← Eesti

2-19-10542/312

Obsah (7)§ 40§ 11§ 51§ 38§ 49§ 50§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-19-10542 Kohtuasi

§ 40lg 2 kohaselt saneerimismenetluse lõpetamise aluseks igas menetlusetapis.

  1. Avaldaja edastas kohtule
  2. jaanuaril
  3. a kirja, mille kohaselt teeb avaldaja jätkuvalt tööd võlgnevuste sissenõudmiseks ja rahavoogude parandamiseks ning kinnitab, et hoolimata raskustest ei ole ta püsivalt maksejõuetu.
  4. Saneerimisnõustaja edastas kohtule
  5. jaanuaril
  6. a kirja, milles teavitas, et juhul, kui avaldaja
  7. jaanuaril
  8. a esitamisele kuuluva käibedeklaratsiooni alusel ettevõtte maksuvõlg jälle suureneb, siis toetab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse kohest lõpetamist. 4
  9. Maksu- ja Tolliamet teavitas kohut
  10. jaanuari
  11. a kirjas, et
  12. jaanuari
  13. a seisuga avaldaja maksuvõla katteks lisalaekumisi toimunud ei ole ning viimane laekumine toimus
  14. septembril
  15. a.
  16. Saneerimisnõustaja edastas kohtule võlausaldajate seisukohad: Mini-Maksi OÜ toetas saneerimiskava muutmise ettepanekut; architectural glazing scandinavia OÜ, Windoor Facades OÜ ja ML leidsid, et avaldaja saneerimismenetlust tuleks jätkata. Luminor Bank AS ja Luminor Liising AS ning Swedbank AS ei toetanud saneerimiskava muutmist.
  17. Maksu- ja Tolliameti
  18. veebruari
  19. a seisukoha järgi on seisuga
  20. veebruar
  21. a avaldaja maksuvõla suurus 627 590.73 eurot, sh saneerimiskavaga ümberkujundatud nõue, mille suhtes kinnitatud tasumisgraafiku saldo on 66 161.78 eurot. Ülejäänud maksuvõlg summas 561 428.95 eurot on tähtaegselt tasumata (põhivõlg summas 504 735.66 eurot ja intress 56 693.29 eurot). Eelnevast nähtub, et äriühingu maksuvõlg kasvab järjepidevalt. Maksuhalduri hinnangul on avaldaja püsivalt maksejõuetu. Seega palus Maksu- ja Tolliamet lõpetada viivitamatult Windoor AS saneerimismenetlus. Maakohtu määrus
  22. Harju Maakohus tegi
  23. veebruaril
  24. a määruse, millega jättis läbi vaatamata avaldaja
  25. novembri
  26. a taotluse saneerimiskava muutmiseks; tühistas Harju Maakohtu
  27. novembri
  28. a kohtumäärusega kinnitatud saneerimiskava; lõpetas avaldaja saneerimismenetluse; vabastas saneerimisnõustaja Andres Hermeti avaldaja saneerimisnõustaja ülesannetest; tühistas
  29. augusti
  30. a kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning määras kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Maakohus määras, et saneerimiskava tühistamisel tuleb saneerimisnõustajal teatada saneerimismenetluse lõpetamisest

§ 11

lg 1 p 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ning saneerimisnõustajal tuleb teavitada kinnitatud saneerimiskava tühistamisest ka maksuhaldurit. 17. Maakohus leidis, et kinnitatud saneerimiskava tuleb tühistada

§ 51

lg 1 p 3 alusel ja saneerimismenetlus lõpetada

§ 38

lg 1 alusel, kuivõrd

§ 40lg 2 näeb ette menetluse lõpetamise püsiva maksejõuetuse korral.

