Obsah (9)

§120§ 121§ 73§ 64§ 65§ 69§ 75§ 66§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6982 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarja

§120

lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas) 11. jaanuari 2018 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava A.U kaitsja advokaat GerdaJohanna Pello Prokurör Ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Kaitsja Advokaat Gerda-Johanna Pello Süüdistatav A.U isikukood XXX; elukoht XXX; varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 25.08.2014 otsusega

§ 121

järgi

§ 73

alusel rahalise karistusega 320 eurot tingimisi 3-aastase katseajaga; tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2018 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
3. Määrata Advokaadibüroole LMP advokaat Gerda-Johanna Pello süüdistatavale A.U-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 204 eurot (sealhulgas käibemaks 34 eurot). poolt
4. Mõista A.U-lt menetluskuluna riigituludesse välja 204 eurot apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
5. A.U tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
6. aprillil 2018 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
7. aprillist
8. Süüdistus
9. A.U süüdistatakse

§ 120

lg 1 järgi selles, et tema 07.04.2016 kella 13.00 paiku Põlva maakonnas Vastse-Kuuste vallas X külas X talu hoovil ähvardas tahtlikult tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega V.K. . Nimelt lähenes A.U V.K. ja ütles talle, et „Ma praegu lööngi su maha“, „Nüüd kedagi ei ole, annangi sulle peksa!“, „Kui tuled lähedale, lükkan kruvikeeraja sulle abaluu alla!“. Samal ajal sooritas A.U tema käes olnud labidaga V.K. suunas löömisliigutuse, mistõttu oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist, sest lisaks sõnalisele ähvardusele võimendas seda käes olnud labidas. Samuti võimendas seda A.U alkoholijoove ja agressiivsus ning asjaolu, et sündmuskohal ei olnud kedagi, kellelt saanuks abi paluda. Oluline on ka see, et A.U on 25.08.2014 kohtuotsusega karistatud V.K. suhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. 2. Samuti süüdistatakse A.U

§ 121

lg 2 p 3 järgi selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 25.08.2014 otsusega karistatud

§ 121

järgi, lõi 21.09.2017 kell 16.25 paiku Põlva maakonnas Vastse-Kuuste vallas X külas X talu hoovil V.K. tahtlikult ühel korral rusikaga vastu vasakut põske ning ühel korral toikaga parema tuhara piirkonda. Seeläbi tekitas A.U V.K. vasaku põse punetuse ja turse ning hematoomi paremale tuhara piirkonnas. Maakohtu otsus 3. Tartu Maakohtu 11.01.2018 otsusega mõisteti A.U süüdi

§ 120lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud.

Ühtlasi tunnistati A.U süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti A.U-le liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 73

lg 4 ja

§ 65

lg 2 alusel mõisteti A.U-le lõplikuks liitkaristuseks Tartu Maakohtu 25.08.2014 otsusega mõistetud rahaline karistus 320 eurot ja käesoleva otsusega mõistetud karistus, s.o 10 kuud vangistust. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendati A.U-le mõistetud 10 kuuline vangistus 300 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel on A.U kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal täitma

§ 75lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid – ja kohustusi.

1. Maakohtu hinnangul tõendavad kannatanu V.K. ütlused kogumis tunnistajate L.P. ja M.M. ütlustega, patrullileht (tl 103) ning häirekeskuse kõne salvestis (tl 119-125), et kannatanul oli 2 07.04.2016 pärastlõunasel ajal Põlva maakonnas Vastse-Kuuste vallas X külas oma elukohaks oleva kinnistu territooriumil süüdistatavaga sõnaline konflikt.
2. Kannatanu on avaldanud, et 07.04.2016 tuli süüdistatav pärastlõunal kannatanu elukohta ning ähvardas teda maha lüüa ning kruvikeerajaga abaluu alla lüüa. Maakohtul puudub alus kannatanu ütlustes kahelda. Kannatanu ütluste usaldusväärsust suurendab see, et lühikest aega pärast konflikti süüdistatavaga helistas ta Häirekeskusesse ja tunnistaja L.P. le ning selgitas toimunut ka sündmuskohale saabunud politseiametnikele. Tunnistaja M.M. on kinnitanud, et kannatanu oli endast väljas ja hirmunud, millest M.M. sai aru, et kannatanu hoovi peal oli viimase naaber käinud solvamas ja ähvardamas. Asjaolu, et kannatanu oli pärast juhtunut endast väljas ja hirmunud, on kinnitanud ka tunnistaja L. P, kelle ütluste kohaselt kannatanu kartis enda maha löömist. Kannatanu ütluste usaldusväärsust suurendab ka tõsiasi, et tunnistaja M.M. kinnitusel oli süüdistatav silmnähtavalt joobes. Alkoholijoobes olek muudab sageli inimese käitumise agressiivsemaks, samas ei pruugi ta kõike adekvaatselt tajuda ja mäletada. Kuna kannatanu oli kaine, puudub alus arvata, et kannatanu oleks midagi valesti tajunud või ei mäletaks juhtunut õigesti.
3. Samas leidis maakohus, et tõendamist ei ole leidnud, et süüdistatav ütles kannatanule „Nüüd kedagi ei ole, annangi sulle peksa!“, kuna sellise väljendi kasutamist süüdistatava poolt kannatanu kohtuistungil ei kinnitanud.
4. Politsei andmebaasi MIS väljavõttest (tl 112-115) nähtub, et ajavahemikul 26.07.2015 – 27.06.2017 on politsei tegelenud 16-ne A.U-ga seotud sündmusega ning neist enamikel juhtudel on A.U olnud alkoholijoobes. Karistusregistri teatis (tl 84-86) ja Tartu Maakohtu 25.08.2014 otsus (tl 90-96) tõendavad, et A.U on süüdi tunnistatud

