Obsah (4)

§ 1043§ 1039§ 134§ 1037

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-232

) § 1047 lg 4). 18. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud summas 2000 eurot (

§ 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 134 lg 2).

1. Kohus tuvastas andmete ümberlükkamise nõude osas kahju tekitamise, teo ehk ebaõigete andmete avaldamise, väite 2 ja 3 puhul. Väited 1, 4 ja 5 on väärtushinnangud.
2. Väite 1 puhul on tegemist hageja au teotava väärtushinnanguga, väide on hagejat halvustav, sest jätab mulje, justkui oleks hageja saanud jõukaks saate „Kodutunne“ annetuste arvelt. „Kodutunne“ on heategevuslik telesaade, mis on loodud eesmärgiga aidata vähekindlustatud lastega peredel oma eluasemeid korrastada. Hageja ei ole selle saate sihtgrupp ega ka isikuks, keda saate kaudu on aidatud. Asjaolu, et hageja on saate „Kodutunne“ produktsiooniettevõtte ainuomanik, ei tee temast samuti saate abisaajat.
3. Kostja väidete 2 ja 3 tegelikkusele vastamist tõendanud ei ole. Väide 2 on neutraalne, seega tegemist ei ole kohtu hinnangul hageja au teotava väitega. Väite 3 puhul on tegemist au teotava, hagejat halvustava ja negatiivses võtmes näitava väitega.
4. Väidete 4 ja 5 (hageja on mürk, mis tapab kõik enda ümber ja on kõige halvem inimene, keda ma tean) avaldamisega loodi hagejast äärmiselt negatiivne kuvand ja teotati hageja au. Isegi kui kolmandad isikud on selliseid väärtushinnanguid avaldanud, ei välista see kostja vastutust. Hageja ei ole andnud ebakohaste ja au teotatavate väärtushinnangute andmiseks põhjust. Hinnangute andmist ei saa põhjendada sellega, et hagejal on olnud varasemalt konflikte ja et hagejal on osade oma endiste töötajatega halvad suhted.
5. Kostja ei ole tõendanud, et väärtushinnangute 1, 4 ja 5 avaldamine oli õiguspärane. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud. Avaliku elu tegelasel on küll kõrgem talumiskohustus, kuid ka avaliku elu tegelane ei pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid väiteid või põhjendamatult solvavaid hinnanguid. Kuna kostja näol on tegemist meediaväljaandega, siis peaks hageja kasuks välja mõistetav hüvitise suurus vastama hüvitisele, mis omaks preventatiivset eesmärki vastavalt kostja majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära selliselt kostja poolt edaspidiselt selliste ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist, mis riivavad isiku au ja väärikust. Kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb ka arvestada sellega mil viisil kostja hagejaga intervjuu tegi. Intervjuu ja artikkel ilmusid vahetult pärast seda, kui oli surnud „Kodutunde“ endine saatejuht W. W oli hagejale lähedane isik ning kostja pöördus hageja poole sooviga teha lugu just hagejast ja Wst. Tegelik artikkel sellele aga ei keskendunud. Kostja rikkumine on ulatuslik, sest kostja on hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid avaldanud, milline oli paberlehes kui ka veebiväljaandes avalikult kättesaadav. Artikkel oli selle avaldamise nädalal üheks loetuimaks EE artikliks ning see oli nii hagi esitamise seisuga jätkuvalt kättesaadav EE veebilehel. EE puhul on tegu ühe loetuima ja levinuma nädalalehega, mistõttu on ilmne, et vaidlusalune artikkel jõudis lugematu hulgani inimesteni. Artiklis esitatud vaidlustatud väiteid ei ole ka piisava põhjalikkusega kontrollitud. Kostja võimaldas 7 2-19-2323 enne artikli ilmumist hagejal artikliga tutvuda ja võimalikke vigu parandada (I kd, tl 121). Hageja sõnul saatis Y artikli 5 minutit enne ja teatas, et parandusteks ei ole enam aega. Hageja sisuliselt artiklit läbi lugeda ei jõudnud (II kd, tl 24). Kostja hageja väidet ümber lükanud ei ole. Kostja poolt esitatud e-kirjast ei nähtu millal kostja ajakirjanik selle hagejale saatis. E-kirjast nähtub, et artikkel saadeti kiireks ülevaatamiseks. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, kohtupraktikast ja oma siseveendumusest on kohus seisukohal, et põhjendatud mittevaralise kahju hüvitis on 2000 eurot.
6. Rikkumise teel saadud tulu hüvitamise nõue summas 323,98 eurot on põhjendatud (

§ 1039, § 1037 lg 1).

