alusel RESOLUTSIOON Juhindudes
lg-st 1, lg 2 p-st 1, lg-test 3, 4 ja 6, § 145 lg 1 p-st 1-1, § 206 lg-test 1, 1-1, 2, 3 ja 5 ning § 126 lg 3 p-st 1 kohtunik määras: Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks.
S § 117 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; - J L-A 29.03.2022 võetud DNA-proovid jätta registrisse.
lg 5 kohaselt avalikustatakse käesolev kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
§-s 408-1 sätestatud korras, asendades kahtlustatava nimi ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga.
lg 6 alusel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi. Määrus edastada kahtlustatavale J L-A, kahtlustatava kaitsjale Epp Landbergile, kannatanule A T, kannatanu kaitsjale Aleksei Forstimanile, prokurörile ning PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord
Tsiviilhagi rahuldamata jätmise osas võib määrusele esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Maakohus tuvastas Kuriteo asjaolud ja tõendid Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maris Roberts esitas kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse J L-A suhtes. Taotluses palub prokurör lõpetada
S § 117 lg 1 järgi; kohustada J L-A
lg 2 p 1, 2 alusel: tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 370 eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest; hüvitama kannatanu esindaja kulud summas 600 eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Samas palub prokurör jätta salvestised (3 CD-plaati ja 1 DVD-R plaat)
lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde ning jätta J L-A 29.03.2022 võetud DNA-proovid registrisse. J L-A kahtlustatakse KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema olles alates 2013.a aadressil XXX asuva korteri ja selles korteris vannitoas paigaldatud gaasiseadme gaasikatla „Junkers“ ZW14-2DHKE omaniki pidi täitma järgmised nõuded: - Seadme ohutuse seaduse (edaspidi SeOS) § 4 lg 1 kohaselt seadme kasutamisel ja seadmetööl tuleb tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks. - SeOS § 6 lg 2 p 4 ja 6 kohaselt seadme kasutamisel tuleb tagada, et seadme kasutamise ja korrashoiu (käidu) nõudeid täidetakse; ettenähtud juhul tegema auditi või gaasipaigaldise kontrolli, 2 mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. - Majandus- ja taristuminstri 03.07.2015 määruse „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ nr 87 (edaspidi määrus nr 87) § 45 lg 1 kohaselt peab ruumis, kuhu paigaldatakse gaasiseadmed, mis võtavad põlemiseks vajaliku õhu otse ruumist, olema piisav õhu juurdevool, kindlustamaks gaasi täieliku põlemise. - määruse nr 87 § 45 lg 6 kohaselt, kui põlemisõhuga varustamine toimub siirdeõhuga läbi kõrvalvõi allasuva ruumi, tuleb arvestada ka nende ruumide õhuvahetusega. - määruse nr 87 § 45 lg 11 kohaselt eluruum, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade, peab olema varustatud vingugaasianduriga. Vingugaasiandur ei ole kohustuslik, kui tehniliste ja ehituslike abinõudega on välistatud vingugaasi teke ja ruumi sattumine (Jõustunud 13.03.2017). - määruse nr 87 § 46 lg 1 kohaselt peavad põlemisgaaside eemaldamise süsteemid tagama põlemissaaduste juhtimise välisõhku kõikidel töötingimustel. Tõmme peab olema tagatud ka suletud uste ja suurima võimsusega töötamise puhul. - määruse nr 87 § 46-1 lg 2 kohaselt gaasipaigaldise omanik tagab gaasipaigaldise korrashoiuks vajalike toimingute tegemise gaasitöid teostava pädeva isiku poolt. - Majandus- ja taristuminsitri 16.07.2015 määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ (edaspidi määrus nr 95) § 11 lg 1 kohaselt tuleb gaasipaigaldisele teha kasutusele eelnev audit enne esmakordset kasutusele võtmist. - määruse nr 95 § 13 lg 1 p 3 kohaselt gaasipaigaldise korralise auditi sagedus B-, C- ja Dkategooria gaasipaigaldises kord kahe aasta järel. - määruse nr 95 § 14 lg 2 p 3 kohaselt tuleb gaasipaigaldisele teha erakorraline audit, kui puuduvad andmed eelmise auditi kohta. Nimetatud nõuded on jäetud J L-A poolt täitmata, kuna tal puudusid dokumendid (Narva Linnavalitsuse poolt välja antud loaga gaasipaigaldise projekt, mis on kooskõlastatud Päästeameti poolt, kasutuseelse auditi protokoll) korterisisese gaasipaigaldise kohta ning 2015.a, 2020.a gaasikatla „Junkers“ ZW14-2DHKE töötamise ajal vigade ilmnemisel J L-A ei taganud gaasipaigaldise korrashoiuks vajalike toimingute tegemise gaasitöid teostava pädeva isiku poolt. Samuti puudus vannitoa ukses ava, tagamaks nõuetekohast ja piisavat põlemisõhu juurdevoolu gaasiseadmele. Lisaks ei teostanud J L-A gaasipaigaldise nõuetekohast hooldust ja ei paigaldanud korterisse XXX vingugaasiandurit, mis oli kohustuslik alates 01.01.