§ 121järgi ja teda on karistatud rahalise karistusega.

Kohtuotsusest nähtub, et A.U on süüdi tunnistatud selles, et ta pani alkoholijoobes 19.12.2013 toime kannatanu V.K. kehalise väärkohtlemise (lõi teda pähe lindude söögimajaga, puust kepiga korduvalt vastu selga, jalgu, kätt, põhjustades valu ja tervisekahjustuse). Ka on kohtuotsuses viidatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktile, milles on muuhulgas tuvastatud, et A.U esineb alkoholi kuritarvitamine. Väljavõte politsei andmebaasist MIS ja Tartu Maakohtu 25.08.2014 otsuses tuvastatu tõendab kogumis, et A.U on kalduvus alkoholi kuritarvitada ning alkoholijoobes olles sattuda kaasinimestega konflikti ja panna toime ka õigusvastaseid tegusid. 8. Tartu Maakohtu 25.08.2014 otsusest nähtub muuhulgas ka seegi, et ka selles asjas ei tunnistanud A.U ennast süüdi, süüdistas hoopis kannatanut ja esitas muude tõenditega ümberlükatud väiteid. Lõuna Prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi vanemuurija 07.11.2017 määruse väljatrükist (tl 116-117) nähtub, et kriminaalasjas nr 17261000666 alustati 04.10.2017 menetlust

§ 121lg 1 tunnustel selle kohta, et 21.09.2017 kella 16.30 paiku kasutas V.

K. füüsilist vägivalda A.U suhtes. Antud asjas lõpetati menetlus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Viidatud määruses toodud teo kirjeldus annab alust arvata, et ka selles kriminaalasjas süüdistas A.U V.K. . Seega on enda õigustamine ja kannatanu V.K. süüdistamine A.U-le omane ning annab alust kahelda A.U poolt käesolevas asjas antud ütluste usaldusväärsuses.

1. Maakohtu hinnangul viitab süüdistatava sõnakasutus (ähvardus kannatanu esiteks maha lüüa ja teiseks teda kruvikeerajaga abaluu alla lüüa) võimalikule tervisekahjustuse tekitamisele kui ka tapmisele. Kannatanu on kinnitanud, et kartis enda tervise pärast. Tunnistaja L.P. sõnul kartis tunnistaja enda maha löömist veel isegi siis, kui tunnistaja pärast tööd koju jõudis. Ka tunnistaja M.M. sõnul oli kannatanu endast väljas ja hirmul. Maakohus leidis, et ähvarduse sisu andis kannatanule alust enda elu ja tervise pärast karta. Kannatanu on avaldanud, et kartis süüdistatavat, kuna viimasel oli üks käsi taskus ja teises käes oli labidas, millega tegi löömisliigutusi, missugustes ütlustes puudub maakohtul alus kahelda. Nagu maakohus tuvastas, on süüdistatav ka 19.12.2013 toime pannud kannatanu kehalise väärkohtlemise. Teo 3 toimepanemise asjaolud andsid kannatanule reaalse aluse karta ähvarduse täideviimist. Süüdistatava poolt toodud ähvardus tekitab maakohtu hinnangul hirmu ka objektiivsele kõrvalseisjale. Arvestades, et süüdistatav viibis ähvardades kannatanu läheduses ja et süüdistataval oli käes labidas, saab eeldada, et süüdistatav pidas võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Seega on süüdistatav kannatanu ähvardamise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega.
2. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et tõendamist on leidnud A.U poolt

