lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Jüri Vissak Süüdistatav K.S elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; haridus: keskeriharidus; emakeel: vene keel; töö- või õppimise koht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord Tartu Maakohtu 24.03.2014. a otsusega
Ärakandmisele kuuluv karistus 3 kuud 27 päeva vangistust tingimisi
Lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 20.05.2018; kahtlustatavana kinni peetud 18.05. – 20.05.2018 Kaitsja - (kokkuleppe sõlmimisel vandeadvokaat Anu Pärtel) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.S
lg 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 2 alusel määrata, et koheselt kuulub K.S-i 1 poolt ärakandmisele 8 (kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda 8 päeva pikkusest karistusest kantuks K.S-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.05. – 20.05.2018, s.o 3 (kolm) päeva, K.S-i poolt koheselt ärakandmisele kuuluv karistus on 5 (viis) päeva vangistust. K.S-i 5 päeva pikkuse vangistuse kandmise algusajaks lugeda tema vanglasse saabumise kuupäev. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saata kohtuotsuse jõustumisel K.S-ile teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse mitteilmumisel kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3.
lg 1 alusel jäetakse 5 (viie) kuu 22 (kahekümne kahe) päeva pikkune vangistus tingimisi K.S-i suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab määratud kohustusi ja
lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas XXX; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 ja p 8 alusel määrata K.S-ile käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: • mitte tarvitada alkoholi; • osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel määrata K.S-ile kohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest – Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla, ning läbima alkoholitarvitamise häire hindamise meditsiiniasutuse poolt määratud ajal.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja määratud kohustusi hakatakse kohaldama alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 p 1 alusel võtta K.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 21.07.
lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on 24.03.2014 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 18.05.2018 kella 20.55 paiku Tartus Jaama XXX juures mootorsõidukit Peugeot Partner reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,17 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus K.S kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes.
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest peab K.S ära kandma 8 päeva vangistust, mille hulka karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse 3 päeva (18. - 20.mai 2018), mille vältel K.S oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks vangistuseks veel 5 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa - 5 kuud 22 päeva vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.S ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et K.S on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et K.S on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
75 lg 4 alusel võtab K.S endale kohustuse alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör
lg 1 alusel kohtus lisakaristusena K.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on riigi õigusabi tasu, s.o kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 60 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, ning kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb K.S menetluskulud – kokku 810 eurot – ära tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades teda tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 67,50 eurot. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas 4 Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et K.S on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada K.S süüdi
Menetluskuludeks on kohtueelses menetluses kaitsjale makstud tasu 60 eurot (tl 29-30) ja sundraha, mille suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2018 500 eurot). Vastavalt kokkuleppele tuleb K.S hüvitada KrMS § 180 lg 1, 3 alusel menetluskuludena kokku 810 eurot ositi ühe aasta jooksul nii, et ta tasub igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks 67,50 eurot. Ingeri Tamm kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.