Obsah (8)

§ 371§ 477§ 368§ 663§ 667§ 465§ 372§ 442

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 5. august 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-7554 Tsiviilasi Endel Klau

) § 368 lg 2 järgne hagi. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus avalduse

§ 371lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Kuna kaebus jäi menetlusse võtmata, ei lahendanud kohus ka avaldaja taotlust täitemenetluse peatamiseks kohtumenetluse ajaks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja palub
2. juunil 2022 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning saata asi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus ennatlikult kaebuse menetlusse võtmata, kuulamata ära teisi menetlusosalisi ning täitmata hagita menetluses kohalduvat uurimiskohustust (

§ 477lg-d 5 ja 7).

Lisaks peab avaldajal olema õigus määratud sunniraha vaidlustamiseks. Täituril on võimalik teha uus otsus sunniraha määramise tühistamise kohta. Ebaõige on seega kohtu järeldus, nagu poleks kaebusega võimalik saavutada avaldaja taotlevat eesmärki. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tulemusena tuleb avaldajal tasuda täiturile sunniraha 500 eurot ning tõenäoliselt määraks ta ka uue sunniraha 1500 eurot, jätkates seejärel sunniraha määramise hoiatuste tegemist. Lepingust ega täitedokumendist ei tulene avaldajale võtmete üleandmise kohustust, vaid kohustus võimaldada sissenõudjal kasutada kinnisasja koos omanikuga. Avaldaja on täitedokumendi täitnud, kuna ta ei ole teinud sissenõudjale takistusi X. kinnisasja kasutamiseks koos avaldajaga. Seega algatas täitur põhjendamatult täitemenetluse ning see tuleb lõpetada. Lisaks formaliseerituse põhimõtte rikkumisele ei ole täitur arvestanud avaldaja õiguste ja huvidega. Kui sissenõudjale antaks üle elamu võtmete duplikaadid, oleks tal võimalik kasutada kinnisasja ilma omanikuta, sh siseneda avaldaja eluruumidesse ilma seda avaldajaga 3 kooskõlastamata. See rikuks oluliselt avaldaja õigusi perekonna- ja eraelu puutumatusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26), omandi puutumatusele (PS § 32) ja kodu puutumatusele (PS § 33). Kui sissenõudja väitel tuleneb täitedokumendist õigus nõuda avaldajalt võtmete duplikaatide üleandmist, peaks

§ 368lg 2 järgse nõudega kohtu poole pöörduma sissenõudja, mitte avaldaja.

Täituril ei ole aga igal juhul õigust täitedokumenti laiendavalt tõlgendada. Kohus on jätnud lahendamata avaldaja taotluse täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja jääb taotluse juurde. 4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning saata asi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. 6.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt koosmõjus

§ 477

lg-ga 1 võib kohus jätta hagita asjas esitatud avalduse menetlusse võtmata, kui see ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui sellega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avalduse menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui selles esitatud asjaoludel ei oleks avaldaja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14;
3. märtsi
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). See tähendab, et kohtul tuleb avalduse menetlusse võtmisel selles märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Kohus ei saa

§ 371lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 18.

novembri

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12;
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p-d 12 ja 13;
4. oktoobri
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12) ning lähtuda tuleb üksnes avalduse õiguslikust perspektiivikusest. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas maakohtule esitatud kaebuse rahuldamine ei ole selles märgitud faktilisi asjaolusid arvestades õiguslikult perspektiivitu.
6. Avaldaja on maakohtule esitatud kaebuses vaidlustanud kaks
7. mail 2022 tehtud täituri otsust (tl-d 21–27). Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud tähelepanuta avaldaja kaebuse osas, milles avaldaja on vaidlustanud täituri
8. mai
9. a otsuse sunniraha määramise kohta (tl-d 21–23). Vaidlustatud maakohtu määrus on selles osas nõuetekohaselt põhjendamata (

§ 465

lg 2 p 8).

§ 372

lg 4 järgi peab kohus avalduse (sh kaebuse) menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkima menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. Kui avalduses on esitatud mitu nõuet, peab kohus iga nõude puhul analüüsima, kas esinevad menetlemist takistavad puudused, ning vastava nõude osas avalduse menetlusse võtmata jätmist põhjendama. Ringkonnakohtu arvates ei nähtu maakohtu määruse põhjendustest, mis oli avaldaja sunniraha määramise vaidlustamise nõude menetlemist takistav puudus ning miks esines maakohtu arvates

§ 371lg 2 p-s 2 sätestatud avalduse menetlusse võtmata jätmise alus.