Tõendamist on leidnud, et vaidlusaluse artikli onlineversiooni müügitulu on 323,98 eurot (I kd, tl 194-198). Kostja ei kontrollinud andmeid piisava põhjalikkusega. Artikli tegelik foon ei olnud see, mida hagejale lubati, vaid oli ebameeldiv, labane ning negatiivne. Ajakirjanik kasutas ära hageja emotsionaalselt haavatavat seisundit ning artiklis ei keskendutud mitte hageja ja W-ga seonduvale, vaid kujutati hagejat äärmiselt negatiivselt. Artikkel oli vahetult selle avaldamisele ja järgneval perioodil 23.04-29.04.2018 loetuim. Artikli pealkiri ei viita, et tegemist oleks W-ga seonduva artikliga või artikkel räägiks saatest „Kodutunne“. Seega on põhjendamata kostja väide nagu oleks artikli mõju saate „Kodutunde“ või W isikul. 25. Kuivõrd hagi jäi rahuldamata vaid andmete ümberlükkamise nõude ühe väite osas, siis on õiglane jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Hageja apellatsioonkaebus 26. Hageja esitas 28.06.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, milles kohus

1. a)jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat avaldama ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus ka väite „X on Kodutunde suurim abisaaja“ osas,
2. b)jättis rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise nõude 2000 eurot ületavas osas ning
3. c)jättis menetluskulud osaliselt hageja kanda. 27. Kohus on vääralt leidnud, et väite 1 näol on tegemist väärtushinnanguga. Väide võib samaaegselt sisaldada nii hinnangut kui ka faktiväidet. Tegemist on kaudse faktiväitega, millest on võimalik teha kontrollitav järeldus – kas hageja on saanud saatest „Kodutunne“ abi (rahalist ja/või natuuras) ja kas selline abi ületab teisi abisaajaid. Seda oleks kostja pidanud menetluses tõendama. Kostja seda teinud ei ole. 28. Maakohus ei ole mittevaralise kahju suuruse osas oma otsustust piisavalt põhjendanud ja on jätnud hageja väited tähelepanuta. Hageja isiklike õiguste rikkumine kostja poolt oli kantud tähelepanu saavutamise ja seeläbi müügitulu teenimise soovist. Kostja eesmärk oli n-ö iga hinnaga lugu müüa, mitte tegelikes asjaoludes piisavalt veenduda ning tasakaalustatud lugu avaldada. Artikkel oli selle avaldamise nädalal üheks loetuimaks EE artikliks ning see oli nii hagi esitamise seisuga (kui ka käesoleval hetkel) jätkuvalt kättesaadav EE veebilehel. EE puhul on tegemist ühe loetuima ja levinuma nädalalehega. Kostja on ka varasemalt ebaõigeid andmeid ja/või ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud (nt tsiviilasjad nr 2-16-16609 ja nr 2-15-16007). Hüvitis summas 2000 eurot on sümboolne ega hüvita hagejale tekitatud mittevaralist kahju ega mõjuta kostja edasist käitumist arvestades kostja majanduslikku seisu. Kostja apellatsioonkaebus 29. Kostja palub 25.06.2021 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 30. Kohus on väljunud väite 1 hindamisel haginõude piiridest. Hageja ei ole alternatiivselt palunud tuvastada, et tegemist oleks ebakohase väärtushinnanguga. 8 2-19-2323 31. Väite 2 puhul on tegemist neutraalse väitega, mille tõendamiskoormis lasub hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et tegu on ühekorruselise kuudiga. Artikli autor tegi kuudi korruselisuse kohta otsustuse välisel vaatlusel. Koerakuudi korruselisust ei ole võimalik faktiväitena kontrollida. Lisaks kuuluvad kinnistu ja kuut OÜ-le F ning hagejal puudub nimetatud väite osas nõudeõigus. 32. Väide 3 on neutraalne väide, mille tõendamiskoormis on hagejal. Kostjal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu. Siiski on kostja tõendanud, et hageja jättis kaastöötajatele tasu maksmata. Kostja on esitanud sellekohased tõendid: 1) 15.04.2019 lisa 10, milles Ä kinnitab, et on esitanud töö eest arve ning see on tasumata; 2) 06.06.2019 esitas kostja vestluse Z-ga, milles viimane kinnitab artikli avaldamise eelselt autorile antud ütlusi tasu maksmata jätmise kohta; 3) 15.04.2019 menetlusdokumendi p-s 39 on kostja välja toonud, et hageja on ise meedias kinnitanud, et ta ei maksa D-le tasu enne, kui viimane lepingu allkirjastab. Hageja vabas vormis istungil antud selgitused ei ole menetluses tõendiks. Istungil esitatud väited, mis puudutavad Z tasu väidetavat suurust, on paljasõnalised ja tõendamata. 33. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas märkis kostja järgmist. Väidet 1 on maakohus omaalgatuslikult sisustanud väärtushinnanguna. Kuna kohus tuvastas, et tegemist ei ole faktiväitega ja hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata, siis ei saa rahuldamata jäänud nõudega sisustada mittevaralise kahju nõuet. Väite 3 puhul ei ole tegemist au teotava väitega ning selle avaldamine ei ole õigusvastane, kostja kontrollis algallikast väite õigsust ning esitas artikli enne avaldamist hagejale ülelugemiseks ning hageja ei teinud väite 3 kohta ühtegi parandust. Väidete 4 ja 5 puhul ei ole tegemist ebakohaste väärtushinnangutega. Endiste kaastöötajate arvamuse kirjeldamine hagejast tehtud persooniloos ei saa olla au teotav. Kostja on kohtule esitanud erinevaid tõendeid tõendamaks, et hageja on konfliktne, reljeefse väljendusviisiga inimene, mis annab alust eeldada, et endiste kolleegide väljaöeldu põhineb nende vahetul kogemusel suhtluses hagejaga. Hageja on avaliku elu tegelane, kelle äritegevust ja isiklikku elu on meedias korduvalt kajastatud. Hagejale mittemeeldiva sõnakasutuse eelistamine ei anna alust väita, et kolleegide antud väärtushinnangud hagejale on ebakohased või teotavad hageja au. Autor kontrollis väiteid eri allikatest käibes vajaliku hoolsusega. 34. Maakohus on jätnud mittevaralise kahju sisustamisel arvestamata asjaolu, et artikkel oli persoonilugu, mille kohta on pressinõukogu asunud seisukohale, et tegemist ei ole ajakirjanduseetikat rikkuva artikliga. Persooniloo puhul on tavaline, et kajastamist leiavad nii persooni positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Kostja ei ole hageja suhtes kasutanud vulgaarset ega ebasünnist väljendusvormi. 35. Maakohtu otsustus hüvitise suuruse osas ei ole piisavalt põhjendatud. Hüvitis ei ole kooskõlas kohtupraktikas välja kujunenud hüvitise suurusega. Riigikohus on analüüsinud mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid tsiviilasjades 2018.–2019 aastal ning toonud välja, et keskmine mõistetud hüvitis oli 1264 eurot ning mediaan 800 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et artikkel tõi talle kaasa negatiivseid tagajärgi. Hageja ei ole

§ 134lg 5 mõistes tõendanud ka rikkumise raskust ja ulatust.

Hageja ei ole tõendanud, milline oli artikli loetavus. Maakohus ei selgita, miks ta ei arvesta, et loo autor saatis teksti hagejale tutvumiseks. Tõendamata on hageja väited nagu oleks persooniloo loomise ajendiks olnud üksnes W surm ja nagu ei oleks hagejal olnud võimalik artikliga eelnevalt põhjalikumalt tutvuda.

1. Rikkumise teel saadud hüvitise nõude osas ei ole hageja tõendanud, et tulu saabus just vaidlusaluste väidete esitamisest. Kostja kontrollis esitatud väidete õigsust, vesteldes erinevate allikatega. Kostja võimaldas hagejal enne artikli ilmumist artikliga tutvuda ja võimalikke vigu parandada. Hageja ei ole kostja pahausksust tõendanud. Artiklis räägib hageja muu hulgas W-ga seonduvast ning mainib, et sai W hukkumise järgselt 100 000 9 2-19-2323 kaastundeavaldust (ilmselt mitte isiklikult, vaid kui „Kodutunde“ saate produtsent). Seetõttu on eluliselt usutav, et artikli suur menu põhines saatel „Kodutunne“ ja W-l, mitte hageja poolt vaidlustatud väidetel. Vastustaja seisukoht
2. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt isikuõiguste rikkumisega saadud tulu väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega vähendab väljamõistetud tulu suurust ja jaotab menetluskulud.
5. Vaidlust ei ole selle üle tegemist oli online-versioonis tasulise artikliga, mille müügitulu veebikeskkonnas oli kokku 323,98 eurot. Maakohus mõistis