  1. Maakohus märkis, et saneerimisnõustaja ning Eesti Maksu- ja Tolliamet on kohut teavitanud avaldaja võimalikust püsivast maksejõuetusest. Maakohus möönis, et saneerimismenetlusel on eeliseid võrreldes pankrotimenetlusega, kuid asus seisukohale, et saneerimisseaduse eesmärk on eelkõige ajutiste makseraskuste korral seaduses sätestatud abinõude kohaldamine. Käesolevalt arvestades korduvat taotlust kava muutmiseks ning asjas esitatud põhistatud pankrotiavalduse esitamist saab maakohtu hinnangul järeldada, et tegemist ei ole enam ajutise makseraskusega.
  2. Maakohtu arvates ei lükka asjaolu, et avaldaja maksuvõlg ei ole suurenenud, kuna
  3. a jaanuarikuise käibemaksudeklaratsiooni kohaselt on enammakstud käibemaks 9420.18 eurot, ümber ettevõtte majandusliku olukorra seisu ja suutmatust teha rahalisi makseid. Maakohus tugines Eesti Maksu- ja Tolliametile esitatud teabele, millest nähtub, et vastupidiselt ettevõtja esindaja teabele, kasvab ühingu maksevõlg järjepidevalt. Kahe viimase käibedeklaratsiooni esitamisega on ühingule küll tekkinud enammakstud käibemaks, mille arvelt on tasutud maksukohustusi, kuid samas on avaldaja esitanud ka
  4. a jaanuarikuu TSD, mille alusel suurenesid äriühingu maksukohustused 9087.82 euro võrra. Maksuvõla katteks on toimunud 5 viimati laekumine alles
  5. septembril
  6. a summas 3934.87 eurot, kahel viimasel kuul käibe puudumine äriühingus viitab majandustegevuse lakkamisele. Esiletoodud asjaolud annavad maakohtu hinnangul kinnitust, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu. Vaatamata sellele, et saneerimiskva on kinnitatud
  7. novembri
  8. a määrusega ning maakohus on saneerimiskava täitmise tähtaega muutnud, on võlgade suurus kasvutrendis. Seega on saneerimismenetluses oluline ka kinni pidada kinnitatud kava täitmisest, et mitte seda korduvalt muuta, kuivõrd võlausaldajatel on muude õiguskaitsevahendite kasutamine piiratud.
  9. Ettevõtja seaduslik esindaja on edastanud kohtule korduvaid lubadusi ja põhjendusi tulevikus paraneva rahavoo osas, kuid tegelikkuses on võlad kasvanud. Lisaks ei ole ettevõtja põhistanud enda suutlikkust hetkel saneerimiskava alusel sissenõutavateks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate väljamaksete tasumiseks. Arvestades asjaolu, et maksuvõlg on pidevalt suurenemas ning kohus on küll kavajärgsete maksete tegemise aega pikendanud, kuid on tekkinud lisavõlad, on ilmne, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu.

§ 40

lg 2 kohaselt kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu või muu saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud. Käesolevalt on saneerimismenetlus alguse saanud

  1. augustil
  2. a, kava on kinnitatud
  3. novembril
  4. a, seega on arvestades kava täitmise lõplikku aega
  5. detsember
  6. a, juba oluline aeg menetlusest möödunud.
  7. Avaldaja on ise samuti kinnitanud raskusi lepinguliste kohustuste täitmisel ning viidanud keerulisele COVID pandeemia olukorrale. Asjaolule, et toimub ICSID vahekohtumenetlus, ei saa tugineda, sest pankrotimenetluses jääb haldurile samuti õigus ja kohustus tegeleda vara väljaselgitamisega. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kavaväliselt on juurde tekkinud võlgnevusi, Soome Maksuameti ees summas 48 216.98 eurot ning Eesti Maksu- ja Tolliameti 494 838.88 eurot.
  8. Kuna maakohus tühistas
  9. novembri
  10. a kohtumäärusega kinnitatud saneerimiskava ja lõpetas avaldaja saneerimismenetluse, jättis maakohus
  11. novembri
  12. a taotluse saneerimiskava muutmiseks läbi vaatamata. Määruskaebus ja edasine menetlus
  13. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palus selle tühistada ning teha uus määrus, millega jätkatakse avaldaja saneerimismenetlust ning rahuldatakse avaldaja
  14. novembri
  15. a taotlus saneerimiskava muutmiseks ning esialgse õiguskaitse abinõuga tagamiseks selliselt, et: 1) avaldaja saneerimiskavasse lisatakse Soome Maksuameti nõue summas 48 216.98 eurot, Eesti Maksu- ja Tolliameti nõue summas 494 838.88 eurot ja OÜ EuroVentEst nõue summas 36 831.60 eurot; 2) avaldaja saneerimiskavas ühendatakse I rühma pandiga tagamata nõuded II rühma nõuetega ja vähendatakse kõikide II rühma võlausaldajate nõudeid võrdselt 50% ulatuses; 3) Maksu- ja Tolliametit kohustatakse viivitamatult vabastama arestist avaldaja arvelduskontod. Avaldaja taotles asja lahendamist istungil.
  16. Avaldaja on seisukohal, et kohus jättis õigusvastaselt läbi vaatamata avaldaja
  17. novembri
  18. a taotluse arvestamata taotluses sisalduvaid saneerimismenetluse seisukohast olulisi asjaolusid. Selle tegemata jätmine viis saneerimiskava tühistamiseni

