Obsah (11)

§344§199§274§120§121§16§32§33§2§56§214

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.03.2022 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7024 (19922700104) Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Ja

§344

lg.1 ja §25 lg.2 - §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi vangistusega 2 kuud 17 päeva - Viru Maakohtu 13.02.2015 otsusega

§199

lg.2 p.5, 7, 8, 9 ja §200 lg.2 p.7 järgi liitkaristusega 1 aasta 7 kuud 17 päeva vangistust. Viru Maakohtu 14.01.2016 määrusega vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega. Viru Maakohtu 18.07.2016 määrusega pöörati ärakandmata karistus 5 kuud 5 päeva vangistust täitmisele karistuse 1 algusega 15.07.2016 Viru Maakohtu 31.01.2018 otsusega

§199

lg.2 p.5, 7, 8, 9 ja §200 lg.2 p.4, 7, 9 järgi liitkaristusega 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Käesoleval ajal vahistatud teises kriminaalasjas (nr.121-5449) - K. L. isikukood xxxxxxxxxxx, elukohta ei soovi avaldada O. K. isikukood xxxxxxxxxxx, elukohta ei soovi avaldada Kannatanud A. B. isikukood xxxxxxxxxxx, elukohta ei soovi avaldada T. M. A. isikukood xxxxxxxxxxx, elukohta ei soovi avaldada Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Danil GOKALO Karistusseadustiku §274 lg.2 p.3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud vangistust. Danil GOKALO karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest. Asitõendid – CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei MATVEJEVI taotlus osaliselt, määrata tema poolt Danil GOKALOLE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 829 (kaheksasada kakskümmend üheksa) eurot 20 senti. Välja mõista Danil GOKALOLT Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaadi abi Andrei MATVEJEV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 829 (kaheksasada kakskümmend üheksa) eurot 20 senti riigituludesse. Menetluskulud tuleb Danil GOKALOL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: 2 SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank AS nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99922700008446 ning selgitus „Danil GOKALO 1-20-7024 menetluskulud“. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist. Süüdistused Danil Gokalo on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ajavahemikul 19.08.2019 – 09.10.2019 esitas ta korduvalt neljanda üksuse juht K. L.le adresseeritud pöördumised, milles omakäeliselt kirjutades ähvardas kannatanut tapmisega. Muuhulgas esitas Danil Gokalo samal ajavahemikul pöördumisi ka Viru Vangla direktor M. A. ning teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialisti T. P. nimele, kinnitades nendes omakäeliselt kirjutades, et soovib K. L. piinaval viisil tappa. Ähvardamise põhjuseks oli K. L. poolt ametikohustuste täitmine, mis oli seotud Danil Gokalole Vangistusseaduse §69 tulenevate piirangute kohaldamise jätkamise otsustamisega. Danil Gokalo on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et ta pani ajavahemikul 19.08.2019 – 09.10.2019 toime järgmised vägivallateod võimuesindaja vastu: - lõi 14.10.2019 kell 19.53 Viru Vangla P-hoones P2 osakonnas asuvas kambris nr. P209 ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna valvur O. K.t ühe korra rauastatud kätega näo piirkonda, tabades löögiga vasakpoolset lõua piirkonda, tekitades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu - ähvardas 03.01.2020 kell 19.54 Viru Vangla P-hoones P2 osakonnas asuvas kambris nr. P209 ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna valvur A. B.t tervisekahjustuste tekitamisega, kui ütles kannatanule, et lööb tal pea lõhki. Võttes arvesse Danil Gokalo agressiivset käitumist ja seda, et ta oli eelnevalt teist ametnikku rünnanud, oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist - ähvardas 22.02.2020 kell 20.02 Viru Vangla K-hoones K4 osakonna kambrite vahelises koridoris ametikohustusi täitnud neljanda üksuse vanemvalvur T. M. A.t tervisekahjustuste tekitamisega, kui ütles kannatanule, et kui viimane ei lõpeta, siis läheb asi füüsiliseks ning kannatanust möödumise hetkel tõukas tema liikumist käe ettepanekuga takistanud kannatanut rindkere piirkonda, mille tagajärjel kannatanu vigastada ei saanud ja valu ei tundnud, kuid tõuke jõul taganes kannatanu Danil Gokalost mõne sammu võrra eemale. Peale teiste ametnike saabumist sündmuskohale ja loenduse lõppemist jätkas Danil Gokalo lukurežiimiga kambrisse paigutamise hetkel kannatanu ähvardamist ja ütles kannatanule, et tagasi tulles lõikab teda. Võttes arvesse Danil Gokalo 3 - agressiivset käitumist ja seda, et ta on varasemalt teist ametnikku rünnanud, oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist ähvardas 11.04.2020 kell 06.03 Viru Vangla P-hoones P2 osakonnas asuva kambri nr. P202 ukselävel ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna valvur O. K.t tervisekahjustuste tekitamisega, kui liikus ärritunult kannatanu poole ja ütles, et loenduse ajal annab talle lõuga. Danil Gokalo liikumise kannatanu suunas katkestas juures viibinud teine ametnik enda käe takistavalt ette panemisega. Danil Gokalo jätkas kannatanu ähvardamist samal kuupäeval kell 07.50, kui tuli enda kambrist välja, keeldus kambrisse tagasi minemast, liikudes samal ajal jõuliselt ennast surudes teda takistavatest ametnikest mööda kannatanu suunas ning öeldes samal ajal kannatanule Noh, prill, mängid minuga, ma ju lubasin sulle. Danil Gokalo poolse ründe tõrjumiseks kasutasid juures viibinud teised ametnikud füüsilist jõudu, Danil Gokalo suunati põrandale pikali fikseeritud asendisse ning talle paigaldati käerauad. Kell 07.56 Danil Gokalo püsti tõstmise hetkel sooritas ta vasaku jalaga enda selja taha jääva kannatanu suunas löögi, tabades sellega riivamisi kannatanu vasaku jala säärt, mille tagajärjel kannatanu vigastada ei saanud ja valu ei tundnud. Võttes arvesse Danil Gokalo agressiivset käitumist ja tema varasemat 14.10.2019 rünnet kannatanu suhtes, oli kannatanul alust arvata ähvarduse täideviimist. Seega pani Danil Gokalo toime

§274lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

pani korduvalt toime vägivallategusid võimuesindajate suhtes seoses nende ametikohustuste täitmisega. Kohtulik menetlus maakohtus Maakohtu istungil kinnitas süüdistatav Danil Gokalo, et süüdistus on talle kõikides episoodides arusaadav ja ta ei tunnista end süüdi mitte üheski episoodis. Süüdistatav maakohtu istungil ütlusi anda ei soovinud. Kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev märkis maakohtu istungil, et kuriteod ei leidnud aset ja ei olnud selliselt toime pandud, nagu on kirjeldatud süüdistusaktis. Kannatanu K. L. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta on Viru Vanglas neljanda üksuse juht ja süüdistatav kandis selles osakonnas karistust perioodil 2018 – märts

1. Üksuse juhina otsustab kannatanu täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise üle. Süüdistatav hakkas kannatanule saatma kirju, augustis 2019 oli 2 kirja, need edastas kontaktisik, siis veel 2 kirja septembris. Lisaks sellele kirjutas süüdistatav kirjad M. A.le ja T. P.le, mille sisu oli samuti seotud kannatanuga. Kirjad olid kõik jõhkra sisuga, need mõjutasid kannatanu keskendumisvõimet ja viisid ta endast välja. Kirjad teistele kannatanu kohta suurendasid tema hirmutunnet veelgi. Kannatanu kinnitas, et korraldas oma töö ja liikumise selliselt, et ei peaks süüdistatavaga kokku puutuma isegi mitte juhuslikult. Kui süüdistatav vabanes, ei püüdnud ta kontakti otsida. Kannatanu T. M. A. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötab Viru Vanglas vanemvalvurina. 22.02.2020 tekkis tal konflikt süüdistatavaga, viimane tõukas kannatanut ja ähvardas. Õhtusel loendusel oli kannatanu ülesanne anda 4 kinnipeetavatele ravimid ja kontrollida nende manustamist. See toimub kaamera all. Kannatanu andis süüdistatavale tableti ja märkas, et viimane ei neelanud alla, vaid peitis selle põse ja hammaste vahele. Kannatanu andis korralduse tablett alla neelata, süüdistatav keeldus ja ütles, et neelas alla. Kuna oli näha, et seda ei tehtud, andis kannatanu uue korralduse, süüdistatav keeldus ja hakkas liikuma tagasi kambrisse. Kannatanu takistas oma keha ja käega süüdistatava liikumist, viimane ärritus ja karjus kõrgendatud toonil, et kui teda kambrisse ei lasta, läheb asi füüsiliseks. Kannatanu sai aru, et süüdistatav kavatseb teda rünnata. Kannatanu teadis, et sama süüdistatav on varasemalt ametnikke nii rünnanud kui ähvardanud, seega oli tal põhjust arvata, et teeb seda. Süüdistatav tõukas kannatanut rindkere piirkonda, kuna ta takistas süüdistataval kambrisse liikumist, kannatanu astus sammu tagasi. Valu kannatanu ei tundnud ja vigastusi ei saanud. Kui hiljem kästi süüdistatav teise hoonesse ümber paigutada, ähvardas süüdistatav kannatanut lõikamisega. Kannatanu kartis oma elu pärast, kuna süüdistatav oli agressiivne, karjus, tõukas. Sama süüdistatava poolsetest varasematest rünnakutest teab kannatanu, kuna valvurid räägivad omavahel ja ka üksuse juht saadab teateid sellistest olukordadest laiali. Kannatanu O. K. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötab Viru Vanglas järelevalveosakonna valvurina. Süüdistatav viibib pidevalt tema osakonnas nii kartserikaristust kandmas kui ka seoses täiendavate julgeolekumeetmete kasutamisega. 14.10.2019 paigaldas kannatanu süüdistatavale läbi ukseluugi käerauad, seejärel sisenes ja hakkas andma ravimeid. Süüdistatav karjus ja süüdistas kannatanut ettekande koostamise pärast. Kui kannatanu hakkas avama ravimite pinalit, ründas süüdistatav teda, lüües rauastatud kätega vasakule poole lõua piirkonda. Löök tabas kannatanut ootamatult, ta tundis valu ja taganes. 11.04.2020 kandis süüdistatav kartserikaristust, mis tähendab, et päevaks võetakse madrats ja voodiriided ära. Kell 6 hommikul läks kannatanu neid ära võtma, sel ajal ei olnud käeraudade panemist ette nähtud. Süüdistatav küsis kannatanult taotluste blankette, aga kuna ta oli neid juba saanud ja täidetult ei olnud neid tagastanud, selgitas kannatanu, et uusi ta enne ei saa. Süüdistatav oli agressiivse tooniga ja küsis, kas on vaja lõuga anda, see oli suunatud kannatanule. Kuna sama süüdistatav oli varem kannatanut rünnanud, võttis ta ähvardust tõsiselt. Loenduse ajal hoidis kannatanu end eemale, seisis uksel, kuid süüdistatav tahtis jälle tema suunas liikuda ja ähvardas. Teised ametnikud takistasid teda, aga süüdistatav ei allunud korraldusele lõpetada, liikus endiselt kannatanu suunas. Teised ametnikud kasutasid jõudu ja panid süüdistatava maha, kannatanu hoidis süüdistatava jalgu. Kui süüdistatav püsti tõsteti, lõi ta kannatanule vastu jalga. Valu kannatanu ei tundnud, oli vaid riive. Kannatanu A. B. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötab Viru Vangla järelevalveosakonnas valvurina. Loenduse ajal ähvardas süüdistatav, et lööb tal pea lõhki, kuna kannatanu leidis kambri ülevaatuse ajal kargud, mis olid peidetud voodi alla. Karke kannatanu ära ei võtnud. Kannatanu võttis süüdistatava ähvardust lüüa talle millegagi vastu pead tõsiselt. Kannatanu seletas, et süüdistatavaga tegelemisel olid valvurid kohustatud kasutama täiendavat turvavarustust ja kilpe. Süüdistatava suhtumine vanglaametnikesse oli väga negatiivne, tema rünnakutest ametnike vastu oli kannatanu eriteadete kaudu teadlik. Samuti oli kannatanu juures ajal, mil süüdistatav lõi jalaga valvur O. K.t. Sel juhul oli süüdistatava viha suunatud valvur O. K. vastu ja süüdistatava püstitõstmise ajal püüdis ta valvurit jalaga lüüa. Kannatanu küsis O. K.lt, kas ta sai pihta ja viimane kinnitas seda, kuid lööki ennast kannatanu ei näinud. 5 Tunnistaja R. R. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab Viru Vanglas inspektor – kontaktisikuna. Süüdistatav oli määratud tema juurde alates
2. Süüdistatav rikkus süstemaatiliselt korda, oli pidevalt kartseris ja tema suhtes kohaldati pidevalt täiendavaid julgeolekuabinõusid. Süüdistatav rikkus korda mitu aastat, tal oli palju intsidente, need olid erinevad, oli ka vägivalla tarvitamist. Viru Vangla neljanda üksuse juht on K. L. ja süüdistatava arvates oli just tema see, kes provotseeris süüdistatavat piirangutega. Füüsilist vägivalda K. L. suhtes ei olnud, oli vaimne augustis – septembris
3. Süüdistatav esitas kirjalikud pöördumised K. L.le, tunnistaja edastas need. Kuna tunnistaja tunneb süüdistatava käekirja, oli talle arusaadav, et need kirjad on süüdistatavalt. Kuigi osad pöördumised olid teistele, viis ta kõik pöördumised vastavalt töökorraldusele üksuse juhi K. L. kätte. Tunnistaja kinnitas, et luges nende sisu – juttu oli sellest, et süüdistatav hakkab K. L. tapma, jutt oli ka tükeldamisest. Kui tunnistaja need K. L.le viis, oli viimane šokeeritud, ta läks näost punaseks, tema käed värisesid ja ta ütles, et kardab. Peale neid kirjalikke pöördumisi oli veel üks intsident, kui tunnistaja vestles süüdistatavaga läbi toiduluugi ja K. L. läks koridoris mööda. Süüdistatav hakkas teda sõimama solvavate sõnadega, tunnistaja pani toiduluugi kinni. Mingil ajal oli süüdistatav kartseris kipsiga, mis pole tavapärane, kuid süüdistatav eemaldas ise kipsi. Süüdistatav kurtis tihti meditsiinilise abi puudumise üle, kuid meediku kutsumine käib läbi valvuri. Tunnistaja kinnitas ka, et kuna süüdistatavale olid välja kirjutatud psühhotroopsed ained, siis neid käis meedik igapäevaselt talle andmas, seega eraldi ei olnud meedikut vaja kutsuda. Tunnistaja M. L. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab Viru Vanglas vanemvalvurina. Hommikuse loenduse ajal näitas süüdistatav üles pahameelt valvur O. K. suhtes, hakkas tema poole liikuma ja tunnistaja koos A. B.ga peatas süüdistatava liikumise. Tunnistaja kinnitas, et süüdistataval oli ka varem olnud konflikt O. K.ga, ta oli seda valvurit löönud näo piirkonda. Kuna süüdistatav ei allunud korraldustele, otsustasid tunnistaja ja A. B. kasutada jõudu, panid süüdistatava põrandale ja peale käerauad. Tunnistaja soovitas O. K.l seista eemal, kuna süüdistatav oli tema suhtes agressiivne. O. K. seisis tunnistaja selja taga, seepärast ei näinud ta tema tegevust. Kuna O. K. ütles, et süüdistatav lõi teda jalaga, vaatas tunnistaja hiljem üle salvestise ja seda oli näha. Tunnistaja kinnitas, et kui süüdistatava soove vanglas ei täideta, muutub ta agressiivseks ja on olnud agressiivne ka tunnistaja suhtes ning ähvardanud teda rünnata. Tunnistaja E. T. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab Viru Vanglas valveõena. Meditsiinitöötaja kutsutakse alati kohale, kui on füüsilise jõu kasutamine. Tunnistaja kutsuti kohale, kui oli intsident valvur O. K. ja süüdistatava vahel. Kui tunnistaja kohale jõudis, oli süüdistatav põrandal, teda hoiti kinni. O. K. oli saanud süüdistatavalt löögi, tunnistaja tegi ülevaatuse, oli punetav põlv. Süüdistatav oli väga närviline ja karjus ebatsensuurselt. Süüdistatav oli meditsiiniosakonnas sage patsient, tema kaebused olid põhiliselt seotud jalgadega. Tavalisi ravimeid annab süüdistatavale valvur, aga psühhotroopseid aineid valveõde. Tunnistaja kinnitas, et tema on süüdistatavale andnud valuvaigistit Tramadol, see on küllaltki tugev, kuid mitte kõige tugevam ning mingisugust agressiivsust see ravim kaasa ei too, see on puhtalt valu vaigistav. Tunnistaja R. J. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötab Viru Vanglas järelevalveosakonna vanemvalvurina. Otsest rünnakut on tunnistaja näinud pealt ühel korral – süüdistatav ründas valvur O. K.t. See oli loenduse ajal, tunnistaja avas ukse ja O. K. sisenes kambrisse selle kontrollimiseks. Käeraudade panemise ajal oli 6 süüdistatav rahulik, aga kui O. K. tahtis hakata andma ravimeid, hakkas süüdistatav kõva häälega rääkima ja liikus valvuri suunas. Siis toimus löök alt üles O. K. näo suunas vasakule poole suu nurka. O. K. tõmbus tagasi, tunnistaja tõmbas valvuri kambrist välja ja sulges ukse. Tunnistaja seletas ka, et nägi lööki, kuid ei näinud, kas see tabas. Seepärast vaatas ta hiljem kaamera salvestise üle ja nägi samuti lööki, O. K. ütles, et tundis nõrka valu. Tunnistaja R. N. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab Viru Vanglas vanemvalvurina. Süüdistatavaga on ta kokku puutunud aastaid, alates noorteüksusest. Süüdistatav ei ole agressiivsust üles näidanud iga ametniku suhtes, tunnistaja osas on olnud ütlemisi, aga mitte ähvardamist. Tunnistaja on juures viibinud ajal, kui süüdistatav on olnud agressiivne T. M. A. suhtes. Sel õhtul tuli paanikahäire, tunnistaja tuli kohale, kohapeal oli 2 valvurit ja süüdistatav. Valvur T. M. A. ütles, et süüdistatav jooksis loenduse ajal kambrist välja ja ei allunud korraldusele näidata suud. Süüdistatav hoidis silmsidet valvur T. M. A.ga ja väljendus vene keeles ebatsensuurselt. Kui süüdistatavaga liiguti kambri poole, tegi ta ähvardava liigutuse T. M. A. suunas, tunnistaja pani käe vahele. Antud juhul aitaski see, et tunnistaja oli nende vahel ja jõudis reageerida. Loenduse juurde teised ametnikud T. M. A.t ei lubanud. Tunnistaja T. R. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab Viru Vanglas vanemvalvurina. Tunnistaja kinnitas, et on näinud pealt verbaalseid konflikte süüdistatava ja T. M. A. vahel. Veebruaris 2020 tuli õhtuse loenduse ajal häire, et süüdistatav ei soovinud peale ravimite manustamist näidata suud, süüdistatava ja T. M. A. vahel käis vestlus kõrgendatud toonidel, kuid vestluse sisu tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja A. K. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötas kuni 02.04.2021 Viru Vanglas järelevalveosakonna vanemvalvurina. Jaanuaris 2020 toimunud õhtuse loenduse ajal ähvardas süüdistatav A. B.l pea lõhki lüüa, kuna ta oli peale öist vahetust teostanud kambris läbiotsimise ja leidnud kargud. Süüdistatavale see ei meeldinud. Kuna süüdistatav oli varasemalt ametnikke rünnanud, tuli loendus läbi viia kilbiga. Info varasemate rünnakute kohta tuleb üksuse juhilt. A. B. püüdis loenduse ajal jääda rahulikuks, teisi ametnikke süüdistatav ei ähvardanud. Tunnistaja sai aru, et ähvardus oli suunatud just A. B.le, kuna nad seisid nägudega vastamisi. A. B. võttis ähvardust reaalselt, kuna süüdistatav oli varem ametnikke rünnanud. Tunnistaja A. S. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kuni märtsini 2020 töötas ta Viru Vanglas valvurina. Veebruaris 2020 teostas ta koos valvur T. M. A.ga loendust, tunnistaja sisenes süüdistatava kambrisse, T. M. A. jagas kaamera all ravimeid. T. M. A.le tundus, et süüdistatav ei manustanud ravimeid korrektselt ja palus teha suu lahti, süüdistatav ei teinud ja liikus kambri poole. Tunnistaja sulges kambri ukse tema ees. Süüdistatav oli agressiivne, hakkas ropendama ja rääkima kõva häälega T. M. A. poole. Kui süüdistatav püüdis T. M. A.st mööduda, siis viimane takistas süüdistatavat, süüdistatav tõukas T. M. A.t ja ta taganes. Peale seda valvurid süüdistatavat enam ei takistanud ja tunnistaja vajutas paanika nuppu. T. M. A. ütles tunnistajale, et tundis ebamugavat tunnet õla piirkonnas. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - Danil Gokalo kirjalikud pöördumised koos tõlgetega - 4 pöördumist K. L. poole, 1 pöördumine T. P. poole ja 1 pöördumine M. A. poole - Viru Vangla üksuse juhi ametijuhend 7 - - - - - - - - Viru Vangla valvuri ametijuhend Viru Vangla vanemvalvuri ametijuhend Viru Vangla meditsiiniosakonna õe A. K. 14.10.2019 tõend, mille kohaselt pöördus 14.10.2019 kell 20.18 meditsiiniosakonda esmaabi saamiseks järelevalveosakonna valvur O. K., kaebuseks olid kinnipeetav Danil Gokalo poolt tekitatud tervisekahjustused. Visuaalsel vaatlusel kahjustusi ei tuvastatud, kuid subjektiivselt kaebas ametnik valu vasaku suunurga kohas, abi osutamist ei toimunud Viru Vangla arst E. T. 11.04.2020 tõend nr.4063, mille kohaselt toimus 11.04.2020 Danil Gokalo jõu kasutamise fikseerimine: kell 07.57 oli Danil Gokalo käeraudades P2 koridori põrandal kõhuli, paigutati kambrisse. Käeraudadest vabastamisel nähtaval sissesoonimise jäljed ning punaseks tõmbunud käelabad. Mujal kehal mingeid vigastusi ei ole. Danil Gokalo ilmutas eesmärgipärast agressiivsust juuresviibinud valvur O. K. suhtes. O. K. parema jala põlv punetab ja on veidi valus, kuna toetus jõukasutuse käigus põrandale Viru Vangla meditsiiniosakonna õde E. T. 11.04.2020 tõend, mille kohaselt toimus 11.04.2020 kell 07.57 jõukasutuse fikseerimine P2 osakonnas Danil Gokalo suhtes. Jõukasutuse käigus sai Danil Gokalolt löögi parema jala põlve piirkonda valvur O. K., kes hiljem toetus sama jalaga põrandale. Visuaalselt põlv punetab ja oli veidi valus. Ametnik esmaabi ei vajanud Videovaatluse 30.01.2020 protokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi Viru Vangla P-hoone P2 osakonna kambri nr.P209 kaamera 14.10.2019 salvestist ajavahemikul kell 19.52.59 – 19.54.20, millest muuhulgas nähtub, et kell 19.53.47 tõstab Danil Gokalo eesolevad rauastatud käed ning lööb kätega valvur O. K.t näo piirkonda, löögi tagajärjel liigub valvur WC-ruumi sissepoole Asitõendi 15.04.2020 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi Viru Vangla P-hoone P2 osakonnas kambritevahelises koridoris ja kambris nr. P202 asuvate kaamera 11.04.2020 salvestist ajavahemikul kell 06.02.59 – 06.04.26 ning ajavahemikul kell 07.49.57 – 07.58.25 Asitõendi 19.03.2020 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi Viru Vangla K-hoone K4 osakonnas asuvate kaamerate 22.02.2020 salvestist ajavahemikul 20.01.33 – 20.08.40 Asitõendi 23.03.2020 vaatlusprotokoll , mille kohaselt vaadeldi Viru Vangla P-hoone kambris nr. P206 asuva kaamera 03.01.2020 salvestist ajavahemikul kell 19.54.23 – 19.55.22 Väljavõte Viru Vangla andmebaasist Danil Gokalo distsiplinaarkaristuste kohta ajavahemikul 05.09.2018 – 22.05.2020 Karistusregistri väljavõte Danil Gokalo kohta, mille kohaselt on süüdistataval 1 kehtiv kriminaal- ja 26 kehtivat väärteokaristust Teatis Danil Gokalo keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2019, mille kohaselt keskmine päevasissetulek süüdistataval puudus Viru Maakohtu 31.01.2018 otsus Viru Vangla 04.01.2022 teatis selle kohta, et Danil Gokalo kandis Viru Vanglas vangistust ajavahemikul 19.09.2017 – 19.03.
4. Alates 16.07.2019 kohaldati Danil Gokalo suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ja see lõppes 15.01.
5. Kartserirežiimil paiknes Danil Gokalo ajavahemikel 02.09.2019 – 16.09.2019, 31.10.2019 – 14.11.2019, 14.11.2019 – 03.12.2019 ja 04.12.2019 – 06.12.
6. Viru Vangla meditsiiniosakonna tõendite alusel katkestati Danil Gokalo kartserikaristuse kandmine 03.12.2019 – 04.12.2019 ja 03.01.
7. 8 Samas teatises kinnitas Viru Vangla, et 06.12.2019 ei olnud Danil Gokalo jalg kipslahases. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Danil Gokalole on esitatud süüdistused

§274

lg.2 p.3 järgi.

§274

lg.2 p.3 näeb ette vastutuse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, kui see on toime pandud korduvalt. Kaitstav õigushüve antud sätte järgi on avaliku võimu teostamise tõhusus ja avalik kord üldiselt. Olulised on vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu ja seos tema ametikohustuste täitmisega. Ametikohustuste täitmine avaliku võimu kandja poolt peab olema seaduslik, teostatud oma pädevuse piires ja õigusaktides ettenähtud korras. Käesolevas kriminaalasjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et kõik kannatanud on Viru Vangla ametnikud ning nende suhtes on kuriteoepisoodid toime pandud seoses nende poolt oma ametikohustuste täitmisega töö ajal, mingeid isiklikke suhteid (s.h. vaenulikke) kannatanute ja süüdistatava vahel ei ole ning kannatanute ametikohustused tulenesid nende ametijuhenditest, mis on maakohtule esitatud. Kuna antud küsimustes vaidlused menetlusosaliste vahel puuduvad, ei pea maakohus siinkohal vajalikuks korrata kõikide kannatanute ameteid, nende ametikohustusi ning seda, et kuriteoepisoodide toimepanemise ajal viibisid nad töökohal ja täitsid ametikohustusi. Vägivallaga on tegu, kui selle käigus pannakse toime

§120

- §121 vastav tegu, kuid seejuures ei ole oluline, kas lõppkokkuvõttes õnnestub süüdistataval võimuesindajat tema ametikohustuste täitmisel takistada või mitte. Järgnevalt käsitleb maakohus kuriteoepisoode eraldi. Episood 19.08.2019 – 09.10.2019, kannatanu K. L. Danil Gokalole on esitatud süüdistus selles, et perioodil 19.08.2019 – 09.10.2019 esitas ta korduvalt Viru Vangla neljanda üksuse juht K. L.le adresseeritud pöördumised, milles omakäeliselt kirjutades ähvardas kannatanut tapmisega. Samuti esitas Danil Gokalo samal perioodil pöördumisi ka Viru Vangla direktori ning teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti nimele, milles kinnitas, et soovib K. L. piinaval viisil tappa. Kannatanu K. L. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et temal üksuse juhina on pädevus otsustada kinnipeetavatele kohaldatavate täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise ja nende pikendamise üle vastavalt Vangistusseaduse §

1. 9 Vastavalt Viru Vangla 04.01.2022 teatisele nr.6-8/349-1 kandis süüdistatav karistust Viru Vanglas perioodil 19.09.2017 – 19.03.
2. Alates 16.07.2019 kohaldati süüdistatava suhtes Viru Vangla käskkirja nr.6-14/175-1 alusel järgmiseid täiendavaid julgeolekuabinõusid – kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, ohjeldusmeetmete kasutamine ning kinnipeetava paigutamine kambrist nr.K314 ümber kambrisse nr.P
3. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 15.01.
4. Süüdistatav paiknes kartserirežiimil perioodidel 02.09.2019 – 16.09.2019, 31.10.2019 – 14.11.2019, 14.11.2019 – 03.12.2019 ja 04.12.2019 – 06.12.
5. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli vastavalt ametijuhendile üksuse juhi pädevuses. Maakohtule on esitatud süüdistatava poolt omakäeliselt esitatud järgmised kirjalikud pöördumised koos tõlgetega: - 19.08.2019 nr.6-14/32321-1, mis oli adresseeritud otse kannatanule ja milles ta ähvardas kannatanut tapmisega - 19.08.2019 nr.6-14/32321-2, mis oli adresseeritud otse kannatanule ja milles ta ähvardas tapmisega nii kannatanut kui ka viimase peret - 30.09.2019 nr.6-14/38534-1, mis oli adresseeritud otse kannatanule ja milles ta ähvardas tapmisega nii kannatanut kui ka viimase alluvaid - 09.10.2019 nr.6-14/40183-1, mis oli adresseeritud otse kannatanule ja milles ta ähvardas tapmisega nii kannatanut kui ka viimase alluvaid - 30.09.2019 nr.6-14/38534-1, mis oli adresseeritud Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist T. P.le ja milles ta ähvardas nii K. L. kui kõikide teiste tapmisega - 08.10.2019 nr.6-14/39960-1, mis oli adresseeritud Viru Vangla direktor M. A.le ja milles ta ähvardas tapmisega K. L.t ja kõiki teisi. Eeltoodust nähtub, et kõik esitatud pöördumised sisaldavad ähvardust tappa K. L. Tulenevalt nende pöördumiste sisust ei pea maakohus neid võimalikuks käesolevas kohtuotsuses sõna-sõnaliselt tsiteerida. Maakohtu istungil ei vaidlustanud süüdistatav asjaolu, et nimetatud pöördumised on tema poolt kirjutatud. Sama asjaolu kinnitas maakohtu istungil ka tunnistaja R. R., kelle ütluste kohaselt oli tema määratud süüdistatava kontaktisikuks ja süüdistatava käekirja tunnistaja tundis. Augustis – septembris 2019 esitas süüdistatav korduvalt kirjalikke pöördumisi K. L. nimele, vastavalt ametijuhendile edastas tunnistaja need adressaadile. Samuti edastas ta K. L.le ka teistele ametnikele adresseeritud pöördumised, kuna seda näeb ette töökorraldus. Tunnistaja kinnitas, et luges pöördumised läbi, neis oli kirjas ähvardus, et süüdistatav hakkab kannatanut tapma, jutt oli tükeldamisest.

§120

lg.1 näeb ette vastutuse muuhulgas tapmisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele ja see peab olema suunatud hirmutunde tekitamisele konkreetses kannatanus. See kannatanu, kes tunneb oma elu ohustatuna, peab olema konkreetselt tuvastatav. Ähvardamine eeldab, et ähvardaja jätab mulje, et 10 tapmine sõltub tema tahtest ja et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku. Tapmisega ähvardamise puhul tuleb arvestada, et see on selgelt väljendatud. Kõigis neljas süüdistatava poolt kirjalikult esitatud pöördumises K. L. nimele ning pöördumistes T. P. ja M. A. nimele on üheselt viidatud kannatanu tapmisele erinevatel viisidel. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et antud kuriteoepisoodis on ähvardamine tapmisega tõendatud, kuna tuvastatud on konkreetne kannatanu ja tapmisega ähvardamine on ka selgelt väljendatud. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas ähvardamine tapmisega oli veenev ja kas kannatanul võis tekkida ka reaalselt hirm ähvarduste täideviimise ees. Maakohus leiab, et ka nimetatud asjaolu tuleb käesolevas kuriteoepisoodis jaatada. Kannatanu kinnitas maakohtu istungil, et seoses pöördumistega oli ta emotsionaalselt liimist lahti ja need pöördumised mõjutasid tugevalt tema keskendumisvõimet. Neist pöördumistest ajendatuna korrigeeris ta pidevalt oma liikumisi vanglas, et süüdistatavaga isegi mitte kogemata kokku puutuda. Maakohtul puudub igasugune alus seada neid kannatanu ütlusi kahtluse alla. Hirmu tundmine seoses korduvalt tapmisega ähvardamisega on tegelikkuses subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev ning mis sõltub erinevatest seisunditest ja asjaoludest. Maakohus küll möönab, et töötades ametnikuna vanglas, peab isikul olema keskmisest inimesest kõrgem taluvuslävi, aga arvestab siinkohal ka asjaolu, et tegemist ei olnud ühekordse ähvardamisega. Eeltoodud kannatanu ütlusi toetavad maakohtu hinnangul ka järgnevad tõendid. Kõigepealt peab maakohus oluliseks seda, et tegemist oli nelja otsese pöördumisega kannatanu poole ja kahe pöördumisega teiste ametnike poole, mis samuti käsitlesid konkreetselt sama kannatanu ähvardamist tapmisega. Seega ei olnud tegemist ühe juhusliku episoodiga, mis võis olla ajendatud ühest konkreetsest otsustusest. Vastupidi, arvestades pöördumiste perioodi (19.08.2019 – 09.10.2019) ja nende arvu, oli ilmselgelt tegemist süüdistatava poolt teadlikult ja tahtlikult toime pandava ähvardamisega. Teiseks nähtub maakohtu istungil üle kuulatud tunnistaja R. R. ütlustest, et kui kannatanu luges tema poolt edastatud ja tema juuresolekul süüdistatava pöördumisi, siis oli kannatanu šokeeritud, ta nägu läks punaseks, suu lahti ja ta käed värisesid. Lisaks sellele kinnitas kannatanu tunnistajale ka otse, et kardab. Ka oli tunnistaja pealtnägijaks juhusele, kui kannatanu möödus juhuslikult süüdistatava kambriuksest ja süüdistatav sõimas teda läbi avatud toiduluugi. Peale seda ütles kannatanu tunnistajale, et süüdistatav ei ole ikka veel maha rahunenud. Seega sai ka tunnistaja üheselt aru, et kannatanu oli talle edastatud pöördumistest häiritud ja hirmunud. Järgnevalt nähtub käesoleva kriminaalasja materjalidest üheselt, et Viru Vangla ametnikud, kes olid kokkupuutes süüdistatavaga, s.h. kannatanu, teadsid süüdistatava varasematest karistustest vägivallakuritegude eest. Samuti oli kannatanu otseselt teadlik ja seotud asjaoludega, mis tingisid süüdistatava suhtes erinevatel ajahetkedel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. 11 Viimaseks nähtub tunnistaja R. R. ütlustest, et vanglasiseselt oli üldteada, et süüdistatav ei olnud rahul mitmete vanglaametnike tegevusega ja tal oli koostatud ametnikest ka nimekiri, mille eesotsas oli justnimelt kannatanu. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatava poolt kannatanu korduva tapmisega ähvardamisega on realiseeritud talle inkrimineeritud kuriteokoosseis. Maakohus küll möönab ja nõustub siinkohal igati ringkonnaprokurör Kalmer Kase seisukohaga, et seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega võib olla väike tõenäosus, et süüdistataval oleks olemas võimalus oma ähvardusi tapmisega realiseerida vangistuses, kuid leiab, et reaalne hirmu tekitamine seoses korduva tapmisega ähvardamisega on igati tõendatud. Käesoleval juhul on oluline, et süüdistatava sõnakasutus, väljendusviis ja varasem käitumine kogumis annavad aluse sellise käitumise eeldamiseks. Maakohtu istungil märkis süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev oma kohtukõnes, et süüdistatav ei otsinud vanglas võimalusi oma ähvarduste täideviimiseks, samuti ei otsinud ta selliseid võimalusi ajal, mil ta oli umbes 1 kuu vahepeal vabaduses ning süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes verbaalselt väljendas oma rahulolematust, kuid ei kavatsenud oma emotsionaalseid lubadusi hakata realiseerima. Maakohus selle kaitsja seisukohaga ei nõustu. Ähvardamine ongi selline tegu, mille puhul kahjustatakse kannatanu vaimset heaolu ja tekitatakse emotsionaalselt kurnav hirmutunne, mis on seostatav konkreetse tegevuse, asjaolu ja ajalise perioodiga. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava poolt kannatanu tapmisega ähvardamine seotud kuue kirjaliku pöördumisega perioodil 19.08.2019 – 09.10.2019. Seega ei ole õige kaitsja väide, et süüdistatav väljendas oma rahulolematust verbaalselt. Tegemist on konkreetselt kuue kirjaliku pöördumisega pikema perioodi vältel. Maakohtu istungil märkis süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, et ähvarduse koosseisu täitmiseks peab see ähvardus olema reaalne ja kannatanu pidi ootama, et süüdistatav realiseerib selle, kuid seda ei tekkinud. Maakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et ähvardus peab olema reaalne. Selles osas avaldas maakohus oma seisukoha käesolevas kohtuotsuses eespool. Maakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et süüdistatava poolt kuriteokoosseisu realiseerimiseks pidi kannatanu selle realiseerimise täitmist ootama. Maakohus leiab, et kuriteokoosseis on täidetud mitte selle ähvarduse täideviimisega, vaid selle ähvarduse esitamisega kannatanule. Siinkohal ei pea maakohus vajalikuks taaskord korrata ähvarduste arvu, nende esitamise vormi ja ajalist perioodi. Episood 14.10.2019, kannatanu O. K. Danil Gokalole on esitatud süüdistus selles, et ta lõi 14.10.2019 kell 19.53 Viru Vangla P hoones P2 osakonnas asuvas kambris nr. P209 ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna valvur O. K.t ühe korra rauastatud kätega näo piirkonda, tabades löögiga vasakpoolset lõua piirkonda ja tekitades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. 12 Kannatanu ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 14.10.2019 paigaldas ta süüdistatavale läbi ukseluugi käerauad, seejärel sisenes kambrisse ja hakkas andma ravimeid. Kui kannatanu hakkas avama ravimite pinalit, ründas süüdistatav teda ja lõi rauastatud kätega vasakule poole lõua piirkonda. Kannatanu tundis valu ja taganes. Videovaatluse 30.01.2020 protokollist nähtub, et vaadeldi 14.10.2019 Viru Vangla P hoone P2 osakonna kambri nr. P209 kaamera salvestist kell 19.52.59 – 19.54.20. Nimetatud protokollist nähtub, et kell 19.53.47 tõstis süüdistatav rauastatud käed ja lõi kannatanule näo piirkonda. Tunnistaja R. J. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ajal, mil kannatanu tahtis hakata andma süüdistatavale ravimeid, hakkas süüdistatav kõva häälega rääkima, liikus kannatanu suunas ja siis toimus löök alt üles kannatanu näo suunas vasakule poole suu nurka. Tunnistaja tõmbas kannatanu kambrist välja ja sulges ukse. Tunnistaja seletas, et vaatas toimunu hiljem üle kambri kaamera salvesiselt ning kannatanu tunnistas, et tundis löögist nõrka valu. Viru Vangla meditsiiniosakonna õe A. K. 14.10.2019 tõendist nähtub, et samal kuupäeval kell 20.18 pöördus meditsiiniosakonda esmaabi saamiseks kannatanu ja tema kaebusteks olid süüdistatava poolt tekitatud tervisekahjustused. Visuaalsel vaatlusel kahjustusi ei tuvastatud, kuid subjektiivselt kaebas kannatanu valu vasaku suunurga kohas.

§121

lg.1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Tegemist on aistinguga. Valu on iseenesest subjektiivne nähtus, mis on erinevatel isikutel erinev ja mis võib muuhulgas sõltuda ja näiteks inimese vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest analoogsetest subjektiivsetest asjaoludest. Seega on valu organismi kaitsefunktsioon ja käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamisega seotud ebameeldiva tundeelamusena. Valulävi on samuti subjektiivne nähtus, mis on erinevatel inimestel erinev ja sõltub muuhulgas erinevatest subjektiivsetest asjaoludest. Maakohus leiab, et kuriteokoosseis antud episoodis on täidetud. Maakohtul puudub igasugune alus mitte uskuda kannatanu väidet, et käeraudadega rauastatud süüdistatava poolt näo piirkonda tehtud löögi tulemusel ei olnud tal võimalik tunda valu. Löögist ja sellest valu tundmisest rääkis ta koheselt nii teisele ametnikule kui ka meditsiinitöötajale. Maakohtu istungil märkis süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, et antud episoodi osas on vasturääkivused süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlustes ning et süüdistatav tõmbas kannatanut raudus kätega. Maakohus nende kaitsja seisukohtadega ei nõustu. Esiteks märgib maakohus, et süüdistatav keeldus maakohtu istungil ütluste andmisest, mistõttu jääb maakohtul arusaamatuks, missugused süüdistatava ütlused on teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega vastuolus. Teiseks ei selgitanud kaitsja oma kohtukõnes mingil moel, missugused kannatanu ja tunnistaja ütlused on vasturääkivad ja mis osas. 13 Kolmandaks märgib maakohus, et kaitsja viitas kohtukõnes süüdistatava poolt kannatanu raudus kätega tõmbamisest, kuid antud tegevuses ei ole süüdistatavale süüdistust esitatud. Maakohtu istungil märkis süüdistatava kaitsja ka seda, et füüsiline kontakt süüdistatava ja kannatanu vahel ei olnud nii intensiivne, et tekitada kannatanule valu. Maakohus selle kaitsja seisukohaga ei nõustu ning jääb juba käesolevas kohtuotsuses eespoolviidatud seisukoha juurde valu tunnetamise osas. Maakohus leiab, et olenemata löögi intensiivsusest on löök näo piirkonda rauastatud kätega ilmselgelt suurema tundeelamuse ja valuaistinguga. Episood 03.01.2020, kannatanu A. B. Danil Gokalole on esitatud süüdistus selles, et ta ähvardas 03.01.2020 kell 19.54 Viru Vangla P hoones P2 osakonnas asuvas kambris nr. P209 ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna valvur A. B.t tervisekahjustuste tekitamisega, kui ütles kannatanule, et lööb tal pea lõhki. Võttes arvesse Danil Gokalo agressiivset käitumist ja seda, et ta oli eelnevalt teist ametnikku rünnanud, oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist. Kannatanu ütlustest maakohtu istungil nähtub, et loenduse ajal ähvardas süüdistatav, et lööb kannatanul pea lõhki, kui ta peaks veelkord kambri läbi otsima. Nimelt leidis kannatanu kambri läbiotsimise käigus süüdistatava voodi alt kargud, kuigi süüdistatav oli väitnud, et karke tal ei ole. Seetõttu jättis kannatanu kargud kambrisse nähtavale ja ütles, et teisi karke süüdistatav ei saa. Tunnistaja A. K. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et need ütlused on kooskõlas kannatanu ütlustega. Tunnistaja kinnitas, et jaanuaris 2020 toimunud loenduse ajal ähvardas süüdistatav kannatanu pea lõhki lüüa, kuna viimane oli teostanud kambri läbiotsimise ja leidnud kargud. Kannatanu jäi loenduse ajal rahulikuks, teisi ametnikke süüdistatav ei ähvardanud. Tunnistaja kinnitas, et ähvardus oli suunatud just kannatanule. Nimetatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka Asitõendi 23.03.2020 vaatlusprotokoll, millest nähtub, et 03.01.2020 kell 19.54.34 – 19.55.10 on valvekaamera pildist tuvastatud, et süüdistatav suhtleb ametnikuga, kes seisab kaitsekilpi hoidva ametniku kõrval. Suhtlusele viitab süüdistatava suu liikumine ja miimika.

§120

lg.1 näeb ette vastutuse muuhulgas tervisekahjustuse ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. tekitamisega Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele ja see peab olema suunatud hirmutunde tekitamisele konkreetses kannatanus. See kannatanu, kes tunneb oma tervist ohustatuna, peab olema konkreetselt tuvastatav. Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise puhul on piisav, et süüdistatav väljendab kavatsusena tegu, mis võib tervisekahjustuse põhjustada. 14 Ähvardus pea lõhki löömisega tähendab iga keskmise inimese arusaama kohaselt ilmselgelt tervisekahjustust. Eeltoodud kannatanu ja tunnistaja ütluste ning Asitõendi vaatlusprotokolli alusel leiab maakohus, et antud kuriteoepisoodis on kannatanu ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega süüdistatava poolt tõendatud, kuna tuvastatud on konkreetne kannatanu ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine on ka selgelt väljendatud. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega oli veenev ja kas kannatanul võis tekkida ka reaalne hirm ähvarduse täideviimise ees. Maakohus leiab, et ka nimetatud asjaolu tuleb käesolevas kuriteoepisoodis jaatada. Maakohus nõustub ringkonnaprokurör Kalmer Kase poolt kohtukõnes öelduga selles osas, et mingeid ähvardavaid liigutusi valvekaamera pildist ei nähtu. Tegemist ongi vanglas asuva valvekaamera salvestisega, millel tavaolukorras puudub ka igasugune heli. Samuti nõustub maakohus ringkonnaprokurör Kalmer Kase poolt kohtukõnes öelduga selles osas, et vanglaametnikul on oluline oma hirmu kinnipeetava ees mitte välja näidata. Samas ei anna antud asjaolu kuidagi alust süüdistatava õigeksmõistmises antud episoodis. Nii kannatanu kui tunnistaja ütlused kinnitavad üheselt, et süüdistatav ähvardas kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega – pea lõhki löömisega. Nagu maakohus juba eelpool märkis, on tõendatud ka asjaolu, et selline ähvardus oli suunatud justnimelt kannatanule. Maakohus nõustub, et kannatanul oli alust karta nimetatud ähvarduse täideviimist. Nimelt nähtub kannatanu ja tunnistaja ütlustest, et nad mõlemad olid teadlikud sellest, et antud süüdistatav on varem ametnikke rünnanud, kuna info selliste rünnakute kohta tuleb kõigile ametnikele üksuse juhilt. Lisaks sellele oli ähvardamise päeva näol tegemist perioodiga, mil valvurid olid süüdistatava kambrisse minekul kohustatud kandma täiendavat julgeolekuvarustust. See iseenesest näitab juba, et ka vangla püüdis teha kõik temast oleneva, et välistada konflikte. Samuti kinnitab ähvarduse reaalsena võtmist ka see, et kannatanu viibis juhtumi juures, kui süüdistatav lõi jalaga valvur O. K.t, seejuures oli tegemist olukorraga, kui süüdistatav oli teiste valvurite poolt pandud kõhuli põrandale, ta oli käeraudades ja löömine toimus süüdistatava püstitõstmise ajal. Iseenesest juba see näitab ilmekalt, et süüdistatav võib vanglaametnikku rünnata igasugusel ajal, igasuguses situatsioonis ning ka rohkemate ametnike juuresolekul. Maakohus on seisukohal, et kõik ülalnimetatud asjaolud on sellised, mille alusel oli kannatanul veenev põhjendus karta süüdistatava poolt talle otse öeldud ähvarduse täideviimist. Maakohus leiab, et kuriteokoosseis antud episoodis on täidetud. Maakohtule jääb täiesti arusaamatuks kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi poolt kohtukõnes viidatu selles osas, et süüdistatav ähvardas kannatanut hommikuse loenduse (kaitsja kirjalikus tekstis loengu) ajal ja õhtusel loendusel (kaitsja kirjalikus 15 tekstis taaskord loengul) oli süüdistatav rahulik ja kõik läks normaalselt. Süüdistusakti ja maakohtule esitatud tõendite kohaselt toimus ähvardamine 03.01.2020 kell 19.

1. Kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev on oma kohtukõnes viidanud ka tunnistajatele mitmuses, kuid ei ole ühegi tunnistaja nime nimetanud. Süüdistusakti kohaselt viibis ähvardamise juures tunnistaja A. K., kes on maakohtu istungil ka üle kuulatud. Ei kaitseaktis ega ka maakohtu istungil ei ole kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev viidanud ühelegi teisele tunnistajale, kes oleksid süüdistusaktis viidatud ajal ja kohas viibinud ning saanud kinnitada/mitte kinnitada kuriteo toimepanemist. Samuti jääb maakohtule täiesti arusaamatuks kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejevi viide kohtukõnes sellele, et hommikuse loenduse ajal ei kuulnud keegi ähvardusi. Nagu maakohus juba eelpool viitas, ei ole Danil Gokalole käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistust 03.01.2020 hommikuse loenduse ajal öeldud ähvarduste eest. Episood 22.02.2020, kannatanu T. M. A. Danil Gokalole on esitatud süüdistus selles, et ta ähvardas 22.02.2020 kell 20.02 Viru Vangla K hoones K4 osakonna kambrite vahelises koridoris ametikohustusi täitnud neljanda üksuse vanemvalvur T. M. A.t tervisekahjustuste tekitamisega, kui ütles kannatanule, et kui viimane ei lõpeta, siis läheb asi füüsiliseks ning kannatanust möödumise hetkel tõukas tema liikumist käe ettepanekuga takistanud kannatanut rindkere piirkonda, mille tagajärjel kannatanu vigastada ei saanud ja valu ei tundnud, kuid tõuke jõul taganes kannatanu Danil Gokalost mõne sammu võrra eemale. Peale teiste ametnike saabumist sündmuskohale ja loenduse lõppemist jätkas Danil Gokalo lukurežiimiga kambrisse paigutamise hetkel kannatanu ähvardamist ja ütles kannatanule, et tagasi tulles lõikab teda. Võttes arvesse Danil Gokalo agressiivset käitumist ja seda, et ta on varasemalt teist ametnikku rünnanud, oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist. Kannatanu T. M. A. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 22.02.2020 õhtuse loenduse ajal ähvardas süüdistatav kannatanut sellega, et asi läheb füüsiliseks ning ka tõukas kannatanut rindkere piirkonda, hiljem ähvardas veel lõikamisega. Kannatanu teadis, et antud süüdistatav on varem vanglaametnikke rünnanud ja ähvardanud. Tunnistaja R. N. ütlustest nähtub, et ta on juures viibinud ajal, mil süüdistatav näitas üles agressiivsust kannatanu suhtes, süüdistatav väljendus kannatanu suhtes ebatsensuurselt ja tegi tema suhtes ähvardava liigutuse, tunnistaja jõudis panna käe vahele. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et ta tunneb süüdistatavat juba alates noorteüksusest ja ta näitab pidevalt üles oma vastumeelsust teatud ametnike suhtes. Tunnistaja T. R. ütlustest nähtub, et ta nägi pealt verbaalseid konflikte süüdistatava ja kannatanu vahel, kuid vestluse sisu ta ei mäleta. Tunnistaja A. S. ütlustest nähtub, et veebruaris 2020 teostas ta koos kannatanuga loendust, süüdistatav oli kannatanu suhtes agressiivne, ropendas, rääkis kõrgendatud toonidel ja tõukas kannatanut. Tunnistajale kinnitas kannatanu, et tundis ebamugavat tunnet õla piirkonnas. 16 Nimetatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega on kooskõlas ka Asitõendi 19.03.2020 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi Viru Vangla K hoone K4 osakonnas asuvate valvekaamerate 22.02.2020 salvestist ajavahemikul 20.01.33 – 20.08.
2. Nimetatud salvestisest nähtub, et kambrist nr.K417 väljuvale süüdistatavale toimub ravimite jagamine ja nende manustamise kontroll. Peale seda takistab kannatanu süüdistataval kambrisse tagasiminemise, mis lõpeb sellega, et süüdistatav teeb enda parema käega tõuke kannatanu rindkere vasaku poole suunas ja kannatanu taganeb paar sammu.

