lg 2 järgi karistusena rahatrahv 90 (üheksakümmend) trahviühikut summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. Rahatrahvi tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas või EE701700017001577198 Luminor pangas, kohustuslik viitenumber 4100081886. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
S § 50 lg 1 p 2 alusel mõista Aleksandr Hamhoderale lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algus alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. 1/8
alusel on Aleksandr Hamhodera kohustatud loovutama oma juhiluba Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 13.07.
lg 1 p 1 nõudeid ja väärtegu on kvalifitseeritud
Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemväärteomenetleja Asja Malahhova koostas 22.04.2022 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244022001101, mille kohaselt 23.03.2022 kella 01:43 paiku Toila vald, Ida-Viru maakond, TALLINN - NARVA mnt, 180km juhtis Aleksandr Hamhodera mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx sõidukiirusega 117+/-4 km/h, seega ületas asulavälisel teel lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h võrra. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoprotokolli, kiirusmõõtur kasutamise protokolli ja tunnistaja ülekuulamise protokolli(ütlused) ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga(ütlustega). Üldmenetluse otsuse kohaselt on menetlusalune isik oma ütlustes näidanud üles kahetsust tehtu üle, kuid kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku kahetsust KarS § 57 lg 1 p3 mõistes puhtsüdamliku kahetsusena arvestanud. Aleksandr Hamhoderale mõisteti
09.05.2022 ja 26.05.2022 registreeriti Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas Aleksandr Hamhodera samasisulised kaebused Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 22.04.2022 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244022001101, milles palub nimetatud otsuses tühistada määratud maksimaalne karistus(juhtimisõiguse ära võtmine kuueks kuuks). Palub määrata uus õiguslik karistus, mis ei ole seotud juhtimisõiguse ära võtmisega. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline 2/8 väärteomenetleja määras ebaõiglase karistuse, kuna tugines asjaolude uurimisel valedele andmetele ning ei ole ei ole lõplikult kaalunud määratud karistuse tagajärgi tema edaspidisele elule. Kaebuse esitaja vaidleb vastu kohtuvälise menetleja väitele, et kaebuse esitaja ei tunne ennast karistatuna ja eelmised rahatrahvid on tasumata. Kaebusele on lisatud maksekorraldused 30.07.2020, 28.09.2020 ja 12.05.2019 trahvide tasumise kohta. Kaebuse esitaja kinnitab, et suhtub igasse määratud rahalisele karistusele täie tõsidusega ning maksab kohe esimesel võimalusel. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja selles, et on töötu. Kaebuse kohaselt töötab ta ametlikult firmas xxx alates 03.09.2021 autojuhi ametikohal ning kaebusele on lisatud töölepingu originaal. Samuti lisab kaebuse esitaja, et tal on kindel sissetulek(lisatud pangakonto väljavõte) ning võimalus rahatrahve tasuda, seda on ta siiamaani teinud iga kord. Kaebuse esitaja lisab, et karistuse suurus peab olema suurusjärgus, mis avaldaks jäädavat mõju ning isik, kes aasta jooksul ületas kiirust (23 km/h võrra) öisel, tühjal, sirgel maanteel kuiva ilmaga ja hea nähtavusega maksimaalse karistuse määramine läheks karistuse tavadega ning kehtiva praktikaga vastuollu.
