Obsah (13)

§ 371§ 4771§ 377§ 386§ 663§ 442§ 662§ 236§ 171§ 174§ 176§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-20434 Ko

§ 371lõike 2 punkti 2 viimase osa järgi.

1. Kuna kohus asus seisukohale, et esitatud hagi ei ole õiguslikult perspektiivikas, jäi rahuldamata ka taotlus hagi tagamiseks.
2. Kohus selgitas, et kui avaldaja leiab, et tema õigusi on täitemenetluses, nt vara arestimisel vm viisil rikutud, on tal võimalik esitada kaebus vahetult täituri tegevuse peale TMS § 217 järgi. Ka võib täitur TMS § 46 lõike 2 punkti 1 alusel täitemenetluse peatada kaebuse esitamisel täituri tegevusele. Kohus märkis, et ei ole võtnud käesolevaga seisukohta selles, kas avaldaja õigusi on täitemenetluses rikutud ja kas on alust esitada kaebust täituri tegevusele. X määruskaebus ja taotlus
3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Koos määruskaebusega esitas hageja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
4. Kaebuse põhjendustes tugineb hageja Riigikohtu seisukohale lahendi nr 2-19-13236 punktis 10.1, leides, et TMS § 221 lõike 1 sõnastus ei näe täpselt ette, millal tasaarvestuse alus peab tekkima või millal tasaarvestus faktiliselt tehti. Samuti tugineb hageja viidatud lahendi punktile 11.1, leides, et hagis esiletoodud asjaolusid arvestades on täitemenetluse eesmärk sisuliselt kahju tekitamine hagejale ning see on vastuolus hea usu ja õiguskindluse põhimõttega. Hageja hinnangul pidanuks kohus hindama hagis märgitut, et nõue perioodi 18.01.2018– 01.06.2020 eest on alusetu ning on tasaarveldatav varasemate perioodidega ning tasutud X (lapse vanaema) ülekannetega. Kohus oleks pidanud selgitama hagejale menetluslikku võimalust, et ta oleks võinud koos hagiga esitada selge tasaarvestuse avalduse. Hageja esitab koos määruskaebusega vastava avalduse.
5. Kohus ei ole hinnanud täitemenetluse põhjendatust. Hagist tuleneb ja on tõendatud, et hageja on üritanud kasutada kõiki võimalusi asja kompromissiga lahendada. Hagejal ei ole järsku tekkinud võlgnevuse suurust arvestades võimalik seda koheselt tasuda. 3 2-21-20434
6. Kohus ei arvestanud, et hageja on ainuisikuliselt teatud perioodil tasunud lapsele elatist, mis oli välja toodud samuti vastuses lapse hagile (hagi esitati 04.12.2017, otsus jõustus 01.06.2020) hagejalt elatise nõudmisel, mis on aluseks täitemenetluse alustamisel. Kohus ei ole selgeks teinud hagis toodud nõude põhjendusi ja tõendeid. Sundtäitmise algatamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Olukord, kus kohtumenetlus kestab 2,5 a ning selle menetluse jooksul ei olnud vaja midagi maksta, kuna hagi tagamise taotlus jäeti tsiviilasjas nr 2-17-18172 rahuldamata ja mis päädib sellega, et kaebaja peab tasuma koheselt suure summa ning on võlgnik, ei ole mõistlik ega õiglane. Kogu viidatud menetluse kestel laps kahju ei saanud. Keegi ei ole hagejale selgitanud, et tal olnuks võimalus esitada taotlus kohtuotsuse täitmise ajatamiseks ning see on hageja suhtes ebaõiglane.
7. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt palub hageja peatada täitemenetlus täiteasjas. Juhul, kui kohus esialgse õiguskaitse taotlust ei rahulda ning täitemenetlust ei peata, võib tekkida olukord, kus kohtutäitur võõrandab hageja kodu ning lõpetab täitemenetluse. Lisaks võib enampakkumise läbiviimine, selle võitja väljavalimine ja võimalik omanikuvahetus kohtu poolt hagi rahuldamisel osutada tühiseks, põhjustada asjatuid täiendavaid kohtuvaidlusi, raskendada kohtuotsuse täitmist ja põhjustada olulist kahju. Maakohtu 21.01.2022 määrus
8. Harju Maakohus rahuldas 21.01.2022 määrusega hageja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja peatas täiteasjas nr 027/2020/1032 enampakkumise hagejale kuuluva kinnisasja asukohaga XXXsuhtes kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni.
9. Maakohus tugines

§ 4771lõikele 1 ja lõike 2 teisele lausele.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-51-10 leidnud, et vaidlusaluse õigussuhte reguleerimisel

§ 377lõike 2 järgi on kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus.

