Obsah (12)

§ 5§ 230§ 436§ 367§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178§ 430

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-13503 Tsiviilasi Osaühing S.A.C

) § 403 lg 1 alusel. Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Lisaks on kohus pooled ära kuulanud 09.03.2022 toimunud kohtuistungil. Kohus küsis pooltelt 09.03.2022 kohtuistungil asja edasise menetlemise kohta. Pooled avaldasid, et on nõus asja edasise menetlemisega kirjalikus menetluses.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037-

1. VÕS § 1037 lg 1 näeb ette, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 3 esimese lause kohaselt hinnatakse eelnimetatud harilikku väärtust rikkumise aja seisuga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 l õige 1 sätestab, et esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (vt nt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 16;
4. mai
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 15). Riigikohus on leidnud, et kinnisasja (aga ka ehitiste kui vallasasjade) kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha (RKTKo nr 3-2-1135-05, p 26). Seega on hageja VÕS § 1037 lg 1 alusel esitatud nõude eeldused järgmised:
6. hagejale kuulub kinnisasi;
7. kostja on rikkunud hageja omandit või valdust;
8. kostja on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus (vt RKTKo nr 2-15-18478/33, p 11). 3 Puudub vaidlus, et OÜ-le S.A.CITO ja L Vile kuulus kaasomanikena korteriomand asukohaga xxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa number xxx. Hageja soetas ½ mõttelist osa korteriomandist 26.11.2019 avalikul enampakkumisel ning hageja kanti kinnistusraamatu II jakku korteriomandi kaasomanikuna 09.12.
9. Kostjad on jätnud korteriühistu poolt esitatud majandamiskulude arved tasumata alates
10. aasta jaanuarikuust. Kinnistusraamatu kohaselt on käesolevalt kõnealuse korteriomandi omanikuks Setnera OÜ, kes on 18.03.2022 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 24.03.
11. Kõigepealt selgitab kohus välja, kas kostjad on rikkunud hageja omandit või valdust. Puudub vaidlus, et kostjad valdasid nimetatud korteriomandit nõudeperioodil, s.o vähemalt 04.03.2020-25.02.
12. Hageja on arvestanud kasutuseeliste arvutamise aega alates 04.03.2020, kuivõrd vastav kuupäev oli hageja nõudekirjast tulenev viimane tähtaeg, millal kostjad pidid korteri vabastama. Tegelikkuses aga kasutasid kostjad korterit ebaseaduslikult juba 09.12.2019, mil hageja kanti kaasomanikuna kinnistusraamatusse. Kinnisturaamatust ei nähtu kostjate kinnistu kasutamise õigust. Seega on kostjad kasutanud korterit ilma õigusliku aluseta. Kohus nõustub hagejaga selles, et kasutuseelise väärtuse saab vastavalt TsÜS §-le 65 kindlaks määrata eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. xxx OÜ 29.06.2021 koostatud eksperthinnangu nr xxx alusel võttis hageja kasutuseelise hüvitise arvestamisel aluseks minimaalse keskmise üürihinna, so 351 eurot ühes kalendrikuus. Kuna hageja oli xxx asuva korteriomandi ½ mõttelise osa omanik, on hageja võtnud nõude summa arvutamisel hüvitise suuruseks poole päevase kasutuseelise hüvitise summast so 5,85 eurot. Kuivõrd kostjad kasutasid korteriomandit kuni 25.02.2022 nõuab hageja kostjatelt majandamiskulude hüvitamist
13. aasta jaanuarikuu eest summas 221,59 eurot ja
14. aasta veebruarikuu eest summas 145,77 eurot. Kokku nõuab hageja kasutuseeliseid summas 4591,06 eurot (so kasutuseelis korteriomandi kasutamise eest summas 4223,70 eurot ja kommunaalkulude hüvitis summas 367,36 eurot). Kostjad on väitnud, et hageja ei saa nõuda kasutuseeliseid, kuivõrd enampakkumise korraldamisel, millel hageja omandas ½ korterist rikuti seadust. Seetõttu jäid kostjad elama aadressile xxx kuni enampakkumise tühiseks tunnistamise kohtuvaidluse lahendamiseni. Kohus selgitab, et asjaolu, et kohtus oli pooleli menetlus enampakkumise tühiseks tunnistamise nõudes, ei andnud kostjatele õigust ilma õigusliku aluseta korterit kasutada. Kohus, analüüsinud poolte poolt esitatut, on jõudnud seisukohale, et nõudeperioodil puudus kostjate valdusel õiguslik alus. Kuivõrd kostjad valdasid nõudeperioodil korterit õigusliku aluseta, on nad rikkunud hageja omandit. Seega on täidetud kasutuseeliste nõude eeldus. Kostjate väited, et nad maksid ka hageja eest kommunaalkulusid ning need tuleks nüüd hageja poolt kostjatele hüvitada, ei ole asjakohased, kuna kostjad ei ole esile toonud, millised olid nende kantud kulud, mida tegelikult pidanuks kandma hageja. Kostjate poolt kantud igakuised kommunaalkulud olid tekkinud kostjate poolt hagejale kuuluva korteriomandi kasutamisega ning nende kulutuste kandmine oli kostjate, mitte hageja kohustus. Osundatust tulenevalt tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista xxx korteri kasutuseelise hüvitisena perioodi 04.03.2020 – 25.02.2022 eest 4591,06 eurot. Kohus selgitab, et Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid. Kostja on kasutanud vaidlusalust korterit ning on sellega kokku hoidnud kulusid, mida tulnuks analoogsest korteris 4 elamisel muidu teha. Seejuures ei oma tähendust, kas korteriomandi väärtus on sel ajal kasvanud või kahanenud. Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet seonduvalt kasutuseelistega. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja palus kostjatelt viivise välja mõista alates hagi esitamisest 27.08.2021 kuni 06.04.2022 (kaasa arvatud) summas 166,46 eurot ning edasiulatuvalt alates 06.04.2022 kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning alates kohtuotsuse tegemisest põhinõudelt summas 4591,06 eurot seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui on põhinõude summa. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Seega kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjatelt hageja kasuks välja viivise alates hagi esitamisest 27.08.2021 kuni nõude täpsustuse esitamiseni 06.04.2022 summas 166,46 eurot ja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 63,38 eurot (periood: 07.04.2022 – 08.06.2022, viivisemäär: VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär) ning alates 09.06.2022 viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhinõudelt 4591,06 eurot (kasutuseelised) kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole hageja nõude täpsustusele ega viivisenõudele vastuväiteid esitanud. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (

§ 162

lg 1).

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu ja õigusabikulud.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihind on 5124,80 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 595 eurot, mille hageja on tasunud. Riigilõivukulu on põhjendatud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et tema ajakulu seoses käesoleva menetlusega on olnud 12,5 tundi, tunnitasu on määras 150 - 160 eurot (ilma käibemaksuta) ning palunud määrata kindlaks õigusabikulud summas 1917,50 eurot. Lisaks on hageja kandnud dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 130 eurot (xxx OÜ 29.06.2021 eksperthinnang nr xxx). Ekspertiisikulu summas 130 eurot on põhjendatud kulu ja kohus mõistab vastava kulu kostjatelt välja. 5 Hagejat esindab käesolevas menetluses vandeadvokaadist esindaja. Hageja esindaja tunnitasu jääb vahemikku 150 – 160 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu summas 150 eurot. Hageja on teostanud toiminguid 12,5 tunni ulatuses järgmiselt: hagiavalduse koostamine - 5,5 tundi; kostja seisukoha analüüs, ettevalmistus ja osalemine Harju Maakohtu 09.03.2022 istungil - 2,75 tundi; kompromissettepaneku ja 06.04.2022 menetlusdokumendi koostamine - 3,5 tundi; 04.05.2022 menetlusdokumendi koostamine - 0,75 tundi. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus hageja ajakulu ja teostatud toiminguid põhjendatuks 10 tunni ulatuses. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja põhjendatud õigusabikulud summas 1500 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 2225 eurot (riigilõiv 595 eurot, ekspertiisikulu 130 ja õigusabikulud 1500 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjatelt välja. Kostjad on palunud jätta kostjate menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad kostjate menetluskulud kostjate endi kanda. Vastavalt

§ 177

lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjatelt välja menetluskulude viivise.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 430

lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 6