Obsah (12)

§ 175§ 663§ 667§ 654§ 172§ 477§ 442§ 386§ 171§ 178§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-12303 Kohtuasi X avaldus Y va

) § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda ja rahuldas avaldaja menetluskulude hüvitamise taotluse osaliselt. Maakohus leidis, et arvestades asja vähest keerukust, aga ka läbitöötamist vajavate tõendite hulka ning avaldaja esindaja põhjalikke seisukohti, sai avaldaja lepingulise esindaja ajakulu pidada

§ 175lg 1 mõttes vajalikuks ja põhjendatuks 13 tunni ulatuses.

Tunnitasu 150 eurot (lisandub käibemaks) pidas maakohus mõistlikuks. Kohus pidas põhjendatuks ka riigilõivu 100 eurot ja esialgse õiguskaitse määruse täitmisega seotud kulu 156 eurot. Määruskaebus

1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja soovib vaidluse lahendada kompromissi sõlmimise teel. Menetluskulud palub ta jätta avaldaja kanda.
2. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja esitanud laimu ja valesüüdistusi. Maakohus jättis avaldaja valedel põhinevad seisukohad uurimata.
3. Puudutatud isik ei ole avaldajaga 7 aastat kohtunud ega soovigi kohtuda, kuid tema soov on vaid vanad probleemid lahendada. Puudutatud isiku kirjades ei ole ühtegi ähvardust, valet ega laimu, vaid pigem hoiatused ja õpetused, kuidas probleemid lahendatud saab. Puudutatud isik soovis sõlmida kompromissi, aga kohtunik ei arvestanud seda ega järginud asja lahendamisel eetikareegleid.
4. Puudutatud isik tülitab avaldajat seni, kuni probleemid saavad lahendatud. Probleemid on võimalik lahendada vaid kompromissi sõlmimise teel. 5 2-21-12303
5. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et avaldaja ei olnud tsiviilasjas nr 2-20-3807 kinnitatud kompromissi pooleks. Juhul, kui see vastab tõele, siis on sõlmitud kompromiss alusetu.
6. Puudutatud isik ei nõustu temalt väljamõistetud menetluskuludega.
7. Puudutatud isik palub tagastada kohtutäiturite poolt alusetult väljanõutud summad. Vastasel juhul esitab puudutatud isik uue hagi. Menetluse edasine käik
8. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 34. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud suuremas ulatuses kui 1593,40 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1593,40 eurot. Maakohtu määrust tuleb täiendada otsustusega esialgse õiguskaitse abinõude tühistamise kohta. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse tervikuna, s.t vaidlustatud on muu hulgas ka menetluskulude jaotus ja kulude suuruse kindlaksmääramine.
2. Maakohus viitas menetluskulude jaotamisel

§ 172

lg-le 1, mille teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustamaks, kelle kanda on asjaolusid arvestades õiglane menetluskulud jätta. Ka Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluse kulude jaotuse otsustab maakohus

§ 172

lg 1 teise lause alusel, lähtudes mh õiglusest (Riigikohtu 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29).

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu 13.05.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire. Avaldaja avaldus oli esitatud põhjendatult. Vaatamata sellele, et avaldus kuulus rahuldamisele osaliselt, oli asjaolusid arvestades õiglane jätta maakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda. 37.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, 05.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 15, 14.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (Riigikohtu 03.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-163785, p 31.4; 27.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 19.2). Seega on kohtule antud lai 6 2-21-12303 otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. 38. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegusel juhul

§ 175

lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust menetlustoimingutele kuluva aja hindamisel kohaselt teostanud. Maakohtu määrus tuleb avaldaja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse.

1. Hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses. Hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19, 19.10.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 12).
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas tegemist keerulise õigusliku vaidlusega. Avaldaja esitas avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks, mille puhul on eelkõige oluline tuua esile elulised asjaolud. Avaldaja lepinguline esindaja on maakohtu menetluses esitanud 05.08.2021 avalduse koos esialgse õiguskaitse taotlusega, 06.09.2021 täiendava seisukoha, 10.09.2021 taotluse seoses istungi korraldamisega, osalenud kahel korral ärakuulamisel ning esitanud menetluskulude nimekirja. Seega seisukohtade ja taotluste mahu poolest on asi pigem vähemahukas. Praeguse asja on muutnud aja- ja töömahukamaks pigem asjaolu, et puudutatud isikul puudub lepinguline esindaja, mis teeb tema esitatud menetlusdokumendid raskesti jälgitavaks ja üleliia emotsionaalseteks. Samal põhjusel on toimik koormatud korduvate e-kirjade ja nendele lisatud fotodega, millele avaldaja esindaja on pidanud küll tähelepanu pöörama, kuid millele vastama ei ole avaldaja kohtu nõudel pidanud.
3. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja lepingulise esindaja esitatud menetlusdokumentide koostamise aja hindamisel tuleb arvestada, et tegemist on vandeadvokaadiga. Nii nagu õigusabi tunnitasu määra hindamisel võetakse arvesse, et kõrgemat kvalifikatsiooni omava esindaja tunnitasu on mõnevõrra kõrgem, tuleb sama asjaolu arvestada ajakulu juures ja leida, et professionaalne esindaja koostab ka dokumendid mõistlikuma ajakuluga.
4. On mõistetav, et esindaja peab kohtuistungiteks/ärakuulamisteks valmistuma, et ta oleks võimeline kaitsma kliendi huve, ning olema kursis nii vastaspoole arvamusega kui ka õigusteoreetiliste seisukohtade ja kohtupraktikaga. Samas tuleb arvestada, et õigusteoreetiliste seisukohtade ja kohtupraktikaga tuleb vandeadvokaadil kursis olla tulenevalt oma ametist igal juhul ja see ei sõltu konkreetsest vaidlusest. Ringkonnakohus leiab, et väljamõistmisele saab kuuluda vaid tasu selliste toimingute eest ja sellises mahus, mida kohus saab pidada konkreetses asjas objektiivselt võttes mõistlikuks.
5. Avaldaja esindajal on kulunud avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega seonduvatele tegevustele kokku 11 tundi 30 minutit (arve nr 2021/0294 spetsifikatsioonil periood 03.08.2021–11.08.2021). Arvestades nimetatud menetlusdokumendi ja selle lisade sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus mõistlikuks ajakuluks kokku 3 tundi.
6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud vastaspoolel hüvitada kolleegide omavahelist nõupidamist. E-toimiku kontrolliks (2 minutit), menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks (3 minutit), uute sõnumite ülevaatuseks ja suhtluseks kliendiga (10 minutit), on piisav ajakulu kokku 15 minutit (arve nr 2021/0331 spetsifikatsioonil perioodil 12.08.2021– 23.08.2021). 7 2-21-12303
7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hüvitada maakohtu 01.09.2021 määruse ülevaatusega seonduvat kulu, kuna nimetatud määrus on suunatud puudutatud isikule puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja 06.09.2021 seisukoha koostamise ajakulu peab ringkonnakohus, arvestades selle sisu ja mahtu, põhjendatuks 20 minutit. Toimingutele seoses 12.10.2021 kohtuistungiga, sh 10.09.2021 taotluse koostamiseks, peab ringkonnakohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks kokku 1 tunni (periood 08.09.2021–16.09.2021). Perioodil 28.09.2021– 30.09.2021 kolme e-kirjaga tutvumise ajakulu peab ringkonnakohus põhjendatuks kokku 6 minutit.
8. Seoses 12.10.2021 ärakuulamisega peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi, mis on menetluse käiku arvestades piisav istungiks ettevalmistamiseks, sellel osalemiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutele perioodil 13.10.2021–28.10.2021 võis ringkonnakohtu hinnangul mõistlikult kuluda kokku 45 minutit.
9. Arvestades avaldaja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, nõustub ringkonnakohus tunnitasu osas maakohtuga. Samuti on maakohus õigustatult põhjendatuks pidanud riigilõivu ja esialgse õiguskaitse määruse täitmisega seotud kulu. Seega on avaldaja menetluskulu põhjendatud ja vajalik 1593,40 euro ulatuses, millest õigusabikulud 1337,40 eurot (7,43 x 180), riigilõiv 100 eurot ja esialgse õiguskaitse määruse täitmisega seotud kulu 156 eurot.
10. Vastuseks määruskaebuse väidetele seoses avalduse osalise rahuldamisega märgib ringkonnakohus järgmist.
11. Kolleegiumi hinnangul rakendas maakohus kõiki asjaolusid arvestades põhjendatult

§ 477

lg 1, § 544 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel puudutatud isikule lähenemis- ja suhtluskeeldu kolmeks aastaks. Maakohus ei ole avalduse lahendamisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ega ületanud kaalumispiire. Kolleegium nõustub