lg 2 sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h näeb ette 30st kuni 100ni trahviühikut ning maksimaalse karistusena juhtimisõiguse ära võtmist kuueks kuuks. Kaebuse esitaja ületas kiirust 23 km/h võrra, mis on miinimumi lähedane. Kaebuse esitaja leiab, et arvestades põhjendusi ja asjaolu, et eelneva kiiruse ületamise suurus oli ka miinimumi piiri lähedane oleks mõistlikuks karistuseks keskmise karistuse määramine. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole hinnatud määratud karistuse pikaajalisemaid tagajärgi tema edaspidisele elule, kuna juhiloa olemasolust sõltub tema töö ja sissetulek. Juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks võrdub tema jaoks autojuhikoha kaotusega ning sellega võib olla rikutud kogu tema edaspidine elu. Kaebuse esitaja on nõus karistuse määramisega, kui see on mõistlik ning tagab oma eesmärki. Kaebuse kohaselt on kaebaja nõus kirjaliku menetlusega. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 25.05.2022 määrusega edastati Aleksandr Hamhodera esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemväärteomenetleja 22.04.2022 üldmenetluse otsuse vaidlustamises vastavalt alluvusele Viru Maakohu Jõhvi kohtumajale. Kohtuvälise menetleja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja leiab, et kaebus leebema karistuse määramise osas rahuldamisele ei kuulu. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et kohtuväline menetleja määras talle ebaõiglase karistuse. Süü kaalumisel leidis kohtuväline menetleja, et väärtegu oli toime pandud suure liiklustihedusega teel (Tallinn-Narva maanteel) ja pimedal ajal, mis omakorda suurendab liiklusohtu. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul 2 (kaks) kehtivat kriminaal- ja mitu kehtivat väärteokaristust. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebuses esitatud lisad ei anna alust asuda seisukohale, et isik oleks kõik rahatrahvid tasunud ja et isik on tööga hõivatud. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud menetlusaluse isiku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes puhtsüdamliku kahetsusena, kuna kahetsus ei ole usaldusväärne. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamises 3/8 21-40 km/h. Politsei- ja Piirivalveameti Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemväärteomenetleja Asja Malahhova koostas 22.04.2022 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244022001101, millega tunnistas Aleksandr Hamhodera süüdi
Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Aleksandr Hamhodera poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning seejuures lubatud suurima sõidukiiruse ületamist kinnitavad järgmised tõendid: - 23.03.2022 kiirusmõõturi kasutamise protokoll, millest nähtub, et väärteoprotokollis näidatud ajal 23.03.2022 kell 01:43 sõitis isik mootorsõidukiga xxx registreerimismärgiga xxx Tallinna-Narva maantee 180. kilomeetril, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, kiirusega 117 km/h+/-4 km/h, vähemalt 113 km/h. - Tunnistaja ülekuulamise protokoll, milles antud ütlustes patrullpolitseinik kirjeldab, et 23.03.2022 patrullteenistuses teostades liiklusjärelvalvet ületas sõiduk sõidukiirust 117 km/h asulavälisel teel. Sõidukijuhiks osutus Aleksandr Hamhodera. Tunnistaja ütluste kohaselt menetlusalune isik tunnistas oma süüd ja lisas, et kiirustas koju. - Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, milles antud ütlustega Aleksandr Hamhodera kinnitab, et ületas kiirust enne Sillamäe linna Tallinn-Narva maanteel. Palub juhilube mitte ära võtta, kuna töötab xxx ja juhiload on töötamiseks vajalikud. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb. Ületas kiirust tähelepanematuse tõttu, lubab edaspidi olla tähelepanelikum. Palub määrata rahalise karistuse, kuna see kindlasti mõjub talle. Eeltoodut arvestades ei tekkinud kohtul kahtlust, et tegu on toime pandud ning et teo pani toime menetlusalune isik. Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et: 23.03.2022 kella 01:43 paiku Toila vald, Ida-Viru maakond, Tallinn-Narva mnt, 180km juhtis Aleksandr Hamhodera mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx sõidukiirusega 117+/-4 km/h, seega ületas asulavälisel teel lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h võrra.
lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h.
lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega väärteo koosseisu objektiivne külg on tõendamist leidnud. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Hamhodera täitis
Isik teadis, missugune kiirus on lubatud antud teelõigul ja teadis, et ta ületab lubatud kiirust. Ei ole eluliselt usutav, et 23 km/h võrra kiiruse ületamine võiks antud juhul olla toime pandud tähelepanematusest ehk ettevaatamatusest. Asulavälisel teel on valdavalt lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h, mida ületav sõidukiirus on lubatud Eestis vaid mõningatel juhtudel, seega ei saanud isik juhuslikult jätta sõidukiirust muutvat liiklusmärki tähelepanuta jätta. Sõidukiiruse ületamisel 23 km/h võrra pidi menetlusalune isik olema teadlik võimalikust suuremast sõidukiirusest ja jätkates 4/8 selle kiirusega liiklemist kuni peatamiseni politsei poolt, mööniski isik süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ehk soostus kiiruse ületamisega. Seega tahtluse mõlemad elemendidsüüteokoosseisule vastavast asjaolust teadmine ja möönab selle saabumist. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS
lg 2).