1. Kohus leidis eeltoodust ja Riigikohtu lahendist tulenevalt, et taotlus terves ulatuses täitemenetluse peatamiseks kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kohtu hinnangul ei oleks terves ulatuses täitemenetluse peatamine kohane meede. See kahjustaks kostjat ebaproportsionaalselt, seega oleks liialt koormav kostja suhtes.
2. Samas leidis kohus, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt ning peatada täiteasjas enampakkumine hagejale kuuluva kinnisasja XXX suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kuivõrd hageja toob välja, et enampakkumise käigus võidakse võõrandada tema kodu, on proportsionaalne ning hageja ja kostja huvidest lähtuvalt põhjendatud peatada enampakkumise läbiviimine kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Y määruskaebus
3. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise osas tühistada ja jätta uue määrusega taotlus täielikult rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
4. Keeldudes hagi menetlusse võtmisest, on kohus hinnanud selle õiguslikult perspektiivituks, mis ühtlasi tähendab, et

§-s 377 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Lisaks on menetlusse võtmisest keeldumise määrus olemuslikult asjas menetluse lõpetamise määrus, mille puhul kohus peab

§ 386lõike 4 alusel tühistama hagi tagamise.

1. Hageja on jätnud ka kohtu teavitamata, et täitemenetlusega on ühinenud Aktiva Finants OÜ ja kohtutäitur Elin Vilippus. Puudub info, et hageja oleks teise sissenõudja vastu sundtäitmise 4 2-21-20434 lubamatuks tunnistamise hagi esitanud. Seega isegi kui kostja vastu hagi täies ulatuses rahuldataks, läheks hageja kinnistu ikkagi sundmüüki. Menetluse edasine käik
2. Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
3. Maakohus jättis mõlemad määruskaebused rahuldamata ja edastas

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 23. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 05.01.2022 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta on õige ja põhjendatud ning hageja kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb 05.01.2022 määrus jätta muutmata ja hageja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Ringkonnakohus nõustub kostja määruskaebusega, et maakohtu 21.01.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb tühistada. Seega kostja kaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks määruskaebemenetlustega seotud menetluskulud. 24. Esmalt võtab kolleegium

§ 442

lõike 5 alusel seisukoha kostja määruskaebusele lisatud dokumentaalsete tõendite osas.

§ 662

lõike 3 alusel võtab ringkonnakohus asja materjalidesse määruskaebuse asjaoludega seoses esitatud lisana 1 märgitud tõendi (kohtutäituri 27.12.2021 otsus sissenõudega ühinemise kohta). Ülejäänud kaebusele lisatud tõendite (lisad 2–4) vastuvõtmisest tuleb aga keelduda (

§ 236lõige 3, § 238 lõike 3 punkt 4, § 477 lõige 1).

Kuivõrd määruskaebusest nähtuvalt ei seondu kõnealused tõendid maakohtu esialgse õiguskaitse määruse vaidlustamisega, vaid on esitatud seoses hagi asjaoludega, ei ole tegemist määruskaebemenetluses (s.o Y määruskaebus maakohtu 21.01.2022 määrusele) asjakohaste tõenditega. Kuivõrd dokumendid, mille vastuvõtmisest keelduti, esitati elektrooniliselt, siis need tagastamisele ei kuulu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-68-14, punkt 19).