§ 654lg 6 järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

1. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-1221 selgitanud, et lähenemiskeelu kui isikuõiguse kaitse abinõu kohaldamist tuleb kaaluda eelkõige juhul, kui ohus on isiku elu, kehaline või vaimne puutumatus, isikuvabadus, turvalisus või seksuaalne puutumatus. Ohu hindamisel tuleb üldjuhul arvesse võtta isiku, kelle suhtes lähenemiskeeldu soovitakse kohaldada, õigusvastase tegevuse raskust ja sagedust, samuti tema iseloomuomadusi ja suhtumist isikutesse, kes soovivad lähenemiskeelu kohaldamist. Avaldaja saab suhtluskeelu kohaldamist nõuda olukorras, kus suhtlemine ületab igasuguse mõistlikkuse piiri ning ei ole tegemist olukorraga, mida avaldaja peaks VÕS § 1055 lg 2 kohaselt mõistliku arusaama järgi inimestevahelises kooselus taluma. Sellisel juhul saab avaldaja nõuda õigusvastase kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist VÕS § 1055 lg 1 alusel.
2. Ringkonnakohus leiab, et ükski puudutatud isiku määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks. Maakohus leidis, et on tõendatud, et puudutatud isik on avaldajale pikema aja jooksul saatnud häirivaid e-kirju ja sõnumeid, mis on kohati ka solvava ja ähvardava sisuga, ning üritanud avaldajaga ühendust võtta. Maakohus luges tõendatuks ka selle, et puudutatud isik on korduvalt viibinud avaldaja elukoha läheduses, saates samaaegselt sõnumeid sooviga kokku saada. Arvestades puudutatud isiku käitumist, on kohaldatud abinõu nii lähenemis- kui ka suhtlemiskeelu näol ringkonnakohtu hinnangul sobiv, vajalik ja mõõdukas. Maakohus on piisavalt põhjendatud, miks lähenemis- ja suhtlemiskeelu kohaldamine on põhjendatud. 8 2-21-12303
3. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku käitumine, sh saadetud e-kirjad ja sõnumid nii mahult kui ka sisult, mõistlikkuse piiri ületav. Asja materjalide põhjal saab järeldada, et puudutatud isiku tegevus on olnud avaldajat hirmutav ja tema eraelu häiriv pikemat aega, sh ka pärast käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ebaõige on määruskaebuses toodud väide, nagu oleks maakohus tuginenud üksnes avaldaja tõendamata väidetele. Puudutatud isik ei ole kordagi vaielnud vastu, et ta on avalduses viidatud viisil käitunud, s.o saatnud kirju ja sõnumeid ning viibinud avaldaja elukoha läheduses eesmärgiga suhelda avaldajaga. Avaldaja on selgitanud ja tõendanud, et puudutatud isiku tegevus on häiriv ja segab tema isiklikku elu. Asjaolu, et puudutatud isik hindab oma käitumise sisu ja mõju avaldajast teisiti, ei tähenda, et tema käitumine on õigustatud. Samuti sellest, et puudutatud isiku tegevuses ei ole tuvastatud kuriteo- või väärteokoosseisu, ei saa järeldada, et tema tegevus ei sekkuks intensiivselt avaldaja isikuõigustesse.
4. Lähenemis- ja suhtlemiskeelu kohaldamise vajalikkust kinnitab ka määruskaebuse väide, et puudutatud isik kavatseb avaldajat tülitada seni, kuni puudutatud isiku hinnangul on probleemid lahendatud. Nõustuda ei saa puudutatud isiku nägemusega, et vaidluse saab lahendada üksnes tema tingimustel ja kompromissi sõlmides. Kompromissi sõlmimine eeldab osapoolte kokkulepet. Esile toodud asjaoludel ei saa järeldada, et avaldajal ja puudutatud isikul on vaidluse lahendamiseks vaja tingimata vahetult suhelda. Kui avaldaja ei näe võimalust ega soovi puudutatud isikuga arutada ega kokkulepet saavutada, siis ei ole menetluse lõpetamine kompromissi sõlmimise teel võimalik.
5. Põhjendatud ei ole ka puudutatud isiku väited tsiviilasjas nr 2-20-3807 sõlmitud kompromissi kohta. Maakohus tuvastas, et avaldaja ei olnud tsiviilasjas nr 2-20-3807 sõlmitud kompromissi pooleks. Praeguses tsiviilasjas puudutatud isiku poolt tõendina esitatud kompromissi tekst, mis on allkirjastatud üksnes puudutatud isiku poolt, ei ühti tsiviilasjas nr 2-20-3807 kohtu poolt kinnitatud kompromissi tekstiga. Eeltoodu võib põhjendada puudutatud isiku segadust selles, kas ja millisel määral tsiviilasjas nr 2-20-3807 sõlmitud kompromiss avaldajasse puutub.
6. Puudutatud isik palub tagastada kohtutäituri poolt alusetult väljanõutud summad. Määruskaebuse täpsustusele lisatud korduva sunniraha määramise otsusest nähtuvalt on puudutatud isikule määratud sunnirahad, kuna viimane ei ole täitnud käesolevas tsiviilasjas 10.08.2021 tehtud esialgse õiguskaitse määrust. Ringkonnakohus selgitab, et praeguses asjas ei saa lahendada sunniraha määramise õigsuse küsimust. Kui puudutatud isik leiab, et talle on määratud sunnirahad ebaõigesti, on tal võimalus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale (täitemenetluse seadustiku § 217).
7. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta puudutatud isiku korduvalt pärast määruskaebuse esitamist nii maakohtule kui ka ringkonnakohtule esitatud e-kirjad ja neile lisatud fotod, kuivõrd need ei ole sisust nähtuvalt esitatud sooviga täiendada määruskaebust.
8. Maakohus kohaldas 10.08.2021 määrusega esialgset õiguskaitset ja keelas esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikul kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni kõnetada avaldajat otse, telefoni, kirja, elektronkirja ja lühisõnumi teel või mistahes muul viisil ning läheneda avaldajale lähemale kui 4 meetrit. Vaidlustatud maakohtu määruses esialgse õiguskaitse abinõude kehtivuse osas otsustus puudub (

