lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses; Süüdistatav V.N, isikukood: XXX, XXX kodanik, emakeel xxx keel, xxx, töökoht xxx, elukoht: xxx, varasemalt korduvalt väär – ja kriminaalkorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole; Varasem karistatus • 13.08.2020.a Harju Maakohtu poolt
(episood 11.06.2019.a) ja
lg 2 järgi
lg 1 alusel karistatud vangistusega 1 aasta.
järgi (episoodid 09.08.2019.a, 15.08.2019.a, 14.09.2019.a) karistatud vangistusega 7 kuud.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 20 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka 7 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.04.2015.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta 3 kuu ja 16 päeva pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 14.11.2019.a, millest alates kuulus ära kandmisele 2 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Alates 13.08.2020.a kohaldati tõkendit vahistamine. 19.03.2021.a. Tartu • • Maakohtu Valga kohtumaja kohtumäärusega vabastati V.N kriminaalasjas nr 1-20-4518 Harju Maakohtu 13.08.2020.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos t ema allutamisega elektroonilisele valvele.
lg 4, 5 alusel määrati V.N-ile katseaeg kuni 15.03.2022.a.
lg 3 vastavalt määrati V.N elektroonilise valve kestuseks 4 kuud.
lg 4 kohaselt hakati elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitati V.N hea külge.
V.N allutati
lg 5 alusel käitumiskontrollile kuni 15.03.2022.a ning viimane oli kohustatud järgima
lg 1 p.p 1-6 ning
lg 2 p.p 2, 21, 4, 8, 9 tulenevaid kontrollnõudeid ja kohustusi; 20.06.2019.a Harju Maakohtu kohtumäärusega
kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaega vabastamise sisuga ärakandmata karistus 1 aasta 3 kuud ja 16 päeva vangistust. V.N kohustati ilmuma kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse. V.N karistuse kandmise algust hakati lugema alates tema karistuse kandmisele ilmumisest või alates tema kinnipidamisest; 18.06.2008.a Harju Maakohtu otsusega
järgi mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust,
lg 2 p 7 järgi mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust,
lg 1 ja § 63 lg 2 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
lg 1 ja
Harju Maakohtu poolt mõistetud karistus – vangistus 2 aastat ja 4 kuud, seega mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Nimetatud karistuses arvati maha eelmise s.o 22.11.2007.a kohtuotsuse järgi osaliselt ära kantud karistus, mis 18.06.2008.a. seisuga oli 1 aasta 1 kuu ja 19 päeva vangistust, ega ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud ja 11 päeva vangistust, millisest
lg 1 alusel arvati maha isiku poolt eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 2 kuud ja 2 päeva vangistust, millise karistusaja alguseks loeti 18.06.2008.a.; RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest § 126 lg 3 p 1; § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313;
§ - de § 44 lg 2; § 66 lg 1, 3 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada V.N
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära, arvestades
lg 2 alusel päevamäära suuruseks 10.- (kümme) eurot s.t karistada teda rahalise karistusega summas 1000.- (üks tuhat) eurot. 2. Juhindudes
lg 1, 3 rahaline karistus summas 1000.- (üks tuhat) eurot tuleb V.N tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 10 (kümne) kuu jooksul. V.N on kohustatud tasuma kohtuotsuse makseinfos märgitud ajal igakuiselt 100.- (ükssada) eurot kuni kohustuse täitmiseni Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank, märkides ära ka kohtuotsuse makseinfos välja toodud viitenumber.
lg 2 p 7 järgi ning seega olles varem toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise, uuesti viibides 17.02.2022 kella 19.19 paiku xxx koridoris tungis kallale A. E.le, haarates parema käega A. E. kaelast kinni ning lüües vasaku käe rusikaga vähemalt ühel korral A. E.t näo piirkonda ja parema jalaga alaselja piirkonda. Samuti tiris V.N Tallinnas xxx A. E.t juustest, lõi vähemalt kahel korral käega vastu nägu ja tõukas ta üle toa, mille tagajärjel A. E. kukkus. Sellise tahtliku tegevusega tekitas V.N kannatanule füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: muhu kukla piirkonda, ninaluude nihkega murru, ninale 1,2 cm pikkuse kaarjas haava ning turse ninal. Seega pani V.N oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt see on
26. mail 2022.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Kiviloo, süüdistatav V.N ja tema kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Helen Kiviloo taotleb kohtus V.N süüdi tunnistamist
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja V.N karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära, päevamäära arvestusega 10.- eurot s.o summas 1000.- eurot. Kokku on lepitud selles, et
lg 1, 3 alusel kuulub rahaline karistus V.N tasumisele ositi 10 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 100.- eurot. Kohtule antakse teda, et käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks 3 DVD-R plaadil olevad salvestised, millised on kriminaalasja materjalide juures ja, millised tuleks jätta kriminaalasja materjalide juurde. Samuti on kohtule teada, et V.N oma kuritegeliku käitumisega tekitas kannatanu A. E.le mittevaralist kahju, kuid kannatanu tsiviilhagi esitanud ei ole. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 981.- eurot, kohtueelses menetluses osutatud õigusabi teenuse eest tekkinud kaitsjakulu summas 194,40.- eurot ning seda KrMS § 180 lg 3 tulenevalt alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul ositi tehtavate maksetena. Menetlus maakohtus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 10.06.2022.a toimunud kohtuistungil süüdistatav V.N märkis, et kokkuleppe kinnitamise juurde ta kaitsjat kutsuda ei soovi ja selgitas, et tema jääb prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppe juurde s.t viimane nõustus sõlmitud kokkuleppega, kinnitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. V.N nõustus riigituludesse menetluskulude s.t sundraha ja kaitsjatasu tasumisega seda kokkuleppes märgitud ajaperioodi jooksul. 4 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Silja Seeder jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotledes kohtult selle kinnitamist kokkuleppes välja toodud ettepanekut ning tingimusi arvesse võttes. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused ning abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et V.N tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele s.t karistades teda rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, arvestades
lg 2 tulenevalt tema karistuse päevamäära suuruseks 10.- eurot, s.o summas 1000 eurot.
lg 1, 3 alusel kuulub rahaline karistus V.N tasumisele ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 100.- eurot kuni kohustuse täitmiseni. Süüdistatavalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele ka sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 981.- eurot ja kaitsjatasu temale kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest summas 194,40.- eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kuuluvad menetluskulud V.N hüvitamisele alates kohtuotsuse jõustumisest ning seda ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena kohtuotsuse makseinfos määratud ajaks ja ulatuses. Kohus juhib tähelepanu teadmisele, et KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. KrMS § 126 lg 3 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppes on menetlusosalised jõudnud kokkuleppele kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes vastu võetavate meetmete osas. Kohus nõustub menetlusosaliste poolt tehtud ettepanekuga asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmete osas, kinnitades ja tuues kokkulepitu taotletud kujul detailselt välja kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.