§ 1037lg 1 ja § 1039 alusel kogu nimetatud tulu hagejale välja.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

§ 1037lg 1 ja § 1039 annavad aluse nõuda vaid rikkumise teel saadud tule väljaandmist.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kui kogu artiklis on rikutud hageja õigusi vaid üksikute lausetega, ei ole üldjuhul alust nõuda kogu artikliga saadud tulu, välja arvatud juhul kui hageja tõendab, et artiklit on müüdud just nende lausete tõttu.

§ 1039

alusel nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et ilma hageja isiklike õiguste rikkumiseta ei oleks kostja tulu teeninud (RKTKo 3-2-1-18-13, p 30; 3-2-1-153, p 18).

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja käesoleval juhul tõendanud, et artikli müügitulu on tekkinud just vaidlusaluste väidete tõttu. Artikkel ilmus vahetult pärast „Kodutunde“ saatejuhi W hukkumist. Artiklis räägib hageja muuhulgas W-ga seonduvast ning märgib, et W hukkumise järgselt sai ta 100 000 kaastundeavaldust, mis näitab ühiskonna suurt huvi ja kaasaelamist „Kodutunde“ saate ja selle juhi vastu. Ringkonnakohtu hinnangul põhineb vähemalt osaliselt artikli müügiedu „Kodutunde“ saatel ja W-l, mitte ainult hageja elutingimuste ja kolleegidega läbisaamise kirjeldamisel. Seetõttu ei ole põhjendatud kogu artikli müügitulu väljamõistmine. Ringkonnakohus vähendab rikkumise teel saadud hüvitise suurust poole võrra 162 kroonile.
2. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus selles osas menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
3. Järgnevalt vastab ringkonnakohus mõlema poole apellatsioonkaebuse väidetele.
4. Maakohus hindas väite „X on Kodutunde suurim abisaaja“ õigesti väärtushinnanguks ning põhjendas oma seisukoha ja siseveendumuse kujunemist. Ringkonnakohus jagab seisukohta, et tavapärase arusaama järgi ei ole suurim abisaaja faktiväide, vaid on väärtushinnang. Suur on olemuslikult subjektiivne kategooria ja seda on võimalik faktiväitena käsitleda üksnes füüsiliste või numbriliste määratluste hindamisel. Suurim abi ei pruugi ka rahalise abi puhul olla mõõdetav kõige suurema rahalise panusega, vaid kõige suurema muutusega paremuse suunas. Väärtushinnangu ümberlükkamist ei saa nõuda. Seetõttu jättis maakohus õigesti rahuldamata selle väite ümberlükkamise nõude. Ringkonnakohus ei nõustu aga kostja seisukohaga, et maakohus väljus selle väite hindamisel haginõude piiridest. Üksnes asjaolu, et hageja kvalifitseeris selle väite 10 2-19-2323 faktiväitena ja kohus sellega ei nõustunud, vaid leidis, et tegemist on väärtushinnanguga, ei ole kohtu poolt hagi piiridest väljumine. Hageja on menetluses esile toonud, milliste konkreetsete väidete avaldamist ta kostjale ette heidab ning on osutanud, et tema au teotavad nii ebakohased faktiväited kui ka ebakohased väärtushinnangud. Nii seda, kas avaldatu puhul on tegemist faktiväidete või väärtushinnangutega kui ka seda, kas kostja avaldatu on tavapärase arusaama järgi hageja au teotav (sh kas avaldatul on konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus), hindab kehtiva kohtupraktika kohaselt kohus ( RKTKo 3-2-1-80-13, p 36; 3-2-167-10, p 21; 3-2-1-5-07, p 28).
5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus on oma otsustust mittevaralise kahju suuruse osas piisavalt põhjendanud. Maakohus on arvestanud seejuures nii hageja kui kostja väidetega. Maakohus arvestas hüvitise suuruse määramisel muuhulgas seda, mil viisil kostja hagejaga intervjuu tegi, kostja poolt väidete avaldamise viisi (nii paberlehes kui digiväljaandes) kui ka artikli loetavust ja artikli lugemisest laekunud tulu.
6. Riigikohus on otsuses 3-2-1-19-08 asunud seisukohale, et vaidlustada ei saa hüvitise väljamõistnud kohtu otsust ainuüksi hüvitise suuruse põhjendamatusele tuginedes. Otsuses 3-2-1-18-13 on Riigikohus seda seisukohta kinnitanud ning lisanud, et vaidlustada saab hüvitise suurust üksnes siis, kui kohus on rikkunud diskretsiooni piire ja välja mõistnud sümboolse hüvitise. Mittevaralise kahju hüvitised peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad ( RKTKo 3-21-18-13, p 26; 3-2-180-13, p 20). Hüvitise suuruse väljamõistmisel tuleb arvestada, millise hüve kahjustamise eest hüvitist nõutakse. Üldjuhul mõistetakse kohtupraktikas välja suuremaid hüvitisi juhul, kui kahjustatud on isiku tervist. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervis sai artiklis avaldatu tõttu kahjustada. Riigikohus on analüüsinud mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid tsiviilasjades 2018.–2019 aastal ning toonud välja, et keskmine välja mõistetud hüvitis oli 1264 eurot ning mediaan 800 eurot. Hagejale välja mõistetud hüvitis ületab oluliselt neid summasid. Hüvitis on ka oluliselt suurem kui Eesti keskmine palk. Seetõttu ei saa väljamõistetud hüvitist pidada sümboolseks. Samas ei anna ka ükski kostja väide alust väljamõistetud hüvitise suurust vähendada. Maakohus ei ole hüvitise suuruse määramisel diskretsioonipiire ületanud.
7. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole tõendanud, et tegemist on ühekorruselise koerakuudiga. Kohtule esitatud fotolt ( I kd, lk 13) nähtub üheselt, et tegemist on ühekorruselise koerakuudiga. Asjaolu, et kinnistu kuulub OÜ-le F, ei välista hageja nõudeõigust seoses sellel asuva koerakuudiga. Vaidlusalust väidet on artiklis kasutatud hageja elukoha kirjeldamisel.
8. Väite osas, et hageja on jätnud endistele töötajatele töötasu maksmata, nõustub kolleegium maakohtuga, et tegu on au teotava, hagejat halvustava ja negatiivses võtmes näitava väitega, mille tõele vastavust peab tõendama kostja. Maakohus on seda tõendamiskoormist järginud. Kostja oleks pidanud esmalt välja tooma ja tõendada, kellel ja mille alusel vastava tasu maksmise kohustus tekkis ja seejärel, et vastavat kohustust pole täidetud. Kostja seda teinud ei ole.
9. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et väidete 4 ja 5 puhul ei ole tegemist ebakohaste väärtushinnangutega, kuna endiste kaastöötajate arvamuse kirjeldamine hagejast tehtud persooniloos ei saa olla au teotav ning kostja on tõendanud, et hageja on konfliktne ja reljeefse väljendusviisiga inimene. Kirjeldades hagejat sõnadega „mürk, mis tapab kõik enda ümber“ ja „kõige halvem inimene, keda ma tean“ maalitakse hagejast äärmiselt negatiive kuvand ning kahjustatakse seeläbi tema mainet. Hagejat näidatakse kui väga kalki, hoolimatut ja halba inimest. Tegemist on ebakohaste ja au teotatavate väärtushinnangutega, mille andmiseks hageja pole andnud põhjust. 11 2-19-2323 Hinnangud on antud solvavas ja inimväärikust alandavas vormis. Selliste hinnangute andmist ei õigusta kostja poolt viidatud asjaolud. Kumbki väärtushinnang ei viita hagejale kui konfliktsele isikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
11. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
12. Ringkonnakohus jaotab nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
13. Hageja andmete ümberlükkamise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja taotles mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 eurot ja rikkumise teel saadud tuluna 323,98 euro väljamõistmist, see on kokku 10 323,98 euro väljamõistmist. Hageja rahaline nõue kuulub rahuldamisele 2162 euro ulatuses, see on ligikaudu 21 % ulatuses. Ringkonnakohus jaotab selle alusel ka menetluskulud ja jätab maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 79 % ulatuses hageja ja 21 % ulatuses kostja kanda.
14. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) 12