4 Samas ringkonnakohtu arvates ei esine

§ 371

lg 2 p-s 2 sätestatud kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid kõnealuse nõude osas, arvestades kaebuses märgitud faktilisi asjaolusid. Avaldajal võis täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise korral esitada eelnevalt kaebuse kohta tehtud täituri otsuse peale kaebuse maakohtule täituri poolt määratud sunniraha vaidlustamiseks. Selline kaebus on seega kohane ja lubatav.

§ 477

lg-te 5 ja 7 järgi on kohtul kohustus kontrollida täituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel, kas sunniraha määramine avaldajale oli põhjendatud.

1. Olukorras, kus täitur asus avaldaja arvates täitedokumenti tõlgendama kohustuste osas, mis täitedokumendist üheselt arusaadavalt ei tulene, oli võlgniku poolt TMS § 217 lg 1 alusel täituri sellise tegevuse peale kaebuse esitamine iseenesest kohane õiguskaitsevahend. TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel, s.o täitemenetluse korraldamisel (vt nt Riigikohtu
2. märtsi
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 11.2). Seega oli avaldaja kaebus täituri tegevuse vaidlustamisel täitedokumendi tõlgendamisel samuti kohane. Samas võib kaebuses esitatust järeldada, et täitemenetluse osaliste vahel on vaidlus täitedokumendi tõlgendamise üle, kuidas täitmine peab toimuma – kas avaldaja peab sissenõudjale X. kinnisasja kasutamise võimaldamiseks üle andma ruumide võtmed või mitte. Olukorras, kus sissenõudja ja võlgnik (ning ka täitur) saavad täitedokumendist erinevalt aru, puudub ringkonnakohtu arvates täituril pädevus tekkinud vaidluse lahendamiseks ning menetlusosaliste poolt välja toodud täitedokumendi võimalike tõlgendusvariantide vahel valimiseks (vt ka Riigikohtu
4. augusti
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 15). Sellises olukorras on sobiv õiguskaitsevahend sissenõudja või võlgniku hagi

§ 368

lg 2 alusel teise poole vastu täitedokumendi selgitamiseks (tõlgendamiseks), mille raames täpsustatakse täitedokumendist tulenevat võlgniku kohustust sissenõudja ees (mh selle kohta, kas avaldajal on kohustus anda sissenõudjale X. kinnisasja kasutamise võimaldamiseks üle ruumide võtmed). Seega puudus täituril praegusel juhul pädevus täitedokumendi tõlgendamiseks võtmete üleandmise kohustuse osas. Täitur peab lähtuma üksnes täitedokumendi resolutsioonist, mis peab

§ 442

lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka lahendi muu tekstita (vt nt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-19464, p 17).
3. Ringkonnkohus lisab, et kuna avaldaja soovib saavutada ka täitemenetluse lõpetamise, kuna tema arvates on täitedokument täidetud, siis ei pruugi

§ 368

lg 2 alusel esitatav hagi olla avaldaja õiguste kaitseks piisav, kuna see ei kõrvaldaks täitedokumendi sundtäidetavust. Avaldajal võib osutuda vajalikuks esitada sundtäitmine lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221 lg 1). Samuti võib otstarbekaks osutuda sellise hagi esitamine, milles sisaldub kaks taotlust – tuvastuslik taotlus täitedokumendi tõlgendamiseks (

§ 368

lg 2) ja taotlus tunnistada sundtäitmine lubamatuks (TMS § 221 lg 1) (vt ka Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 12).
3. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks vastata määruskaebuse väidetele, mis puudutavad kaebuse aluseks olevaid asjaolusid asja sisulisel lahendamisel, kuna lahendab määruskaebust täituri otsuste peale esitatud kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise peale. 5
4. Eelmärgitut arvestades tuleb asi saata avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule, arvestades mh käesolevas määruses esitatud ringkonnakohtu seisukohti. Maakohtul tuleb avalduse menetlusse võtmisel lahendada avaldaja esialgse õiguskaitse taotlus täitemenetluse peatamise kohta.
5. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja menetlust lõpetavas lahendis. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi 6 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest