4-21-951/14

(270021000140)Kohtunik Endla Ülviste Väärteoasi M.B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 12.02.2021.a otsusele väärteoasjas nr 270021000140 liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: M.B isikukood: XXX ; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxxxxxx maja, xxxxxxx küla, xxxxxx vald, xxxxxxxx; epost: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond,Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla Politseijaoskonna menetlusgrupi 12.02.2021.a otsus väärteoasjas nr 270021000140 muutmata ning M.B 27.02.2021.a kaebus eelnimetatud otsusele rahuldamata.
2. Rahatrahv tuleb tasuda 12.02.2021.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastav viitenumber. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud kohtuotsuses määratud korras või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsuse ärakiri saata M.B-le ja kohtuvälisele menetlejale EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
3. aprillil 2021.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja 1

(5)4-21-951 kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus

1. Kaevatava kiirmenetluse otsusega karistati M.B LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et M.B juhtis 12.02.2021.a kella 15:14 ajal Tallinna mnt 23c juures, Eidapere alevikus, Kehtna vallas, Rapla maakonnas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Menetlusaluse isiku kaebus
2. 01.03.2021.a esitas M.B kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla Politseijaoskonna 12.02.2021.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr
3. 01.03.2021.a jättis Pärnu Maakohus kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. M.B jättis tähtaegselt täitmata VTMS § 115 sätestatud nõuded ja 16.03.2021.a jättis kohus M.B kaebuse läbi vaatamata. 18.03.2021.a tühistas Pärnu Maakohus kaebaja taotlusel
4. märtsi 2021.a määruse andes kaebuses puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 19.03.2021.a. Kaebaja kõrvaldas puudused 18.03.2021.a ja teatas, et ei soovi kohtuistungil osaleda.
5. Kaebuse kohaselt M.B üksnes tagurdas auto parkimiskohale. Autot juhtis enne ja pärast tuttav, lubadega, juht. Kaebaja ei eitanud kordagi oma tegu ja vaielnud vastu. Ootas kuni politsei oma autos dokumendid ära täitis. Kuna ta oli segaduses, ehmunud ja tal oli külm, siis kirjutas kiiresti allkirjad. Autokool on pooleli ja just tekkis võimalus see lõpetada, kuid nüüd tuleb aastane keeld. Kaebaja elab hetkel toetustest ja kasvatab üksi nelja last. Tööle saamine seisab lubade saamise taga. Kahetseb, et oli rumal. 240 eurot kahe kuuga pole võimalik maksta. Ta on varem karistamata. Kokkuvõttes palub kaebaja kergemat karistust, väiksemat trahvisummat ja võimalust load ära teha. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht
6. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Pärnu Maakohtusse 29.03.2021.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses ning leiab, et puuduvad alused kiirmenetluse otsuse tühistamiseks. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ja palub jätta see rahuldamata.
7. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et M.B poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Alus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks puudub. Kohtuväline menetleja on väärteoasja menetledes ja kiirmenetluse otsust koostades järginud väärteomenetluse õiguse nõudeid.
8. Kaebuse esitajale karistust määrates lähtus kohtuväline menetleja KarS § 56 sätetest ega jätnud tähelepanuta ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid st M.B on isikuks, kellel pole kehtivaid karistusi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et M.B-le kiirmenetluse otsusega määratud karistus on kooskõlas toimepandud väärteo raskusega. Määratud karistus on selline, milline peaks muutma isiku väärtushinnanguid ning suhtumist õiguskorda ja õigusemõistmisse üldiselt ning samuti panema teda hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest.
9. M.B kirjutab oma kaebuses, et püüab autokooli lõpetada. Sellest järeldub, et ta on õppinud liiklusseadust ning on teadlik, et LS § 2 p 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku 2

(5)4-21-951 igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub.Olukorras kus isik on otsustanud end aktiivselt kaitsma asuda, peab ta oma väidete kinnitamiseks esitama ka tõendid, mida oleks võimalik kontrollida. M.B ei ole esitanud tõendeid autokooli kohta ega esitanud kaebuses ka andmeid isiku kohta, kes soovis 12.02.2021.a sõita M.B autoga, et minna bussi peale, mistõttu on antud väited paljasõnalised ning tõendamata.