J L-A on andnud selleks oma nõusoleku, nõustudes ka sellega, et
lg 2 p 1 alusel pannakse talle kohustus tasuda 6 kuu jooksul menetluskulud summas 370 eurot (surnu kohtuarstlik ekspertiis) ja hüvitada kannatanu esindaja kulud summas 600 eurot. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et J L-A suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ega karistuse kohaldamine. 5 Ehkki kahtlustatavale J L-A inkrimineeritav kuritegu vastab
lg-s 7 sätestatud tingimustele, mille puhul võib kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur, ei ole see praegusel juhul siiski võimalik, sest kannatanu on esitanud tsiviilhagi ning ainult kohtu pädevuses on läbi vaadata ja anda hinnang ka esitatud tsiviilhagile. Tsiviilhagi Kannatanu A T on 12.05.2022 esitanud esindaja Aleksei Forstimani vahendusel tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Kannatanu taotleb, et talle mõistetakse välja mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel. Prokuratuuri hinnangul ei ole tsiviilhagi välja mõistmine põhjendatud, kuna ei esine erandlikke asjaolusid. Kohtupraktika pinnalt ei saa võlaõigusseaduse § 134 lg 3 mõttes „erandlikuks asjaoluks“ olla üksnes surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine, vaid sellega peab kaasnema täiendavad asjaolud, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Erandlike asjaolude esinemist kahju hüvitamise nõude esitamisel on käsitlenud Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendis nr 3-1-2-19-08: kolleegiumi arvates õigustaks lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 kohaselt esmajoones lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis viibimine), samuti nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et VÕS § 134 lg 3 mõttes ei ole erandlikuks asjaoluks surm kui selline, vaid sellega peavad kaasnema täiendavad asjaolud, mis õigustavad mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist. Lähedase inimese kaotus ja sellega kaasnev lein ning kaotusvalu kui selline ei ole erandlikuks asjaoluks, sest need kaasnevad paratamatult iga inimese surmaga. Lapse kaotus on alati vanemate jaoks traagiline, kuid seadusandja on hüvitise regulatsioonis määratlenud lisaks suurele hingelisele valule ka vajaliku erandliku asjaolu esinemise, mida käesoleval hetkel ei ole. Ei saa ka tähelepanuta jätta, et A T esitati süüdistus A T kehalises väärkohtlemises ning Viru Maakohtu 25.02.2022. a otsusega nr 1-21-5817 tunnistati ta selles süüdi (kohtuotsus ei ole jõustunud, kuid A T vastase vägivalduse on kannatanu omaksvõtnud). Maakohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud prokuratuuri taotlusega ja vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetluse J L-A suhtes võib lõpetada, kuna tema süü ei ole suur ja tema suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Prokuratuuri taotlustes esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning kohus ei pidanud vajalikuks taotluse lahendamiseks kutsuda kohtusse prokuröri ega kahtlustatavat.