§ 51

lg 1 p 3 alusel ning saneerimismenetluse lõpetamiseni

§ 38lg 1 alusel ilma, et selleks oleks olnud põhjus. Samuti tuvastas kohus ebaõigesti avaldaja maksejõuetuse (Pankr

S § 1 lg 2 ja lg 3) ja kohaldas sellest tulenevalt ebaõigesti saneerimismenetluse lõpetamise alusena

§ 40lg-t 2.

6

  1. Avaldaja juhtis tähelepanu, et oli
  2. novembri
  3. a seisuga täitnud saneerimiskava 100% ulatuses ja esitanud saneerimiskava muutmise taotluse lisada kavva saneerimiskavavälised nõuded. Avaldaja põhjendas
  4. novembri
  5. a saneerimiskava muutmise vajadust halbade asjaolude kokkulangemisega (COVID pandeemia, vahekohtumenetluse venimine, kolmande isikute võlgnevused). Maakohus oleks pidanud rahuldama avaldaja taotluse ning saneerimiskavva lisama uued nõuded. Taotlusest nähtusid mh avaldaja rahavood ja varade kogumaht, millest tulenes avaldaja ajutiste makseraskuste ületamise võimalikkus. Avaldaja märkis, et võlausaldajaid, kelle õigusi
  6. novembri
  7. a kava muutmise taotlusega taheti kitsendada toetasid enamuses avaldaja saneerimiskava taotlust.
  8. Avaldaja heitis maakohtule ette, et avaldajale ei ole antud võimalust selgitada suulisel istungil saneerimiskava muutmise taotluse sisu ja selle aluseks olevaid asjaolusid, millega maakohus rikkus avaldaja ärakuulamisõigust (TsMS § 477 lg 4) ja läks vastuollu hagita menetluses kohalduva kohtu uurimisprintsiibiga (TsMS § 5 lg 3).
  9. Avaldaja leidis, et saneerimiskava tühistamise eeldused

§ 51

lg 1 p 3 alusel ei ole täidetud, kuivõrd saneerimiskava kehtivuse ajast ei ole möödunud vähemalt pool. Avaldaja saneerimiskava kinnitati alguses 6 aastaks (kava kehtivusaeg

  1. november
  2. a kuni
  3. detsember
  4. a) ning
  5. märtsil
  6. a pikendati seda 6 kuu võrra. Vähemalt pool 6aastasest kava kehtivuse ajavahemikust
  7. märts
  8. a kuni
  9. juuli
  10. a on
  11. märts
  12. a.
  13. Avaldaja kinnitas, et suudab täita saneerimiskavaga võetud kohustusi. Maakohus on tähelepanuta jätnud, et avaldaja täitis 100% saneerimiskavaga võetud kohustusi kuni
  14. novembril
  15. a saneerimiskava muutmise taotluse esitamiseni. Vaidlustatud kohtumäärus keskendub peamiselt maksuameti kavavälisele nõudele, samas tähelepanuta on jäetud avaldaja poolt taotluses esitatud selgitused kavaväliste nõuete kohta ning selle kohta, kuidas avaldaja plaanib kavaväliseid nõudeid tasuda, sh maksuameti kavavälist nõuet. Olukorras, kus maakohus ei analüüsinud avaldaja varalist seisu tervikuna ega käsitlenud pooleliolevaid töid, jäi analüüsimata saneerimismenetluse võimalik edukus. Sellest tulenevalt on põhjendamata järeldus nagu ei oleks edukas saneerimine võimalik ja kava kuuluks tühistamisele

§ 51lg 1 p 3 alusel.

See omakorda kahjustab nii avaldaja kui ka võlausaldajate huve, sest nad pannakse pankrotimenetlusega sundseisu olukorras, kus nõuete rahuldamine saneerimismenetluse kaudu suuremas ulatuses on tegelikult endiselt võimalik.

