustoimingutega.

§ 484

² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla 3 tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 645 eurot (riigilõiv 140 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 180 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 7.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.