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist
Kohtumenetluse pooltel on vaidlus, mis suuruses karistust ja mis liiki karistust isikule toimepandud rikkumise eest tuleb kohaldada. Aleksandr Hamhoderale on kohtuväline menetleja määranud põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks ehk sanktsiooni ülemmäära. Kohtuvälise menetleja on otsuses 5/8 põhjendanud karistust sellega, et karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul 2 kehtivat kriminaal- ja mitu kehtivat väärteokaristust. Viimast korda väärteokorras karistati isikut 16.11.2021
S 63 lg 1 alusel
Ehk kaebuses nimetatud väärteo pani menetlusalune isik toime nelja kuu möödumisel eelmise karistuse määramisest. Samuti on osad kriminaalkaristused liiklusalased, nimelt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (KarS § 424 lg 1) ja mootorsõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt (KarS § 423´1). Viimast korda kriminaalkorras karistati A. Hamhoderat Harju Maakohtu 08.05.
lg 2 sätte kohaselt on antud kiiruse ületamise puhul tegemist kiirusevahemiku minimaalse jääva kiirusega ( 21-40 km/h ületamine). Eeltoodut arvestades hindab kohus Aleksandr Hamhodera süüd teos pigem minimaalsena. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka seda, et kuigi
lg 2 puhul on tegemist ohudeliktiga, ehk kahjulikke tagajärgi ei pea koosseisu täitmiseks saabuma, märgib kohus, ei kiiruse ületamine on liikluskultuuris ja liiklusõigusruumis selgelt taunitav tegu. Kiiruse ületamine on liiklusohu tekkimist potentsiaalselt soodustav asjaolu. Kohus selgitab, et teo ohtlikkusega on seaduseandja arvestanud täiel määral sanktsiooni vahemike kehtestamisel ja karistust kohaldav menetleja ei peagi sellist ohtlikkust kuidagi veel rõhutama. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü suurus on minimaalsele lähedane. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on karistust kergendav asjaolu süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, et tunnistab kiiruse ületamist ja kahetseb tegu. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud menetlusaluse isiku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes puhtsüdamliku kahetsusena, kuna kahetsus ei ole usaldusväärne. Kohtu hinnangul tuleb Aleksandr Hamhodera poolset süü tunnistamist ja süüteo kahetsust lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. Kohus märgib, et kuigi isik on korduvalt pannud toime liiklusalaseid süütegusid, siis ei ole põhjust arvata, et isik ei kahetse süüteo toime panemist siiralt. Asjaolu, et isik kahjuks ei ole veel võimeline võtma oma liiklusharjumusi kontrolli alla ( nt korduvalt ületab kiirust), ei tähenda automaatselt, et isik ei kahetse siiralt. Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude 6/8 toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid 3-11-76-12 p. 7 ; 3-1-1-52-13 p. 19). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikul 2 kehtivat kriminaalkaristust liiklusalaste süütegude toimepanemise eest – süstemaatiline mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta KarS § 4231 järgi ja mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis KarS § 424 järgi. Samuti on väärteokorras isikut karistatud Harju Maakohtu 16.11.2021 otsusega nr 4-21-3629
Varasemad karistused näitavad, et isiku käitumine liikluses ei ole korrektne ja uute liiklusalaste süütegude toimepanemine on tema puhul võimalik. Seega ei saa kohtu arvates karistusemäär olla sanktsiooni vinklis keskmine, kuigi isik tunnistab süüd ja kahetseb ja süü suurust peab kohus pigem minimaalseks. Arvestades, et isik on toime pannud nii süütegusid nii väärteo- kui ka kriminaalkorras, siis on vajalik korrigeerida isiku käitumist, kohaldades keskmisest suuremat karistusemäära. Arvestades eeltooduga, samuti sellega, et kohtu hinnangul isiku süü väärteo toimepanemisel on minimaalsele lähedane, kuid kuna varasemalt on isikut karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, tuleb isikut karistada sanktsiooni keskmisest suuremal määral, mis on lähedane pigem maksimaalsele määrale, kuid teise karistusliigiga kui kohtuväline menetleda ehk rahatrahviga. Proportsionaalne karistus toimepandud süüteo eest on rahatrahv 90 trahviühikut (
