← Eesti

2-21-133978/9

Obsah (11)§ 3141§ 407§ 444§ 468§ 162§ 487§ 6§ 139§ 150§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-133978 Tsiviilasi Linford Transp

) § 3141 lg 1 alusel kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel. Kostja ei kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist. Eelnimetatud e-posti aadressilt on kostja käesolevas kohtumenetluses kohtule saatnud vastuse oma elukoha kohta (vt dtl 67). Kohus loeb

§ 3141lg 1 alusel menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamise ajaks 8.06.2022.

Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 4.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud ajaks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 5.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 7.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Hageja on palunud menetluskuluna mõista kostjalt välja 315 euro suuruse riigilõivu ja õigusabikulud 450 eurot (5h tunnihinnaga 90 eurot ilma käibemaksuta).

§ 487

lg 2 tulenevalt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.10.2021. Hagihinnalt 1897 eurot 71 senti tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 225 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

§ 139

lg 2 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista riigilõiv 225 eurot. Kohus selgitab, et hagejal on õigus

§ 150lg 1 p 1 alusel esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.

Tulenevalt

§ 150

lg-st 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

Kohus leiab, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Esitatud hagiavalduse näol on tegemist võlgnevust puudutava lihtsa hagiga, mis ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, vaid koosneb peamiselt õigusnormide viidetest ja asjaolude kirjeldustest. Samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine. Seega arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud sisulist õigusvaidlust ja asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 2 tunni kulu ehk 180 eurot (ilma käibemaksuta). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 405 (180 + 225) eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.