Obsah (7)
§ 152§ 121§ 204§ 203§ 104§ 55§ 153KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 07.07.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2558
§ 152lg 1 p 3 ja lg 3 alusel lõpetada kahjunõuet menetlusse võtmata.
Kuna kaebaja ei ole halduskohtu 25.04.2022 määrusele vastanud, ei saa eeldada, et ta on kaebusest tervikuna loobunud. Samas ei ole kaebaja tasunud 15 euro suurust riigilõivu. See on 2
(4)3-21-2558 kaebuse menetlemist takistav puudus, mille tõttu tuleb kaebus tühistamisnõude osas
§ 121lg 1 p 2 alusel tagastada.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- X palub 10.06.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 18.05.2022 määrus tervikuna, rahuldada kaebaja menetlusabi taotlus, võtta kaebus menetlusse ning algatada halduskohtuniku suhtes distsiplinaarmenetlus ja karistada teda. Kaebaja ainsaks sissetulekuks on sotsiaaltoetus, millest ei ole võimalik kohtukulusid tasuda. Halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse alusetult rahuldamata ning rikkus sellega kaebaja põhiõigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Kaebaja on kaotanud usu Eesti kohtusüsteemi. Määruskaebusele on lisatud menetlusabi taotlus ja kaebaja pangakonto väljavõte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab
§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebuse saab võtta menetlusse.
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
§ 203
lg 1, § 121 lg 4 ja § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (
§ 204
lg 1) ning vastab
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. 14. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (
§ 104
lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), mistõttu jääb määruskaebusele lisatud menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Kui mõista määruskaebuse väidet, et kaebajal ei ole kohtukulude tasumiseks raha, ja määruskaebusele lisatud menetlusabi taotlust nii, et kaebaja taotleb kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamist, tuleb jätta see
§ 55lg 3 alusel läbi vaatamata kui korduv taotlus.
Kaebaja taotlus kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks on lõplikult lahendatud halduskohtu 07.01.2022 määrusega, mis on jõustunud. 15. Halduskohtu 18.05.2022 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. 16.
§ 153
lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
§ 152
lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui ta võtab vastu kaebusest loobumise avalduse. Kui kaebusest loobumise avaldus on esitatud enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kooskõlas
§ 152lg-ga 3 kaebust menetlusse võtmata.
Kaebaja esitas 14.04.2022 menetlusdokumendis kahjunõudest loobumise avalduse ega muutnud meelt ka pärast seda, kui halduskohus selgitas talle 25.04.2022 määruses kaebusest loobumise tagajärgi. Kaebaja ei ole määruskaebuses välja toonud mingeid sisulisi põhjusi, mille tõttu oleks kahjunõude menetluse lõpetamine õigusvastane. 17.
§ 121
lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta
§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebuse menetlemise eelduseks on riigilõivu tasumine või riigilõivu tasumiseks antav menetlusabi. Kaebajale anti menetlusabi riigilõivu tasumiseks üksnes osas, mis ületas 181 eurot 3
(4)3-21-2558 ja 53 senti. Halduskohus selgitas kaebajale 25.04.2022 määruses õigesti, et ka kahjunõudest loobumise korral tuleb tühistamisnõude menetlusse võtmise eeldusena ikkagi tasuda riigilõivu 15 eurot, ning andis kaebajale riigilõivu tasumiseks veelkord tähtaja – 15 päeva, arvates määruse kättesaamisest. Kaebaja sai 25.04.2022 määruse kätte 29.04.2022 ja riigilõiv tuli seega tasuda hiljemalt esmaspäeval, 16.05.
- Kohtute infosüsteemi järgi ei ole kaebaja seni riigilõivu tasunud ja määruskaebuses põhjenduste järgi ei soovigi seda teha. Riigilõivu tasumata jätmine on puudus, mis takistab kaebuse läbivaatamist. Seega on kaebus tühistamisnõude osas õigesti tagastatud.
- X on määruskaebuses esitanud taotluse algatada halduskohtu kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetlus ja määrata võimalik karistus. Ringkonnakohus selgitab, et kohtute seaduse § 91 lg 2 kohaselt on esimese astme kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus Riigikohtu esimehel (p 1), õiguskantsleril (p 2), ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes (praegusel juhul Tallinna Ringkonnakohtu esimehel; p 3) ning kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes (praegusel juhul Tallinna Halduskohtu esimehel; p 4). Määruskaebuse lahendamisel ei saa ringkonnakohus pädevuse puudumise tõttu seda taotlust lahendada. Kaebaja määruskaebuses esitatud taotlus on edastatud lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtu esimehele.
- Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.05.2022 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)