  1. Lisaks juhtis avaldaja tähelepanu asjaolule, et maakohus on jätnud tähelepanuta
  2. novembri
  3. a taotluses esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust, millega kohus tekitas ise avaldajale kahjuliku olukorra, kus avaldaja ei saanud enam saneerimiskava alates
  4. novembrist
  5. a täita. Arvestades, et avaldaja arvelduskontode arestimise ajal oli pooleli avaldaja saneerimismenetlus, oli avaldaja jaoks tema arvelduskontode arest veelgi intensiivsema ja kahjulikuma mõjuga võrreldes tavaolukorraga. Saneerimismenetluse lõpetamine ilma põhjaliku kaalumiseta põhjustab otsest kahju nii avaldajale, tema võlausaldajatele, klientidele, kui ka Eesti majandusele. Avaldajal on pooleli mitmed suured projektid ning juhul, kui avaldaja
  6. novembri
  7. a saneerimiskava muutmise taotlus rahuldada, siis on võimalik avaldajal pooleli olevad projektid lõpetada, mille tagajärjel laekuvad saneerimisse täiendavad rahavood, mis on kõikide asjaosaliste parimates huvides.
  8. Avaldaja tõi esile, et tal on vara rohkem kui kohustusi ja avaldaja ei ole maksejõuetu. Avaldaja makseraskused on ajutise iseloomuga ja neid on võimalik ületada saneerimiseabinõude kohaldamise kaudu. Avaldaja kohtule
  9. novembril
  10. a esitatud bilansi kohaselt on avaldajal kohustusi kokku 3 277 889 eurot ja vara 4 614 077 eurot. Seega 7 on avaldajal vara 1 336 187 eurot rohkem kui kohustusi ja avaldaja ei ole maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 mõttes.
  11. Kuigi avaldajal on vara rohkem kui kohustusi, siis avaldajal on ajutised makseraskused. Avaldaja rahavoogusid tõendab
  12. novembri
  13. a taotlusega esitatud rahavoogude ülevaade, mille kohaselt avaldaja rahavood olid positiivsed ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks oli vaba raha 153 592 eurot. Lisaks on avaldajal pooleliolevad projektid ning pooleli olev ICSID vahekohtumenetlus. Arvestades avaldaja nõude suurust 22 708 553 eurot vahekohtumenetluses kolmanda isiku vastu ja menetluse prognoosi (otsust on oodata
  14. a), on suur tõenäosus, et avaldajal on võimalik saneerimiskava täita ennetähtaegselt.
  15. Avaldaja märkis, et pankrotihinnangu kohaselt saaksid võlausaldajad saneerimismenetluses oma nõuded rahuldatud 4 048 989 euro ulatuses ja pankrotimenetluses oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid vaid 82 500 euro ulatuses. Võlausaldajate seisukohad ja menetluse edasine käik
  16. Võlausaldajad Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, architectural glazing scandinavia, Windoor Facades OÜ, KPMS ja Partnerid OÜ, Estravel AS ja Mini-Maksi OÜ toetasid avaldaja saneerimismenetluse jätkumist. Võlausaldaja Swedbank AS, Eesti Maksu- ja Tolliamet ja saneerimisnõustaja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
  17. aprilli
  18. a määrusega jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata, edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule ning jättis rahuldamata avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
  19. mail
  20. a esitas avaldaja määruskaebuse tagamise avalduse, milles palusid kohustada Maksu- ja Tolliametit viivitamatult vabastama arestist avaldaja arvelduskontod ning tunnistada määruskaebuse tagamise määrus viivitamatult täidetavaks. Kontode arest on halvanud avaldaja majandustegevuse, mis mh pärsib selle kaudu võlausaldajate nõuete rahuldamist, tagamaks ajutise iseloomuga makseraskuste ületamist. Seejuures on avaldaja kontod arestitud vaid ühe võlausaldaja huvides ning see kahjustab kõigi teiste võlausaldajate huve, seega on tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Avaldaja käitumine ei viita kuidagi ohule, et ta võiks proovida nõuete täitmisest kõrvale hoida või varasid ühingust välja viia. Avaldaja aktsionär ja juhatuse liige ML täidab avaldaja kohustusi enda vara arvel. Avaldaja rõhutas, et tal on pooleli mitmed olulised projektid ning kohtumenetlusega, millega on seotud avaldaja rahavoog. Lisaks võõrandab avaldaja majandusliku olukorra parandamiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks osa enda põhivarast – Windoor Facades OÜ-le kuuluv kinnisasi, millega on tagatud hüpoteegipidajate nõuded avaldaja suhtes, ja osa avaldaja põhivarast, mis ei ole igapäevaseks majandustegevuseks vajalik. Tehingu eseme väärtus on 1 miljon eurot, sellest moodustab avaldaja põhivara umbes 50 000-100 000 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus §ga 659 tühistada ning saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuivõrd ringkonnakohus ei saa ise teha asjas uut määrust, rahuldatakse määruskaebus osaliselt.
  22. Seoses avaldaja taotlusega arutada määruskaebust kohtuistungil selgitab kolleegium järgmist. Tulenevalt

§-st 4 lahendab kohus käesolevat asja hagita menetluses. Saneerimisseadusest ega tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene kohustust pidada käesolevas asjas istungit, mistõttu ei pidanud maakohus andma avaldajale võimalust selgitada 8 suulisel istungil saneerimiskava muutmise taotluse sisu või selle aluseks olevaid asjaolusid. Avaldaja esitas maakohtumenetluses taotluse koos lisadega, lisaks oli avaldaja maakohtuga ka kirjavahetuses, mistõttu ei ole põhjendatud avaldaja etteheide, et maakohus rikkus ärakuulamisõigust minnes vastuollu uurimisprintsiibiga. Ka käesoleval juhul ei näinud ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel istungi korraldamiseks vajadust, kuivõrd avaldaja on saanud esitada enda seisukohad ja tõendid määruskaebuses ning ka määruskaebuse tagamise avalduses. Seetõttu lahendab kohus määruskaebuse TsMS § 667 lg 3 I lause järgi kirjalikus menetluses ning jätab avaldaja taotluse istungi korraldamiseks rahuldamata. 38. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus tühistas kinnitatud saneerimiskava

§ 51

lg 1 p 3 alusel ja lõpetas saneerimismenetluse

§ 38

lg 1 ja

§ 40lg 2 alusel, kuivõrd avaldaja on püsivalt maksejõuetu.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus kohaldanud ebaõigesti saneerimisseaduses sätestatud norme jättes Maksu- ja Tolliameti

  1. novembril
  2. a pankrotimenetluse algatamise avalduse saneerimismenetluse raames läbi vaatamata ning jõudes ennatlikult saneerimismenetluses järeldusele, et avaldaja on maksejõuetu. See on kokkuvõttes viinud ebaõige lahendi tegemiseni, s.o saneerimiskava tühistamise ja saneerimismenetluse lõpetamiseni. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse määruskaebuse põhjendustest ja sellest esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule (TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 II lause koosmõjus TsMS §-ga 659).
  3. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet esitas
  4. novembril
  5. a maakohtule avalduse AS Windoor pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus võttis avalduse
  6. novembri
  7. a määrusega menetlusse (tsiviilasi nr 2-21-18026) ning
  8. detsembri
  9. a määrusega liitis käesoleva tsiviilasja juurde ja otsustas lükata ajutse halduri nimetamise otsustamine edasi kuni

§ 11lg 1 p-s 4 sätestatud ajani.

40. Kolleegiumi hinnangul tuleb

§ 11

kohaldada esmakordselt saneerimismenetluse algatamisel ning saneerimiskava kinnitamisel. Olukorras, kus saneerimiskava kehtib, vaadatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus saneerimismenetluse raames läbi erinormina kohalduva

§ 49

alusel (

§ 49lg 2).

Saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa

§ 49

lg 1 kohaselt esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib või mis oli olemas enne saneerimiskava kinnitamist. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt (Saneerimisseadus 334 SE, lk 44-45), kui ettevõtja ei täida kavaga võetud kohustusi tähtaegselt, saab ta esitada kohtule avalduse saneerimiskava tühistamiseks ja pärast tühistamist esitada juba avalduse pankrotimenetluse algatamiseks. Nõude alusel, mis ei ole kavaga hõlmatud, kuid oli olemas enne kava kinnitamist või mis tekkis pärast kava kinnitamist, saavad võlausaldajad esitada hagiavalduse või pankrotiavalduse (

§ 49lg 1 ja § 47).