1. Vastuseks hageja määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt soovib hageja sundtäidetavat elatisenõuet tasaarvestada (st lugeda täidetuks) nii enda kui oma ema X maksetega, mis olid tehtud kostja ülalpidamiseks perioodil 18.01.2018–01.06.2020 ehk enne täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-17-
2. Samuti märgib hageja, et täitemenetluses on jäetud arvestamata riiklikud toetused, mis vähendavad mõlema vanema ülalpidamiskohustust solidaarselt. Kuigi õige on kaebuse seisukoht, et Riigikohus on leidnud, et teatud juhtudel on võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka asjaoludel, mis tekkisid (täitedokumendiks oleva kohtulahendi) kohtumenetluse ajal, siis selleks tuleb hagejal esile tuua, et neid vastuväiteid ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks nende kohta saanud võtta seisukoha kohtulahendis. Praegusel juhul ei ole hageja esile toonud ega põhjendanud, et tal ei olnud eelnevalt märgitud vastuväiteid perioodil 18.01.2018–01.06.2020 tekkinud elatisenõudele võimalik maksma panna tsiviilasjas nr 2-
3. Vastupidi, määruskaebuses on hageja mh märkinud, et esitas vastuväited ülalpidamiskohustuse täitmise osas juba tsiviilasja nr 2-17-18172 menetluses vastuses hagile. Kolleegium märgib, et TMS § 221 lõikes 2 sätestatud piirangu mõte ongi vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses (vt ka Riigikohtu lahend nr 2-19-13236, punkt 10.1). Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu seisukoht, et hageja 5 2-21-20434 esile toodud asjaolud ei ole tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist TMS § 221 lõike 2 mõttes ning hageja ei ole ka väitnud, et tal ei olnud võimalik vastavaid vastuväiteid varasemas menetluses tõhusalt maksma panna.
4. Kostja määruskaebus maakohtu 21.01.2022 määrusele, millega kohus rahuldas hageja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ja peatas täiteasjas enampakkumise hagejale kuuluva kinnisasja suhtes, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 386

lõikest 4 tuleneb, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kolleegium leiab, et olukorras, kus ringkonnakohus on eeltoodust tulenevalt veendunud, et asjas esitatud hagi on perspektiivitu, puudub esialgse õiguskaitse rakendamise mõte ja eesmärk. Ka õiguskirjanduses on leitud, et olukorras, kus hagi menetlusse võtmisest keeldutakse, tuleb hagi tagamine tühistada, kuna sellisel juhul ei ole enam olemas hagi, mida saaks hagi tagamise abinõudega tagada (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, koost V. Kõve jt, Tallinn 2017, § 386 komm 3.4.5 a, lk 668). Praegusel juhul maakohus küll tagas hagi olukorras, kus eelnevalt oli 05.01.2022 määrusega hagi menetlusse võtmisest keeldunud, kui võttis arvesse, et hageja oli kõnealuse määruse vaidlustanud. Nüüdseks on ka ringkonnakohus andnud oma hinnangu ning veendunud hagi perspektiivituses, mistõttu on kolleegiumi hinnangul põhjendatud

§ 386lõike 4 alusel hagi tagamise abinõu tühistada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 27. Kuivõrd hageja määruskaebus jääb rahuldamata ja kostja määruskaebus rahuldatakse, on põhjendatud jätta mõlema määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 171lõikest 1 lähtudes hageja kanda.

28.

§ 174

lõike 1 esimese lause järgi tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kuluks määruskaebemenetluses 730 eurot, millest 70 eurot on riigilõiv määruskaebuselt ja 660 eurot lepingulise esindaja tasu 5,5 t töö eest (s.o 1,5 t nõupidamine kliendiga olukorra asjaolude väljaselgitamiseks, tutvumine toimiku materjalidega; 4 t kostja määruskaebuse koostamine) tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks). Taotluses on esitatud ka

§ 176lõike 5 ja § 174 lõike 10 kohased kinnitused.

1. Ringkonnakohus leiab, et vajalik ja põhjendatud menetluskulu on määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot (maksekorraldus t lk 154), kuid kostja lepingulise esindaja ajakulu oli osaliselt ülemäärane. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu (mh sisaldub kaebuses ka ülevaade hagiavaldusega seotud asjaoludest, mis ei olnud esialgse õiguskaitse määruse vaidlustamise seisukohalt vajalik), ei olnud kolleegiumi hinnangul põhjendatud selle koostamisele kulutada üle 2 t. Sealjuures tuleb arvesse võtta, et eelnevalt oli esindaja ka tutvunud asja materjalidega ja pidanud nõu kliendiga, milliste toimingute ajakulu kokku 1,5 t loeb ringkonnakohus täies mahus põhjendatuks. Seega vähendab ringkonnakohus taotletavat ajakulu 2 t võrra. Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks) on mõistlik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest pakutavat tasu.
2. Eeltoodule tuginedes tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud määruskaebemenetluses 490 eurot, s.o riigilõiv 70 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (120 x 3,5).
3. Kostja on esitanud ka

§ 177lõikele 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab.

6 2-21-20434 32.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7