§ 442lg 5 1.

lause). Ringkonnakohus saab maakohtu minetuse parandada. 10.08.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud tuleb

§ 386

lg 5 ja § 477 lg 1 järgi tühistada, kuna maakohtu 31.12.2021 määrus kuulub viivitamatule täitmisele ja esialgseks õiguskaitseks puudub vajadus. 9 2-21-12303 58. Kuigi ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta

§ 171

lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, kuna menetluskulude suuruse kindlaksmääramise vaidlustamisega seonduvaid menetluskulusid

§ 178

lg 4 järgi ei hüvitata ning nii määruskaebuse väited kui avaldaja vastuse seisukohad puudutasid eelkõige lähenemiskeelu põhjendatust. 59.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. 60. Avaldaja 02.02.2022 esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulu määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 6 tunni 13 minuti õigusabi eest tunnitasuga 150 eurot (lisandub käibemaks), s.o kokku 1119 eurot (käibemaksuga). Puudutatud isik vaidles menetluskuludele vastu ja leidis, et tema ei pea kulusid hüvitama. 61.

§ 175

lg-st 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu arvates avaldaja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. 62. Maakohus sisuliselt rahuldas avaldaja avalduse, jättes selle rahuldamata üksnes elukohale lähenemiskeelu osas, mis on hõlmatud üleüldise lähenemiskeelu kohaldamisega. Seega piisas avaldajal maakohtu määrusega tutvumisest ning puudus vajadus määrust põhjalikumalt analüüsida. Arvestades puudutatud isiku esialgselt esitatud määruskaebuse sisu ja mahtu, ei olnud sellega tutvumine eelduslikult ajamahukas. Seega arvestades eeltoodut, on mõistlik ajakulu maakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumiseks kokku 30 minutit (toiming 03.01.2022). Arvestades puudutatud isiku perioodil 04.01.2022–11.01.2022 esitatud e-kirjade ja täpsustatud määruskaebuse sisu, võis avaldaja esindajal e-toimikuga tutvumiseks mõistlikult kuluda 30 minutit. Arvestades nii määruskaebuse väiteid kui ka avaldaja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul määruskaebusele vastamise mõistlik ajakulu 1 tund 30 minutit. Perioodil 21.01.2022–01.02.2022 puudutatud isiku e-kirjadega tutvumise ajakulu on põhjendatud kokku 25 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakuluks on piisav 15 minutit. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt maakohtuga nõustus, on põhjendatud vandeadvokaadi tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja menetluskulud põhjendatud 570,60 euro ulatuses (3,17 x 180), milline summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. 63.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (570,60 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 64. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

10 2-21-12303 (allkirjastatud digitaalselt) 11