§120

lg.1 näeb ette vastutuse muuhulgas tervisekahjustuse ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. tekitamisega Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele ja see peab olema suunatud hirmutunde tekitamisele konkreetses kannatanus. See kannatanu, kes tunneb oma tervist ohustatuna, peab olema konkreetselt tuvastatav. Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise puhul on piisav, et süüdistatav väljendab kavatsusena tegu, mis võib tervisekahjustuse põhjustada. Ähvardus füüsiliseks minemisega tähendab iga keskmise inimese arusaama kohaselt ilmselgelt tervisekahjustust. Käesolevas kuriteoepisoodis toetas nimetatud ähvardust ka süüdistatava poolt kannatanu tõukamine rindkere piirkonda. Eeltoodud kannatanu ja tunnistajate ütluste ning Asitõendi vaatlusprotokolli alusel leiab maakohus, et antud kuriteoepisoodis on kannatanu ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega 22.02.2020 kell 20.02 süüdistatava poolt tõendatud, kuna tuvastatud on konkreetne kannatanu ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine on ka selgelt väljendatud. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega oli veenev ja kas kannatanul võis tekkida reaalne hirm ähvarduse täideviimise ees. Maakohus leiab, et ka nimetatud asjaolu tuleb käesolevas kuriteoepisoodis jaatada. Nii kannatanu kui tunnistajate ütlused kinnitavad üheselt, et süüdistatav ähvardas kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega – asi läheb füüsiliseks. Nagu maakohus juba eelpool märkis, oli selline ähvardus suunatud justnimelt kannatanule. Maakohus nõustub, et kannatanul oli alust karta nimetatud ähvarduse täideviimist. Nimelt nähtub kannatanu ütlustest, et ta oli teadlik sellest, et see konkreetne süüdistatav on varem ametnikke rünnanud. Lisaks sellele oli süüdistatav kannatanut ka konkreetselt samas situatsioonis tõuganud. Maakohus leiab, et ravimite andmise ja nende manustamise kontrollimise ajal sedavõrd agressiivseks muutumine, et ametikohustusi täitvatel ametnikel oli vajadus vajutada paanikanuppu ning kutsuda appi teisi ametnikke, näitab iseenesest süüdistatava suhtumist kannatanusse. Lisaks sellele oli süüdistatav kannatanut ka konkreetselt samas situatsioonis tõuganud. Maakohus nõustub siinkohal ringkonnaprokurör Kalmer Kase seisukohaga kohtukõnes, et tulenevalt süüdistatava taustast, mis oli kannatanule teada, oli süüdistatava poolt 22.02.2020 kell 20.02 tehtud ähvardus reaalne ja kannatanul oli alust karta selle ähvarduse täideviimist. 17 Maakohus on seisukohal, et kõik ülalnimetatud asjaolud on sellised, mille alusel oli kannatanul veenev põhjendus karta süüdistatava poolt talle otse öeldud ähvarduse täideviimist. Maakohus leiab, et kuriteokoosseis antud episoodis on täidetud. Süüdistusakti kohaselt ähvardas süüdistatav samal kuupäeval kellaajaliselt nimetamata ajal veel kannatanut lõikamisega. Kuna nimetatud episoodi osas ei ole maakohtule tõendeid esitatud ja nendele ei viidanud oma kohtukõnes ka ringkonnaprokurör Kalmer Kask, jätab maakohus nimetatud episoodi tähelepanuta. Tõendid süüdistatava õigeks- või süüdimõistmiseks antud episoodis puuduvad. Kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev märkis antud kuriteoepisoodi osas, et kaitsja ei kuulnud kannatanult ega tunnistajatelt, et ähvardus oleks olnud reaalne. Maakohus jääb selles osas käesolevas kohtuotsuses eelpoolväljendatud põhjenduste juurde. Episood 11.04.2020, kannatanu O. K. Danil Gokalot süüdistatakse selles, et ta ähvardas 11.04.2020 kell 06.03 Viru Vangla P hoones P2 osakonnas asuva kambri nr. P202 ukselävel ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna valvur O. K.t tervisekahjustuste tekitamisega, kui liikus ärritunult kannatanu poole ja ütles, et loenduse ajal annab talle lõuga. Danil Gokalo jätkas kannatanu ähvardamist samal kuupäeval kell 07.50, kui tuli enda kambrist välja, keeldus kambrisse tagasi minemast, liikudes samal ajal jõuliselt ennast surudes teda takistavatest ametnikest mööda kannatanu suunas ning öeldes samal ajal kannatanule Noh, prill, mängid minuga, ma ju lubasin sulle. Kell 07.56 Danil Gokalo püsti tõstmise hetkel sooritas ta vasaku jalaga enda selja taha jääva kannatanu suunas löögi, tabades sellega riivamisi kannatanu vasaku jala säärt. Kannatanu ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 11.04.2020 hommikul läks ta süüdistatava kambrist ära võtma madratsit ja voodiriideid. Sel ajal küsis süüdistatav kannatanult taotluste blankette, aga kuna ta oli neid juba saanud ja täidetult veel mitte tagastanud, siis kannatanu selgitas, et uusi ta praegu ei saa. Seepeale muutus süüdistatav agressiivseks ja küsis, kas on lõuga vaja anda. Kuigi loenduse ajal hoidus kannatanu eemale ja seisis ukse peal, liikus süüdistatav vaatamata teiste ametnike poolt antud korraldusele ikkagi kannatanu suunas ja ähvardas endiselt. Seejärel kasutasid ametnikud jõudu ja panid süüdistatava kõhuli põrandale, tema püstitõstmise ajal lõi süüdistatav tema taga olnud kannatanule jalaga vastu jalga, kuid valu ta ei tundnud. Nimetatud kannatanu ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja M. L. ütlused, mille kohaselt süüdistatav ei allunud loenduse ajal korraldustele ja oli agressiivne kannatanu suhtes. Kuna kannatanu seisis tunnistaja selja taga, ei näinud ta toimunut pealt, vaid vaatas hiljem üle kambrikaamera salvestise, kust oli näha kannatanu kinnitus, et süüdistatav lõi teda jalaga. Kannatanu ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja E. T. ütlused. Tunnistaja kutsuti antud intsidendis kohale meditsiinitöötajana ning kuna kannatanu oli saanud süüdistatavalt löögi, tunnistaja vaatas kannatanu üle, viimase põlv punetas. Süüdistatav 18 oli samal ajal väga agressiivne ja karjus ebatsensuurselt. Tunnistaja kinnitas, et süüdistatavale olid välja kirjutatud psühhotroopsed ained, eelkõige tugev valuvaigisti, neid jagab valveõde ja mingisugust agressiivsust need ravimid endaga kaasa ei too. Nimetatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega on kooskõlas ka Viru Vangla meditsiiniosakonna õe E. T. tõendid, mille kohaselt toimus 11.04.2020 süüdistatava puhul jõu kasutamise fikseerimine. Selle käigus ilmutas süüdistatav eesmärgipärast agressiivsust juuresviibinud kannatanu suhtes, kelle parema jala põlv punetas ja oli veidi valus, kuna ta toetus jõukasutamise käigus põrandale. Esmaabi kannatanu ei vajanud. Asitõendi 15.04.2020 vaatlusprotokollist nähtub, et 11.04.2020 kell 06.03.25 astub süüdistatav kambrist välja ja jääb vaatega kannatanu poole, hakates viimasega suhtlema, mida kinnitab süüdistatava suu liikumine. Kell 06.03.49 astub süüdistatav sammu kannatanu poole, teine ametnik paneb oma käe vahele ja takistab sellega liikumist. Süüdistatava liikumisele reageerib kannatanu mõlema käe ettesirutamisega ja taganemisega. Samal ajal jätkub süüdistatava ja kannatanu vaheline suhtlus. Kui teine ametnik astub süüdistatava ja kannatanu vahele ning suunab oma käega süüdistatavat kambrisse, nähtub salvestiselt, et süüdistatava vaade on endiselt suunatud kannatanule ja tema suu liigub. Kell 07.50.01 avab kannatanu süüdistatava kambri välimise ukse ja jääb seisma ukse juurde koridori. Kell 07.50.27 osutab süüdistatav oma jäiga kehahoiakuga ametnike suunavale tegevusele vastupanu, kell 07.50.36 õnnestub ametnikel süüdistatav panna kõhuli põrandale, kannatanu jälgib tegevust kõrvalt ja ei sekku. Kell 07.56.29 on salvestiselt näha, kuidas hetkel, kui ametnikud tõstavad süüdistatavat püsti, teeb süüdistatav vasaku jalaga löögiliigutuse enda selja taha kannatanu jalgade suunas ja tabab teda põlve piirkonda.