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime panemine, s.o kannatanu ähvardamine väljenditega „Ma praegu lööngi su maha“ ja „Kui tuled lähedale, lükkan kruvikeeraja sulle abaluu alla!“. 11. Ühtlasi leidis maakohus, tuginedes kannatanu ja tunnistajate L.P. ning J. O. ütlustele, sündmuskoha vaatlusprotokollile, patrullilehele, fototabelile ja asitõendi vaatlusprotokollile, et tõendamist on leidnud A.U poolt

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemine, s.o kannatanu löömine rusikaga ühel korral vastu põske ning ühel korral toikaga parema tuhara piirkonda (vt maakohtu otsus lk 8-12). Apellatsioonis seda vaidlustatud ei ole. 12. A.U-le karistust mõistes luges maakohus A.U süü keskmiseks. Süüd suurendavaks asjaoluks on A.U poolt

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine Tartu Maakohtu 25.08.2014 otsusega mõistetud katseajal ning

§ 121

lg 2 p 3 järgi kuriteo toimepanemine ajal, mil pooleli oli kohtumenetlus süüdistuse aluseks olevas esimeses episoodis. Eeltoodu viitab maakohtu hinnangul sellele, et A.U ei ole varasemalt mõistetud karistusest teinud õigeid järeldusi. Süüd vähendavaks asjaoluks on A.U tegudel raskete tagajärgede puudumine. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 13. Kuna A.U ei ole Tartu Maakohtu 25.08.2014 otsusega mõistetud rahalisest karistusest vajalikke järeldusi teinud, ei ole teda käesolevas asjas enam kergemaliigilise karistusega võimalik karistada. Seega tuleb A.U karistada vangistusega. Arvestades, et A.U on ka varasemalt pannud toime isikuvastase kuriteo ning karistust kergendavad asjaolud puuduvad, ei saa mõistetav karistus olla sanktsiooni alammääras. Süü suurust ja karistuse eesmärke arvestades peab maakohus liitkaristuse mõistmisel põhjendatuks kohaldada asperatsiooni põhimõtet. Kuna süüdistatav avaldas kohtuistungil, et on üldkasuliku tööga nõus, võib mõistetava vangistuse

§ 69alusel asendada üldkasuliku tööga.

14. Kuna üks kuritegudest (ähvardamine) on toime pandud Tartu Maakohtu 25.08.2014 otsusega mõistetud katseajal, tuleb

§ 73lg 4 alusel täitmisele pöörata ka selle otsusega mõistetud rahaline karistus.

Maakohtu arvates saab ka antud juhul kohaldada

§ 66sätteid.

Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda (on pensionär), on mõistlik võimaldada täitmisele pööratav rahaline karistus tasuda ositi 12 kuu jooksul. Apellatsioon 15. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, s.o taotleb

§ 120

lg 1 järgi õigeksmõistmist ja maakohtu poolt mõistetud liitkaristuse osas uue otsustuse tegemist, millega mõista A.U-le karistus

§ 74lg 1 alusel.

16. Kaitsja leiab, et

§ 120lg 1 koosseis ei ole täidetud.

Kannatanul ei olnud alust karta ähvarduse täideviimist. A.U tegevuses puudub tahtlus kannatanut ähvardada. A.U on väikest kasvu naisterahvas, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et ta oleks võimeline ohustama endast suurema naisterahva elu ja tervist. A.U oli alkoholijoobes ja tema suhted kannatanuga on aastaid halvad. Süüdistatav ei soovinud kedagi hirmutada, vaid ta käitub alkoholijoobes üleolevalt. Kannatanule võis tulenevalt süüdistatava vene temperamendist 4 tunduda, et A.U on vihane ja soovib talle halba teha. Samuti annab subjektiivse koosseisu olemasolus kahtlemiseks alust asjaolu, et A.U oli antud kuriteo episoodi ajal katseajal. Ta oli teadlik keelust toime panna uus kuritegu, mistõttu ei olnud vastav tegu kuidagi tema enese huvides. 17. Samuti leiab kaitsja, et maakohus on karistuse mõistmisel rikkunud karistuse mõistmise põhimõtteid ja materiaalõigust. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et A.U-le tuleb karistus mõista

§ 73

lg 4 alusel, s.o liitkaristuse korral tuleks uue kuriteo eest mõistetav karistus asendada üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul on võimalik A.U-le mõista karistus allutades ta käitumiskontrollile. 18. Tartu Maakohtu 25.08.2014 otsusega mõisteti A.U-le karistuseks rahaline karistus 320 eurot, mis jäeti

§ 73lg 1 alusel 3 aastase katseajaga täitmisele pööramata.

Kuivõrd rahaline karistus viiakse

§ 64

lg 2 alusel täide iseseisvalt, saab uue kuriteo eest vangistuse mõistmise korral kohaldada

§ 74ja allutada isiku käitumiskontrollile.

19. Sellest tulenevalt ei nõustu kaitsja maakohtuga, et ainukene võimalus on pöörata mõistetud vangistus täitmisele ning asendada see üldkasuliku tööga. Ei ole õiglane, et süüdistatavale mõistetakse uue karistusena vangistus, mis pööratakse koheselt ka täitmisele. Rahalise karistuse mõistmisel määrati, et see jääb

§ 73lg 1 alusel täitmisele pööramata.

Mõistes uue teo eest karistuseks vangistuse, on võimalik süüdistatava suhtes kohaldada käitumiskontrolli. Vastasel korral kaoks ära kergemalt karistuselt raskemale liikumine. Kuigi tegemist on katseajal toime pandud kuriteoga, ei ole õigustatud, et uue kuriteo eest mõistetav vangistus pööratakse koheselt täitmisele olukorras, kus isikule on eelnevalt mõistetud rahaline karistus, s.o kergemaliigiline karistus. Selliselt on ebavõrdses seisus isikud, kellele on esmalt mõistetud rahaline karistus ja kellele on esmalt mõistetud koheselt raskem karistus, s.o vangistus. Isiku, kellele on mõistetud rahaline karistus, süü on väiksem võrreldes isikuga, kellele on esmalt mõistetud vangistus. Ei ole õiglane kohelda neid isikuid samamoodi, pöörates neile mõistetud karistuse täitmisele. Rahalise karistuse saanud isiku suhtes on õiglane, et teda mõjutatakse raskema katseaja kohaldamisega. Kaitsja on seisukohal, et

§ 73

lg 1 alusel tuleks rahaline karistus pöörata täitmisele ning liitkaristusena uue teo eest mõistetav vangistus tuleks jätta

§ 74lg 1 alusel täitmisele pööramata.

20. Eeltoodud põhjendustel ei nõustu kaitsja maakohtuga, et karistus tuleks mõista

§ 73

lg 4 alusel, kuivõrd tegemist on eriliigiliste karistusega.

§ 65

lg 2 kohaselt mõistetakse liitkaristus suurendades uut karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lg 2, mille kohaselt viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.

Kaitsja hinnangul tuleneb juba siit põhimõte, et rahaline karistus, kui kergemaliigiline karistus annab võimaluse kohaldada uue karistuse mõistmisel vangistuse mõistmisel käitumiskontrolliga katseaega. Ringkonnaprokuröri kirjalik vastus apellatsioonile 21. Prokurör leiab, et maakohus ei ole A.U-le karistust mõistes materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.

§-st 73 ei tulene, et rahaline karistus kui kergema liigiline karistus annaks võimaluse kohaldada uue karistuse mõistmisel

§ 74

lg 1 alusel vangistusega karistades tingimisi vabastamist käitumiskontrollile allutamisega. Kuna süüdistatav avaldas kohtuistungil, et on nõus üldkasuliku tööga, võib mõistetava vangistuse

§ 69alusel asendada üldkasuliku tööga.

Kuna üks kuritegudest (ähvardamine) on toime pandud Tartu Maakohtu 25.08.2014 otsusega mõistetud katseajal, tuleb

§ 73lg 4 kohaselt täitmisele pöörata ka selle otsusega mõistetud rahaline karistus.

Prokurör nõustub kohtu põhjendustega karistuse mõistmisel ja ka tõendite hindamise osas. 5 Ringkonnakohtu järeldused

1. Kriminaalkolleegium, tutvudes kohtuotsuse, apellatsiooni, prokuröri kirjaliku seisukoha ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuses toodud põhjendused A.U süüdi tunnistamise kohta on kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole karistuse mõistmisel läinud vastuollu karistuse mõistmise põhimõtete ja materiaalõigusega. Apellatsioonis toodud vastuargumendid ei too kaasa A.U-le mõistetud karistuse kergendamist. Sellest tulenevalt jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Vastusena apellatsioonis toodule märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
2. Esmalt leiab ringkonnakohus, et üheselt on tõendamist leidnud A.U poolt kannatanu ähvardamine

§ 120lg 1 tähenduses.