lg 2 järgi saab karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, sanktsiooni keskmine määr seega 50 trahviühikut). Kohus juhib tähelepanu, et karistuse eesmärkide järgimisel peab kohus igal juhul hindama, kas eesmärgid on saavutatavad kergema karistusega. Käesoleva sanktsiooni puhul on kergem karistus rahatrahv. Kohus leiab, et isiku rahatrahviga karistamine võib saavutada oma eesmärki, et isik tunnetab rahalist laadi karistuse mõju ( kuna isik käib tööl ja töötasu minek rahatrahvi maksmisele annab mõistlikule isikule selge signaali, et liikluskäitumist tuleb korrigeerida). Oluline on see, et karistus peab olema proportsioonis isiku süüga, mis on antud juhul pigem minimaalne. Rahatrahvi ositi tasumine ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja on ise soovinud karistusliigina rahatrahvi kohaldamist ning on kinnitanud töökoha olemasolu. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku tegeliku töökoha olemasolu kaheldav, kuid kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda töökoha olemasolus, kui isik on esitanud töölepingu ja pangakonto väljavõtte kohaselt on laekumised olnud. Kaebuse esitaja ei ole taotlenud rahatrahvi ositi tasumist. Samas tuleb kohtuvälise menetlejaga nõustuda selles, et rahatrahvid olid isikul tasumata. See näitab isiku suhtumist temale mõistetud karistustesse ja viitab sellele, et käesoleval ajal rahatrahv üksi ei ole isiku jaoks piisav mõjutusvahend. Isik on rahalist laadi karistuse saanud, aga täitmisele asunud ei ole, sel juhul ei saagi öelda, et karistus osutab isikule reaalset mõju. Siin aktualiseerib küsimus lisakaristuse kohaldamise vajaduse kohta. Kuna isik on nüüdseks toime pannud mitmeid liiklusalaseid kuritegusid ja viimasest karistuse mõistmisest oli möödunud vähem kui pool aastat ( 16-11-2021 Harju Maakohtu kohtuotsuse, millega isik karistati mitme liiklusalase teo eest juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks), leiab kohus, et ainult rahatrahv ei oma piisavalt mõju ja lisaks rahatrahvile tuleb isikule mõista lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kolmeks kuuks, mis on maksimaalne
Juhtimisõiguse äravõtmisel kui karistusel üldse on eeskätt eripreventiivne tähendus, see peab olema suunatud konkreetse isiku käitumise korrigeerimiseks, tema hoiakute muutmiseks, et isik ei saaks enam samalaadseid tegusid toime panna ( 3-1-1-6-17, p 16). Käesolevas kohtuasjas leiab kohus põhjendatuks, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on praegi põhjendatud kohaldada rahalist laadi 7/8 karistust koos lisakaristusega, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtu arvates, selline karistuste kombinatsioon saaks olla isikule mõjuv ja on ka hoiatuseks, et oma käitumise poolest on isik lähenenud piirile, millal temalt võidakse juhtimisõigus ära võtta juba pikemaks ajaks, kui isik oma liikluskäitumist ei paranda. Kuna isikule on varasemalt 2-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine kohaldatud ja seda mitme liiklussüüteo puhul, oleks käesoleval juhul loogiline, kui kohus kohaldab lisakaristusena juhtimisõigust suuremal määral ehk 3 kuuks. Koos rahatrahvi määraga 90 trahviühikut ei ületa lisakaristuse mõistmine süü suurust. Samas annab lisakaristuse kohaldamine isikule selge signaali, et riik soovib tagada liiklejate turvalisust ja menetlusalust isikut on vaja hetkel lühiajaliselt kõrvaldada liiklusest. Kohus leiab, et arvestades kaebuses toodud asjaolusid, et kuigi isikul on töö tegemiseks vajalik juhtimisõiguse olemasolu, siis ei kaalu nimetatud asjaolu üle karistuslikku eesmärki õiguskuulekale elule juhtimiseks. Lisakaristuse kohaldamine 3 kuuks ei too isikule põhjendamatuid ebaproportsionaalseid kitsendusi, mis raskendaksid isiku toimetulekut. 3 kuuks on võimalik isikul oma isiklikus elus teha korrigeerimisi vastavalt määratavale juhtimiskeelule. KOHTU MEETMED Eeltoodust lähtuvalt tuleb Aleksandr Hamhodera kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.04.2022 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244022001101 rahuldada osaliselt, nimelt karistuse osas. Teha väärteoasjas uus otsus, millega mõista Aleksandr Hamhodera
lg 2 järgi karistusena rahatrahv 90 trahviühikut summas 360 eurot.
S § 50 lg 1 p 2 alusel mõista Aleksandr Hamhoderale lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algus alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast.
alusel on Aleksandr Hamhodera kohustatud loovutama oma juhiluba Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8/8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.