§120

lg.1 näeb ette vastutuse muuhulgas tervisekahjustuse ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. tekitamisega Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele ja see peab olema suunatud hirmutunde tekitamisele konkreetses kannatanus. See kannatanu, kes tunneb oma tervist ohustatuna, peab olema konkreetselt tuvastatav. Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise puhul on piisav, et süüdistatav väljendab kavatsusena tegu, mis võib tervisekahjustuse põhjustada. Ähvardus lõuga andmisega tähendab iga keskmise inimese arusaama kohaselt ilmselgelt tervisekahjustust, s.o. lööki vastu lõua piirkonda. Käesolevas kuriteoepisoodis toetas nimetatud ähvardust ka süüdistatava poolt kannatanu poole liikumine, mille peale reageeris teine ametnik vahele astumisega. Vaatamata sellele nähtub salvestiselt, et alates kambriukse avamisest kuni süüdistatava poolt kambrisse tagasipöördumiseni toimub süüdistatava ja kannatanu vahel vestlus ning süüdistatava poolt on see suunatud justnimelt kannatanule. Lisaks sellele nähtub salvestiselt ka asjaolu, et süüdistatava liikumisele reageerib kannatanu mõlema käe ettesirutamisega ja taganemisega. Eeltoodud kannatanu ja tunnistajate ütluste ning Asitõendi vaatlusprotokolli alusel leiab maakohus, et antud kuriteoepisoodis on kannatanu ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega 11.04.2020 kell 06.03 süüdistatava poolt tõendatud, 19 kuna tuvastatud on konkreetne kannatanu ähvardamine on ka selgelt väljendatud. ja tervisekahjustuse tekitamisega Järgnevalt tuleb tuvastada, kas ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega oli veenev ja kas kannatanul võis tekkida reaalne hirm ähvarduse täideviimise ees. Maakohus leiab, et ka nimetatud asjaolu tuleb käesolevas kuriteoepisoodis jaatada. Nii kannatanu kui tunnistajate ütlused kinnitavad üheselt, et süüdistatav ähvardas kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega – lõuga andmisega. Nagu maakohus juba eelpool märkis, oli selline ähvardus suunatud justnimelt kannatanule. Maakohus nõustub, et kannatanul oli alust karta nimetatud ähvarduse täideviimist. Nimelt nähtub kannatanu ütlustest, et ta oli teadlik sellest, et see konkreetne süüdistatav on varem ametnikke rünnanud. Lisaks sellele liikus süüdistatav verbaalse ähvardamise ajal kannatanu poole ja püüdis seda teha ka vaatamata teise ametniku vahele astumisele. Ähvarduse veenvust näitab ka asjaolu, et kannatanu reageeris käte ettesirutamise ja taganemisega. Maakohtu arvates näitab see selgelt, et kannatanu kartis ähvarduse kohest realiseerimist. Samamoodi hindas tekkinud situatsiooni ka teine ametnik, kes pidas vajalikuks astuda süüdistatava ja kannatanu vahele ning hakkas süüdistatavat suunama tagasi kambrisse. Maakohus nõustub siinkohal ringkonnaprokurör Kalmer Kase seisukohaga kohtukõnes, et tulenevalt süüdistatava taustast, mis oli kannatanule teada ning tema reaalsest käitumisest, oli süüdistatava poolt antud kuriteoepisoodis tehtud ähvardus reaalne ja kannatanul oli alust karta selle ähvarduse täideviimist. Maakohus on seisukohal, et kõik ülalnimetatud asjaolud on sellised, mille alusel oli kannatanul veenev põhjendus karta süüdistatava poolt talle otse öeldud ähvarduse täideviimist. Kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev oma kohtukõnes antud kuriteoepisoodi eraldi ei käsitlenud. Mis puudutab süüdistatava poolt tema püstitõstmise käigus jalaga vastu kannatanu jalga löömist, siis siinkohal nõustub maakohus ringkonnaprokurör Kalmer Kase seisukohaga, et antud juhul ei ole kuriteo objektiivne koosseis täidetud. Kannatanu on kinnitanud, et valu ta sellest löögist ei tundnud, tegemist oli pigem riivamisega ning põlve punetus tulenes hoopis sellest, et ta oli süüdistatava kinnihoidmise ajal kambri põrandal põlvili. Kokkuvõttes leiab maakohus, et süüdistatav on kõikides ülalmainitud kuriteoepisoodides täitnud

§274lg.2 p.3 sätestatud kuriteokoosseisu.

Kuriteod on kvalifitseeritud õigesti. Maakohus leiab, et subjektiivsest küljest on süüdistatav kõik kuriteoepisoodid toime pannud otsese tahtlusega. Vastavalt

§16

lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 20 Seega on otsese tahtluse puhul oluline, et isik teab kindlasti, et tema teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid see pole tema teo eesmärk ja ähvardava tagajärje ärahoidmiseks ei võta ta midagi ette. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Vastavalt

§32

lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt

§33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav on talle

§274

lg.2 p.3 inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Vastavalt

§2

lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt

§56lg.1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetutele ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 21 Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav süüdi viies kuriteoepisoodis, tegemist on II astme kuritegudega ja ühel juhul on vanglaametniku suhtes kasutatud füüsilist vägivalda. Süüdistusakti ja ringkonnaprokurör Kalmer Kase kohtukõnes väljendatu kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Süüdistatava süü suuruse määramisel hindab maakohus kuritegude toimepanemist korduvalt, seda, et kõik kuriteoepisoodid on süüdistatava poolt toime pandud vangistuse kandmise ajal ja suunatud vanglaametnike vastu ning seda, et ühes kuriteoepisoodis kasutas süüdistatav kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Samas ei tekitanud füüsilise vägivalla kasutamine pikaajalisi ja/või jäävaid terviseprobleeme ning ka ähvarduse saanud kannatanud ei esitanud maakohtu istungil süüdistatava suhtes etteheiteid. Arvestades käesolevas kohtuotsuses toodut leiab maakohus, et süüdistatava süü on keskmise suurusega. Lisaks sellele arvestab süüdistatava isikut. maakohus karistuse liigi ja suuruse mõistmisel ka Maakohtule esitatud Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristust ja 26 kehtivat väärteokaristust. Kõik kuriteoepisoodid on süüdistatav toime pannud reaalse vangistuse kandmise ajal. Viru Maakohtu 09.02.2022 otsusega karistati süüdistatavat

§214

lg.2 p.1, 4 järgi samuti reaalse vangistuse kandmise ajal 2015 toimepandud kuriteo eest. Süüdistatav vabanes karistuse kandmiselt tähtaegselt 19.03.2021, s.h. kohaldati tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli, ja uue kuriteo toimepanemise kahtlusega vahistati juba uuesti 02.04.2021. Süüdistatava käitumist vangistuses iseloomustab ka maakohtule esitatud distsiplinaarkaristuste loetelu. Kõik eelnev näitab ilmekalt, et süüdistatav ei tee oma karistustest mingeid järeldusi, jätkab kuritegude toimepanemist nii vabaduses kui ka vangistuses ning tema puhul ei toimi ega ole piisavaks meetmeks ka kriminaalhoolduse kohaldamine.

§274lg.2 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

Seega näeb antud paragrahvi sanktsioon karistusena ette vaid reaalse vangistuse ja karistuse keskmine määr on 3 aastat vangistust. Kohtukõnes leidis ringkonnaprokurör, et süüdistatavale tuleb karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud vangistust. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Nagu maakohus käesolevas kohtuotsuses eelpool märkis, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud ning süüdistatava süü on keskmine. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise asjaolusid, nende arvu, süüdistatava süü suurust ja süüdistatava isikut nõustub maakohus 22 ringkonnaprokuröri seisukohaga, et süüdistatavale tuleb karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud vangistust. Samuti nõustub maakohus ringkonnaprokuröri seisukohaga selles, et antud juhul puudub seaduslik alus liitkaristuse mõistmiseks, kuna eelneva karistuse on süüdistatav käesolevaks ajaks ära kandnud. Süüdistatava poolt karistuse kandmisele asumisest. kandmise algus on alates tema poolt karistuse Vastavalt KrMS §313 lg. p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuna süüdistatava suhtes on käesoleval ajal maakohtu menetluses 3 kriminaalasja, millest kriminaalasjas nr.1-17-11773 on Viru Maakohtu 09.02.2022 otsusega sundraha juba välja mõistetud, siis nõustub maakohus ringkonnaprokuröri seisukohaga, et käesolevas kriminaalasjas ei ole sundraha väljamõistmine põhjendatud. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses oli süüdistatava kaitsjaks vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, kes süüdistusakti kohtusse esitamise ajaks ei olnud kaitsekulude taotlust esitanud. Süüdistatav Danil Gokalo kaitsjaks kohtumenetluses on vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, kes esitas järgmised kaitsekulude taotlused: - 02.06.2021 taotlus summas 52,80 € (s.h. kaitseakti esitamise ja eelistungil osalemise eest 14 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 15 €, käibemaks 5,80 €, sõidukulud 15 €, käibemaks 3 €). Nimetatud taotlus summas 52,80 € on rahuldatud Viru Maakohtu 03.06.2021 määrusega ja kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt - 04.01.2022 taotlus summas 230,40 € (s.h. 03.01.2022 kohtuistungil osalemine eest 162 €, €, tasu sõidule kulutatud aja eest 15 €, käibemaks 35,40 €, sõidukulud 15 €, käibemaks 3 €) - 04.01.2022 taotlus summas 177,60 € (s.h. 04.01.2022 kohtuistungil osalemise eest 113 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 20 €, käibemaks 26,60 €, sõidukulud 15 €, käibemaks 3 €) - 05.01.2022 taotlus summas 63,60 € (s.h. 05.01.2022 kohtuistungil osalemise eest 23 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 15 €, käibemaks 7,60 €, sõidukulud 15 €, käibemaks 3 €) - 17.01.2022 taotlus summas 402 € (s.h. 16.01.2022 kohtukõnede koostamise eest 189 €, 17.01.2022 kohtuistungil osalemise eest 116 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 15 €, käibemaks 64 €, sõidukulud 15 €, käibemaks 3 €). 23 Maakohus leiab, et nimetatud taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt ja vähendab kaitsjatasu kohtukõne koostamise aja eest. Nimelt nähtub maakohtule kirjalikult käesolevas kriminaalasjas kaitsja poolt esitatud kohtukõnest, et see koosneb kahest a4 lehest, millel oleva teksti hulka on arvestatud ka süüdistuste tekstide ümberkirjutamine, ühes kuriteoepisoodis ei ole kaitsja üldse oma seisukohta kirjalikult esitanud. Maakohus rahuldab kaitsja taotluse 2 tunni osas, s.o. 108 € + käibemaks 21,60 €. Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtulikus menetluses kokku 829,20 €. Maakohtu istungil taotles ringkonnaprokurör asitõenditena maakohtule esitatud CDja DVD-plaatide jätmist asja materjalide juurde. Kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev selles osas oma seisukohta ei avaldanud. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga ning leiab, et esitatud plaadid tuleb KrMS §126 lg.3 p.1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2022. a otsusega nr 1-207024. 24