lg 1 p 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. 6
kohaldamine eeldab esmalt, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (RKKK 3-1-1-19-10, p 8.3). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasja nr 21240100013 kohtueelses menetluses kogutud tõendid selle kohta, et J L-A ei täitnud Seadme ohutuse seaduse 4 lg 1, § 6 lg 2 p 4,6 sätteid ning Majandus- ja taristuminstri 03.07.2015 määruse „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ nr 87 (edaspidi määrus nr 87) § 45 lg 1, 6, 11, § 46 lg 1, § 46-1 lg 2 sätteid ja Majandus- ja taristuminsitri 16.07.2015 määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ § 11 lg 1, § 13 lg 1 p 3, § 14 lg 2 p 3 sätteid, mille tagajärjel 13.02.2021 ajavahemikul 01.00 – 08.26 aadressil XXX vingugaasi mürgituse tõttu suri tema alaealine tütar A T. Eeltoodust tulenevalt esitati J L-A kahtlustus KarS § 117 lg 1 järgi. Kriminaalasja toimikus sisalduvate tõenditega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud J L-A poolt temale etteheidetava süüteo toimepanemine. Samuti puuduvad käesoleval juhul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mille alusel J L-A on kahtlustus esitatud, näeb karistusena ette kuni kolmeaastase vangistuse. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava J L-A süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. J L-A näol on tegemist isikuga, keda ei ole kriminaal- ja väärteokorras karistatud. J L-A tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandut. Kuriteo on toime pannud ettevaatamatusest. Pärast toimunud õnnetust hakkas ta gaasiseadme ohutusega tegelema ning on vajalikud muudatused ära teinud.
lg 1 sätestatud kahtlustatava nõusolek kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks on olemas.
lg 2 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju.
lg 3 kohaselt ei või
lõike 2 punktides 1-3 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg olla pikem kui kuus kuud. Kahtlustatavale J L-A on nõustunud kriminaalasja lõpetamisega
Ta on nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale kohustuse tasuda kuue kuu jooksul menetluskulud summas 370 eurot (surnu kohtuarstlik ekspertiis) ning kohustuse hüvitada kannatanu esindaja kulud summas 600 eurot. Asitõendina kriminaalasjas olevad CD- plaadid ja DVD-R plaat tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde
J L-A 29.03.2022 võetud DNA-proovid jätta registrisse. Kannatanu A T esitas tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kannatanu palub mõista kahtlustatavalt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning jätta kõik menetluskulud kahtlustatavat kanda ja mõista need kannatanu kasuks välja. Kannatanu põhjendas oma tsiviilhagi sellega, et ta oli pärast toimunut vaimselt tugevalt häiritud. Juhtunu on kannatanu vaimsele tervisele väga raskelt mõjunud. Kannatanu on kaotanud enesekindluse, tema usaldus iseenda, tema laste ema (kahtlustatava) vastu on kadunud. Kannatanul esineb käesoleva ajani juhtunu tagajärjel vaimseid tõrkeid selle osas, mis puudutab võõraste inimestega suhtlemist tütre surma kohta. Kannatanu ei tunne ennast enam vabalt ka suheldes oma sõprade ja tuttavatega. Kannatanu tunneb häbi ning hirmu, et tuttavad saavad tema tütrega juhtunust teada. Kannatanul on peale juhtunut olnud raske ka tööle keskenduda. Isa poolt oma tütre surma üleelamine on iseenesest ei 7 ole tavapärane. Kindlasti ei ole tavapärane, et tütar hukkub oma kodus läbi kuriteo. Kannatanu oli seotud oma igapäevaelus, omades seega lähedase isikuna lähedust hukkunu tütrega. Kannatanu ja tütar pidevalt suhtlesid. Viimaselt nad suhtlesid 12.02.2021, kui tütar helistas kannatanule ja palus abi tütre sõbrannale kingituse ettevalmistamisel. Tütre surm tekitab kannatanule siiani ärevushoogusid ja depressiooni. Kannatanu ei suutnud hoiduda mõtlemast tütre surma kohta. Tervisekahjustust hingelise üleelamise näol, saades info oma tütre surmast oma kodu vannitoas, tütre surnukeha