Obsah (6)

§ 445§ 630§ 187§ 440§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja 15. juuni 2022 Tsiviilasja number ja hagi ese nr 2-22-7431 K. K. hagi B. K. vastu is

§ 445lg 2).

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 630

, § 632 lg 1).

§ 187

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD

1. K. K. esitas 19.05.2022 kohtule hagiavalduse B. K. vastu isaduse vaidlustamiseks (digi tl 3-5). 1
2. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja seaduslik esindaja abielus perioodil x.xx.xxxxx.xx.xxxx (digi tl 6). Nende abielu ajal sündis kostja B. K. (digi tl 7). Hagejal soovitati augustis 2021.a. teha isadustest, millele hageja sai 25.08.2021 tulemuse, mille kohaselt kostja ei põlvne hagejast (digi tl 8). Peale seda tunnistas kostja seaduslik esindaja hagejale, et kostja ei põlvne hagejast. Seega puudub hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel vaidlus asjaolus, et kostja ei põlvne hagejast.
3. Kostja esitas 10.06.2022 vastuse hagile (digi tl 16-17), milles märkis, et tal puuduvad vastuväited ning ta soovib hagi õigeks võtta, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet. Hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel puudub vaidlus asjaolus, et hageja ei ole kostja isa. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt

§ 440lg-le 4 ei ole kohus põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud.

1. Antud juhul ei vaielnud kostja seaduslik esindaja hagile vastu ja võttis hagi õigeks. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 91 lg 1 järgi on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.
3. PKS § 93 lg 1 näeb ette, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei alga lg-s 1 sätestatud tähtaja kulgemine enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist.
4. Antud juhul on isaduse vaidlustanud hageja, s.o mees, kes oli lapse sünni ajal lapse emaga abielus ning kes on selleks PKS § 91 lg 1 järgi õigustatud. Hageja väitel tegi ta tekkinud kahtluste alusel augustis 2021.a. isadustesti. Isaduse vaidlustamise hagi esitas hageja kohtule 19.05.2022, s.o vähem kui aasta pärast tekkinud kahtlusi ja teostatud isadustesti. Seega saab lugeda, et isaduse vaidlustamise hagi on esitatud PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ja isaduse kohtus vaidlustamise formaalsed eeldused on täidetud.
5. Kohtule tõendina esitatud DNA-testi (digi tl 8) tulemus näitab, et DNA-testi tulemuste põhjal on välistatud oletatava isa bioloogiline isadus testitud lapse suhtes (isadus välistatud 6 DNA lookuse alusel analüüsitud 18 DNA lookusest). Tulemusi on kontrollitud kahe sõltumatu analüüsiga. Seega ei saa kostja põlvneda hagejast. Kohtu hinnangul on DNA-testi tulemus vastava osas piisavalt usaldusväärne tõend. Kohtule ei ole esitatud teavet või tõendeid, mis annaksid alust DNA-testi tulemustes kahelda.
6. Eeltoodu alusel rahuldab kohus isaduse vaidlustamise nõude ja loeb tuvastatuks, et kostja B. K. ei põlvne hagejast K. K.st ning tunnistab lapse sünniakti isa kohta tehtud kande ebaõigeks. MENETLUSKULUD 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 näeb ette, et hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Arvestades eelnevat jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Kadi Aavik kohtunik 2