KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-133614 Tsivi

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

1. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused Elisa Eesti AS esitas 27.10.
2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. K.’ilt 284,61 euro saamiseks. Kohus tegi 01.11.
3. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning Pärnu Maakohtu 17.12.
4. a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus on 17.12.
5. a määruses märkinud, et võlgnikule üritati makseettepanekut kätte toimetada aadressidel xxx – „tagastatud“, „muu põhjus“ ja „puudub vastus“, xxx – „tagastatud“, „hoiutähtaja möödumisel“, xxx - „puudub vastus“, xxx – „puudub vastus“ ning xxx –„puudub vastus“. Harju Maakohus on Elisa Eesti AS-i hagiavalduse ning Harju Maakohtu 16.03.
6. a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 17.04.
7. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-toimiku kaudu, e-posti aadressil xxx ning tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud ja rahvastikuregistrisse kantud kostja elukoha aadressil xxx. E-toimiku kaudu ei ole kostja käesoleva ajani dokumente vastu võtnud, e-postiga edastatud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole ning tähtsaadetisena saadetud dokumentide väljastusteade on tagastatud kohtule märgetega „saaja ei olnud kohal“ ja „jäetud postkasti“. Pärnu Maakohtu 17.12.
8. a määruse kohaselt kinnitas xxx korteriühistu esindaja 15.11.2021, et võlgnik ei ela aadressil xxx, läks 2020 aasta sügisel Austraaliasse. Eeltoodust tulenevalt leidis Harju Maakohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 01.04.
9. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 17.05.
10. a. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 245 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 140 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja 2

§-st 484² on põhjendatud ka maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. Hageja on märkinud tsiviilasja hinnaks 378,27 eurot ning on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 140 eurot. Elisa Eesti AS esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule 27.10.2021. a ning hagiavalduse Harju Maakohtule 19.01.2022. a.

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming selle tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

§ 486

lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuni 31.12.2021. a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi tuli hagilt hinnaga 378,27 eurot tasuda riigilõivu summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks riigilõivu välja mõistmine on põhjendatud üksnes seaduses sätestatud riigilõivu summas, so 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 205 eurot, so riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 85 eurot. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 1 p 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3