surnukambris, kirikus ja kalmistul vaatepildi nägemist ning suhtlemisel sugulastega ja tuttavatega meenutamist ning selle mällu sööbimist, on koos eelnimetutega erandlikud asjaolud, mis annavad aluse mittevaralise kahju väljamõistmiseks sellega seotud isikult. Tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (RKKo nr 3-1-1-11-07). VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 alusel hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lähedaste isikute mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldus on erandlike asjaolude esinemine (nt lähedase isiku surma pealt nägemine); nende asjaolude esinemist peab tõendama kannatanu. See tähendab, et lähedase isiku mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimiseks ei piisa lihtsalt surma põhjustamise või raske tervisekahjustuse tekitamise faktist, vaid täiendavalt peab esinema nt afekti, posttraumaatilise stresshäire vms raske psüühilise seisundi tekkimine lähedastel isikul. Sel juhul saab mittevaralise kahju olemasolu eeldada. Erandlikuks asjaoluks ei pea olema tingimata psüühikahäire vms, vaid selleks võib olla ka mingi muu erandlik asjaolu, nt lähedase isiku surma pealtnägemine. Kohus, tutvudes kriminaalasja materjalidega ning esitatud tsiviilhagi sisuga, leiab, et kannatanu A T tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes rahuldamisele ei kuulu, kuna praegusel juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid rahuldada A. T mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 134 lg 3 alusel. Kannatanu A T on surnu tüdruku A T isa. Seega tal on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitist vastavalt VÕS § 134 lg-le 3. Kannatanu põhjendas oma tsiviilhagi sellega, et pärast toimunut oli kannatanu vaimselt tugevalt häiritud, ta on kaotanud enesekindluse, tema usaldus iseenda, tema laste ema (kahtlustatava) vastu on kadunud. Juhtunu on väga raskelt mõjutanud kannatanu vaimset tervist ning tal esineb käesoleva ajani juhtunu tagajärjel vaimseid tõrkeid. Kannatanu ei tunne ennast enam vabalt ka suheldes oma sõprade ja tuttavatega. Kannatanu tunneb häbi ning hirmu, et tuttavad saavad teada sellest, mis juhtus tema tütrega. Peale juhtunut on kannatanul olnud raske keskenduda ka tööle. Isa poolt oma tütre surma üleelamine iseenesest ei ole tavapärane. Kohus on nõus sellega, et lapse surma üleelamine ei ole tavapärane ja mõjutab vaimset tervist väga raskelt. Aga mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad esinema ka erandlikud asjaolud, näiteks afekti, 8 posttraumaatilise stresshäire või raske psüühilise seisundi tekkimine lähedastel isikutel ning nende asjaolude olemasolu peab olema kannatanu poolt tõendatud. Neid asjaolusid kannatanul ei esinenud. Lisaks tsiviilhagile pole lisatud tõendeid kannatanu terviseseisundi halvenemise kohta või tõendeid, mis kinnitaksid kannatanu pöördumisi abi saamiseks asjatundjate (psühholoogi, psühhiaatri, perearsti) poole. Seega ei kuulu mittevaraline kahju hüvitamisele. Kohus võtab arvesse ka seda, et A T surm saabus ägedast mürgistusest vingu (majapidamis) gaasiga ning tema surm oli ootamatu ja traumaatiline nii A ema (kahtlustatav J L-A), kui ka isa A T jaoks. Kahtlustatava J L-A ütluste kohaselt on tütre surm kahtlustatava jaoks kõige kohutavam karistus ja ta tunneb suuri moraalseid kannatusi juhtunu tõttu. Ta oli väga raskes seisukorras lapse kaotuse tõttu. Ülaltoodust lähtudes jätab kohus kannatanu A T tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Määrusele tsiviilhagi rahuldamata jätmise osas võib esitada määruskaebuse. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et prokuratuuri taotlus lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-22-4020 J L-A suhtes kahtlustuses KarS § 117 lg 1 järgi
alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kõik eeldused kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks
Kohus selgitab, et
lg 6 alusel kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.