Maakohus on kogumis hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid ning leidnud, et kannatanul oli piisavalt alust võtta süüdistatava ähvardust, s.o kannatanu maha löömist ning tema torkamist kruvikeerajaga abaluu alla, tõsiselt (vt käesoleva otsuse p-d 4-9). Ainetu on rääkida kaudse tahtluse puudumisest süüdistatava käitumises. A.U on konkreetselt ähvardanud kannatanut maha löömisega, millest ei ole võimalik vastupidiselt järeldada, et kannatanul ei olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Eriti arvestades, et A.U on juba varasemalt süüdi tunnistatud sama kannatanu suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises. Seega on A.U vägagi suuteline kannatanu elu ja tervist ohustama, mistõttu oli kannatanul igati alust võtta ähvardust tõsiselt. Sellest tulenevalt on A.U toime pannud

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tegutsedes vähemalt kaudse tahtlusega.

24. Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole A.U-le karistust mõistes rikkunud karistuse mõistmise põhimõtteid ja materiaalõigust ning kaitsja taotlus mõista süüdistatavale karistus

§ 74lg 1 alusel jääb rahuldamata.

A.U karistati Tartu Maakohtu 25.08.2014 otsusega rahalise karistusega 320 eurot.

§ 73

lg 1 alusel vabastati A.U täielikult talle mõistetud rahalise karistuse tasumisest tingimisi ning määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui A.U ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Käesoleva kriminaalasja aluseks olevad süüteod on A.U toime pannud vastavalt 07.04.2016 ja 21.09.2017. Seega on üks süütegudest toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal, mistõttu tuleb A.U-le mõista liitkaristus

§ 65lg 2 alusel.

Kuna Tartu Maakohtu 25.08.2014 otsusega mõisteti A.U-le rahaline karistus, tuleb liitkaristuse mõistmisel

§ 65

lg 2 alusel arvestada

§ 64

lg-ga 2, mis sätestab, et kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt. Eeltoodust on aga meelevaldne järeldada, et kui liitkaristuse mõistmisel viiakse rahaline karistus, kui kergemaliigiline karistus,

§ 64

lg 2 alusel täide iseseisvalt, tuleb süüdistatavale uus karistus mõista

§ 74

lg 1 alusel, kohaldades

§ 75lg 1 alusel käitumiskontrolli.

25. Nagu eespool mainitud, on A.U pannud uue kuriteo toime katseajal, mis on aga katseaja tingimuste kõige raskem rikkumine (RKKK 3-1-1-118-09, p 15). Muuhulgas on teine süüdistuse aluseks olev kuriteo episood, s.o kannatanu kehaline väärkohtlemine, toime pandud kohtumenetluse ajal (süüdistusakt seoses ähvardamise episoodiga saadeti kohtusse 16.08.2016 ning liideti käesoleva kriminaalasjaga 06.12.2017). Seega saab öelda, et eelmise kohtuotsusega mõistetud kergemaliigline karistus ei taganud tema õiguskuulekust, vaid isik jätkas uute kuritegude toimepanemisest, sealhulgas kohtumenetluse ajal. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et toimepandud kuritegude raskus ning A.U isik välistavad käesoleval juhul karistusest tingimisi vabastamise

§ 74

lg 1 alusel (vt käesoleva otsuse p-d 12-13) ja A.U-le tuleb mõista reaalne vangistus. 26. Ringkonnakohus märgib, et A.U-le mõistetud karistus on küll täitmisele pööratud, kuid see on asendatud üldkasuliku tööga

§ 69alusel.

Selle aluseks on

§ 73

lg 4, mille 6 kohaselt kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele, kui selleks on vastav nõusolek. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga, kui selleks on vastav nõusolek. Mõlemad nõusolekud olid olemas (lk 165). Seega maakohtul oli valida, kas kohaldada elektroonilist valvet või üldkasulikku tööd. Maakohus põhjendas, miks on vaja kohaldada üldkasulikku tööd (vt maakohtu otsuse lk 13). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Sellest tulenevalt jääb kaitsja taotlus maakohtu otsuse tühistamiseks ja uue karistuse mõistmiseks

§ 74lg 1 alusel rahuldamata. 27. Eeltoodu alusel ja juhindudes Kr

MS §-st 337 lg 1 p 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 11.01.2018 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 28. Kaitsja advokaat G-J. Pello on esitanud taotluse hüvitada kohtuotsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest kokku 3,5 tunni ulatuses 204 eurot (sealhulgas käibemaks 34 eurot). Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet 204 euro ulatuses põhjendatuks ja rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt jääb menetluskulu 204 eurot A.U kanda, kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. Mati Kartau Aarne Sarjas 7 Tiit Lõhmus