← Eesti

2-21-134860/7

Obsah (7)§ 472§ 444§ 175§ 6§ 486§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-134860 Tsi

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

  1. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused OÜ Aktiva Finants esitas 03.11.
  2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. L.’ilt 524,43 euro saamiseks. Kohus tegi 09.11.
  3. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 30.12.
  4. a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on 30.12.
  5. a määruses märkinud, et võlgnikule üritati makseettepanekut kätte toimetada aadressidel xxx – „tagastatud“, „muu põhjus“, „puudub kättesaamise kinnitus“, xxx – „puudub vastus“ ja xxx – „puudub vastus“. Harju Maakohus on OÜ Aktiva Finants hagiavalduse ning Harju Maakohtu 13.04.
  6. a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 18.05.
  7. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-toimiku kaudu, e-posti aadressil xxx ning tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud kostja aadressil xxx ja rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressil xxx. Etoimiku kaudu ei ole kostja käesoleva ajani dokumente vastu võtnud, e-postiga edastatud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole ning tähtsaadetisena edastatud dokumentide väljastusteated on tagastatud kohtule märgetega „saaja ei olnud kohal“ ja „jäetud postkasti“ ning „aadress ebakorrektne“ ja „tagastatud saatjale“. Rahvastikuregistris kostjal kehtiv elukoha aadress puudub. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 30.12.
  8. a määruse kohaselt ei soovinud võlgnik 29.11.
  9. a enda elukoha aadressi avaldada, kinnitas e-posti aadressi xxx. Võlgniku ema kinnitas 16.12.
  10. a, et võlgnik ei ela aadressidel xxx ja xxx. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur on vastanud Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele 29.12.2021, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad kehtivad andmed R. L. asukoha ja kontaktandmete kohta. Eeltoodust tulenevalt leidis Harju Maakohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 02.05.
  11. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 08.06.
  12. a. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. 2

(3)Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 140 eurot ja hageja õigusabikulud summas 240 eurot (2 tunni eest, tunnihinnaga 120 eurot).

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses (ühe tunni ulatuses arvestusega 90 eurot tunnis). Hageja on märkinud tsiviilasja hinnaks 392,87 eurot ning on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 140 eurot. OÜ Aktiva Finants esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule 03.11.2021. a ning hagiavalduse Harju Maakohtule 02.02.2022. a.

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming selle tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

§ 486

lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuni 31.12.2021. a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi tuli hagilt hinnaga 392,87 eurot tasuda riigilõivu summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks riigilõivu välja mõistmine on põhjendatud üksnes seaduses sätestatud riigilõivu summas, so 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 190 eurot, so riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 90 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.