Kindlaid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi haldur tuvastanud ei ole. Ajutise menetluse käigus ei ole haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu määramiseks. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku püsiva maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu
lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Kohus nimetab pankrotihalduriks vandeadvokaadi Kristo Teder ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 06.06.2022.a kell 12:00 virtuaalruumis. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (
).
Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale.
järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu 2 korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast. Ajutisel halduril kulus ülesannete täitmiseks 5,25 tundi. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 756 eurot. Ajutise halduri tasust 415,80 eurot (sh käibemaks) palub haldur välja mõista riigi vahenditest, ülejäänud 340,20 eurot võlgnikult. Ajutise halduri töötasu palub haldur kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le (a/a XXXXXXXXXXXXXX). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi ja tehtud toiminguid, on eelmärgitud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 120 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks. Haldur on taotlenud hüvitada tasust 415,80 eurot (sh käibemaks) riigi vahenditest. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav ajutise halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutatakse välja
lg 1 1 alusel, määrab kohus ajutise halduri tasust hüvitada riigi vahenditest (
lg 4, lg 51; Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 2, § 2 lg 1 ja lg 4). Kohus määrab riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 415,80 eurot (sh käibemaks). Ülejäänud osas mõistab kohus tasu välja võlgnikult. Tasu kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.