Käesoleval juhul on Maksu- ja Tolliamet esitanud pankrotiavalduse avaldaja maksuvõla 568 897.79 eurot (

  1. novembri
  2. a seisuga) alusel, millest saneerimiskavaga ümberkujundatav nõue moodustas 66 161.78 eurot. Seega saneerimiskava välise maksuvõla summas 502 736.01 alusel sai Maksu- ja Tolliamet esitada pankrotiavalduse, mis tuli läbi vaadata saneerimismenetluse raames. Sellega seoses tuli maakohtul määrata ajutine haldur (

§ 49lg 4, Pankr

S § 15), kes oleks muuhulgas selgitanud välja avaldaja vara, kohustused, andnud hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele (PankrS § 22). Kuigi ka saneerimisnõustajal on kohustus

§ 50

lg 3 järgi teavitada kohut ettevõtja püsiva maksejõuetuse saabumisel, siis ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et menetluses oleks välja selgitatud avaldaja vara ja kohustused ega hinnatud, kas ettevõtja on ajutiselt või püsivalt maksejõuetu. Arvestades, et saneerimiskava kehtivuse ajal on esitatud pankrotiavaldus, on maksejõuetuse hindamine ajutise halduri ülesanne. 9 Alles seejärel, vastavalt

§ 49

lg-le 6, kui kohus tuvastab, et saneerimiskavas ettenähtut arvestades on siiski alust ettevõtja pankrot välja kuulutada, tuleb saneerimiskava tühistada ja lõpetada saneerimismenetlus. Praegusel juhul on maakohus aga sisuliselt asunud juba ennatlikult saneerimismenetluse raames seisukohale ajutist pankrotihaldurit kaasamata, et avaldaja on maksejõuetu. 41. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtul kolleegiumi hinnanul läbi vaadata Maksu- ja Tolliameti pankrotiavaldus saneerimismenetluse raames vastavalt

§-le 49 ning tuvastada, kas avaldaja on püsivalt maksejõuetu või mitte.

  1. Avaldaja esitas
  2. novembril
  3. a saneerimiskava muutmise taotluse

§ 55lg 2 kohaselt, mille maakohus jättis vaidlustatud määrusega läbi vaatamata.

Avaldaja on palunud määruskaebuses nimetatud taotlus rahuldada. Arvestades, et ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab selle tagasi maakohtule asja uueks läbivaatamiseks, tuleb maakohtul lahendada muuhulgas uuesti ka saneerimiskava muutmise taotlus pidades silmas ringkonnakohtu ülalmärgitud juhiseid. Kolleegium selgitab, et kuigi

§ 55lg 2 võimaldab taotluse lg 2 alusel esitada kuni 2021.

aasta

  1. märtsini, ei oleks saneerimise loogikaga kooskõlas, kui kava ei oleks võimalik hiljem laiendada lisandunud või esialgu kavast välja jäänud nõuetele, kuna nende maksmapanek täies ulatuses võib saneerimise eesmärgi nurjata. Saneerimiskava muutmise korral on võimalik kohaldada analoogia alusel võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse §
  2. Kuigi saneerimismenetluses saab üldjuhul ümber kujundada üksnes saneerimismenetluse algatamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõudeid, st mitte nõudeid, mis ei ole veel muutunud sissenõutavaks või ei ole isegi tekkinud, saab saneerimise huvides siiski kohtupraktika kohaselt sekkuda nt ajutiselt ka kestvuslepingutesse, kui vastasel korral ei oleks saneerimisega taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja see ei kahjusta ebaproportsionaalselt võlausaldajate huve (vt Riigikohtu
  3. novembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-10124, p 18.3, p 19). Seega juhul, kui maakohus leiab, et avaldaja ei ole maksejõuetu, tuleks maakohtul taotluse lahendamisel kaaluda, kas avaldaja saneerimiskava on võimalik muuta viisil, et kavasse lisatakse ka täiendavad võlausaldajate nõuded, mh ega see ei kahjustaks ebaproportsionaalselt teiste võlausaldajate huve.
  5. Kuna ringkonnakohus lahendab määruskaebuse, ei ole vajalik määruskaebuse tagamise taotluse lahendamine TsMS § 665 lg 2 alusel.
  6. Arvestades, et ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab selle maakohtule asja uueks läbivaatamiseks, jääb määruskaebemenetluse menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.