1. Liiklusregistri andmetel ei ole M.B tänaseni omandanud juhtimisõigust.
2. KarS § 66 lg 2 alusel võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kiirmenetluse otsuses on rahatrahv määratud tasuda kolmes võrdses osas. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu sellele, kui kohus võimaldab menetlusalusel isikul tasuda talle määratud rahatrahv osade kaupa kuni 10 kuu jooksul. KOHTU SEISUKOHT
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
4. Kohus, vaadanud läbi toimiku materjalid, asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on täies mahus tõendamist leidnud ja tema poolt toimepandud süütegu on õigesti kvalifitseeritud.
5. 12.02.2021.a on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullpolitseiniku Siiri Heindla poolt kiirmenetluse otsus M.B suhtes väärteoasjas nr
6. M.B on väärteootsusega tutvunud, talle on õigusi ja kohustusi kiirmenetluses selgitatud, ta on kiirmenetlusega nõustunud. M.B on väärteo kohta ütlusi andnud ja ta on otsuse ärakirja kätte saanud ning vastavalt allkirjastanud.
7. M.B-le pannakse süüks LS § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumist, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ning sellega LS § 201 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o 12.02.2021 kella 15:14 ajal Tallinna mnt 23c juures, Eidapere alevikus, Kehtna vallas, Rapla maakonnas mootorsõiduki juhtimist, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
8. Asjas puudub vaidlus selle üle, et M.B puudus 12.02.2021.a mootorsõiduki juhtimisõigus. Lisaks sellele, et M.B seda ise tunnistab, tõendab mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumist ka 29.03.2021.a päringu vastus Transpordiameti liiklusregistrist (tl 28), mille kohaselt M.B juhtimisõigus puudub.
9. Asjas puudub vaidlus ka selle üle, et M.B mootorsõidukit juhtis 15:14 ajal Tallinna mnt 23c juures. 12.02.2021 kella 15.
10. Menetlusaluse isiku enda ütluste (tl 12) kohaselt ta otsustas autot parkida ja tagurdas autoga parkimiskohale. 15.
11. Tunnistaja abipolitseiniku Janno Murumaa ütlustest (tl 11) nähtub, et ta teostas 12.02.2021.a kella 15:10 paiku Eidapere kooli ees parklas Tallinna mnt 23c juures, Eidapere alevikus, Kehtna vallas, Rapla maakonnas liiklusjärelevalvet koos patrullpolitseinikega. 3

(5)4-21-951 Sõiduauto Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxx mootor töötas ning juhi kohal istus naisterahvas. Tehtud päringu vastusest selgus, et sõiduki omanikul ei ole juhtimisõigust. Välimuse järgi tundus juhi kohal istuv naisterahvas olevat sõiduki omanik M.B. Koolist väljus laps ja istus sõiduki esiistmele. Juhi kohal istuv naisterahvas tagurdas sõidukiga parkimiskohale ja väljus koos lapsega ning läks koolimajja. Jäädi politseisõidukiga parkla sissesõidu juurde ootama, et naisterahvas väljuks koolimajast ja saaks temaga vestelda. Parklasse sõitis sõiduauto, millest väljus üks naisterahvas, kes samuti sisenes koolimajja ja väljus sealt koos M.B ja lapsega ning nad istusid sõidukisse Audi 80 ja alustasid sõitu. Politseisõidukiga sõideti neile järele ja anti peatumismärguanne. Isik tunnistas oma tegu ja tunnistas, et tuli lapsele kooli järele ja tal polnud võimalik kedagi teist paluda, kes tema eest sõidaks. Politseile teadaolevalt on isik varemgi sõidukit juhtinud ning temaga on ennetuslikel põhjustel varem ka sel teemal räägitud. 15.

1. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 9) kohaselt M.B juhtis 12.02.2021.a sõidukit Audi 80 reg. märgiga xxxxxxx ja liiklusjärelevalve käigus kontrollimisel selgus, et puudub vastava kategooria juhtimisõigus ning patrullpolitseinik S. Heindla otsustas kõrvaldada M.B sõiduki juhtimiselt 12.02.2021.a alates kell 15:14 kuni juhtimisõiguse saamiseni. Menetlusalune isik on otsuse kätte saanud, temal taotlused puuduvad ja otsus on allkirjastatud politseiametniku ja menetlusaluse isiku poolt.
2. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega ning kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud M.B poolt LS § 90 lg 1 p-s 1 sätestatud keelu tahtlik rikkumine ja LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, toimepanemine. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
3. Kohtu hinnangul on M.B-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kooskõlas karistusseadustiku §- s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse liigi ja määra valikul määramisel on arvestatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega ning võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidega.
4. LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
5. Kohus leiab, et M.B-le määratud karistus vastab tema süü suurusele. Hinnates mootorsõiduki juhtimisõiguseta ja ilma vastavate koolituste ning ettevalmistuseta isiku poolt mootorsõiduki kui suurema ohuallika juhtimist kooli juures, päevasel ajal, kus liigub autosid ja jalakäijaid, tuleb M.B süü suurust talle LS § 201 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel tuleks hinnata keskmiseks.
6. M.B karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Arvestades seda, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad liiklusalased rikkumised, on põhjendatud temale karistuse määramine alla sanktsioonimäära keskmist määra. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on piisav, et mõjutada M.B edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, samuti tagab see läbi riikliku hukkamõistu väljendamise õiguskorra kaitsmise huvid.
7. Asjaolu, et kaebuse kohaselt mõjuks halvasti otsuse kehtima jäämine menetlusalusele isiku 4

(5)4-21-951 majanduslikule olukorrale, sest sellisel juhul minetab ta LS §-st 106 tuleneva õiguse auto juhtimisõiguse saamiseks ja seeläbi töö saamise võimaluse, ei ole kohtu hinnangul argumendiks, mis põhjendaks otsuse muutmist või väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutusel. Liiatigi nähtub tunnistaja ütlustest, et menetlusaluse isikuga on ka varem toimunud vestlusi seoses mootorsõiduki juhtimisega juhtimisõiguseta.

1. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Seetõttu trahvi tasumise tähtaja muutmist ei pea kohtus otstarbekaks, sest sellisel juhul lükkuks võimalus saada auto juhtimisõigus veel edasi, mis oleks vastuolus menetlusaluse isiku enda sooviga saada juhtimisõigus võimalikult kiiresti.
2. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5