) § 80 lg 6. Metsamajandamiskava on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane. RMK on rikkunud kaasamiskohustust (
Sisuliselt ei ole arvestatud kohalike elanike seisukohaga, et majandamist tuleks jätkata puhke- ja parkmetsa põhimõtetest lähtudes ilma uuendusraiet tegemata. Metsateatiste registreerimise praktika välistab kaebajate võimaluse osaleda Ritsike palo riigimetsa puudutavate metsateatiste menetluses. Keelamisnõue aitaks hoida ära tagajärgi, mida ei saaks hiljem metsateatise vaidlustamisega tõenäoliselt kõrvaldada, sest RMK võib raietegevust alustada kohe pärast metsateatiste registreerimist. Kaebajad palusid esialgse õiguskaitse taotluses keelata KeA-l registreerida metsateatisi raie tegemiseks katastriüksusel 28501:003:0806 (kvartal EV209) kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Metsateatiste registreerimisest tulenevad kahjulikud tagajärjed realiseeruksid suure tõenäosusega enne põhivaidluse lõppemist. Lisaks peaks kaebajad vaidlustama iga metsateatist, mis Ritsike palo metsas raie tegemiseks registreeritakse.
Tallinna Halduskohus tagastas 08.06.2022 määrusega kaebuse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajatel puudub metsamajandamiskava tühistamise ning keelamis- ja kohustamisnõuete esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Metsamajandamiskava ei saa rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi (sh KeÜS § 31 lg-s 1 märgitud keskkonnaorganisatsiooni õigusi). Kava eesmärk on anda omanikule tema metsast parem ülevaade. Metsamajanduslikeks tegevusteks (raied jm) loa andmise otsustamisel lähtub KeA metsaregistris olevatest inventeerimisandmetest ning õigusaktidest (
Raietegevuse õiguslikuks aluseks saab olla üksnes metsateatis (
lg 1 p 1), v.a puidu raiumisel kuni 20 tm ulatuses kinnisasja kohta aastas (
Metsamajandamiskavaga ei ole siduvalt kindlaks määratud raiete mahtu Ritsike palo metsas. Ainuüksi asjaolu, et riigimetsa majandajal on
lg-st 11 tulenevalt kohustus koostada metsamajandamiskava, ei tähenda, et tegemist oleks eelhaldusaktiga metsateatise suhtes. Metsamajandamiskava on planeerimisdokument, mis ei oma regulatiivset toimet, sh ei reguleeri konkreetse kinnisasja kasutusrežiimi. Metsamajandamiskava ei ole olemuselt samatähenduslik planeerimisdokumentidega, sest ei anna metsaomanikule õigust oma metsa soovitud ulatuses 3
lg 6 kohaselt ei ole ka enne selle sätte jõustumist vastu võetud metsamajandamiskava kehtestamise otsused pärast selle sätte jõustumist esitatud metsateatiste menetlemisel KeA-le õiguslikult siduvad. Metsamajandamiskava ei riku seega isikute õigusi, sest metsaomanik võib teha raieid pärast lubava märkega metsateatiste registreerimist. Kohalik kogukond oli metsamajandamiskava koostamisse kaasatud ning küsimus, kas tehtud ettepanekuid arvestati või mitte, ei seondu Päästame Eesti Metsad MTÜ keskkonnakaitseliste eesmärkidega, vaid sisuliselt on tegemist kohtusse pöördumisega kolmandate isikute õiguste kaitseks, mida HKMS § 41 lg 2 ja KeÜS § 30 lg 2 ei võimalda. Pelgalt metsamajandamiskava kinnitamisest ei saa järeldada, et KeA asub andma kaebajate õigusi rikkuvaid haldusakte. Kaebajatel on õigus vaidlustada registreeritud metsateatisi, mis rikuvad nende õigusi. Seega ei ole keelamiskaebuse esitamine HKMS § 45 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Kaebajatele ei tulene ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda, et KeA registreeriks metsateatised neile sobival viisil, sh puudub õigus nõuda, et KeA kalduks metsateatiste menetlemisel kõrvale
§-s 41 või keskkonnaministri 11.08.2017 määruses nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ sätestatust. Menetlusosaliste kaasamise ja ärakuulamise kohustus tuleneb
Kuna kaebus kuulub tagastamisele, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu 08.06.2022 määrus, rahuldada nende esialgse õiguskaitse taotlus ning saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge ning õiguslikult keerukas olukorras tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Halduskohus leidis ebaõigesti, et metsamajandamiskava vaidlustamine ei ole lubatav. Metsamajandamiskaval on regulatiivne toime ja välismõju. Tegemist on (eel)haldusaktiga, mida on võimalik vaidlustada. Riigimetsa puhul võib ka metsamajandamiskava olla õigusakt, millega metsateatis peab olema kooskõlas. RMK veebilehel avaldatud metsamajandamise tööde kavandamise skeemi kohaselt peab RMK ennast metsamajandamiskavas toodud raiemahtude ja -liikidega seotuks. Päästame Eesti Metsad MTÜ ei ole esitanud kaebust kolmandate isikute õiguste kaitseks. Kaebuses on keskkonnaorganisatsiooni õigusi rikkuva tegevusena toodud välja avalike ja looduskaitseliste huvidega mittearvestamine, mitte kitsalt kogukonna huvide ja vastuväidetega arvestamata jätmine. Halduskohus pidas keelamis- ja kohustamiskaebust ebaõigesti lubamatuks. Kaebajatel ei ole võimalik registreeritavaid metsateatisi tõhusalt vaidlustada. Metsateatiste menetlusse ei kaasata kolmandaid isikuid, mistõttu realiseeritakse metsateatised praktikas juba enne, kui huvitatud isikud on neist teada saanud ning vaidlustamiseks kohtusse pöördunud. RMK on ise avaldanud, et esitab metsateatisi vastavalt metsamajandamiskavale. Kavast lähtuvalt esitatud metsateatised rikuksid kaebajate õigusi. Haldusasjas nr 3-22-647 on kohtud vähemasti esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel pidanud keelamis- ja kohustamisnõuet lubatavaks. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse põhjendamatult rahuldamata, sest kaebuse perspektiivitus ei olnud ilmselge. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
lg 11) ning sellise kohustuse kehtestamise eesmärgina viidati soovile saada ülevaade riigimetsas toimuvast, mis on eelkõige vajalik riigimetsa valitsejale endale, kuid omab suurt tähtsust ka metsanduse arengute hindamisel ja metsanduse arengu planeerimisel (lk 16–17). Muudatuste rakendamise osas märgiti seletuskirjas, et varem kehtestatud metsamajandamiskava saab isik võtta aluseks raiete planeerimisel, kuid KeA lähtub otsuste tegemisel metsa inventeerimise andmetest, mille alusel on kava koostatud (lk 19).
A-le siduvad muu hulgas kuni 31.12.2008 vastu võetud metsamajandamiskava kehtestamise otsused. 11. Metsamajandamiskava (vt lisaks keskkonnaministri 16.01.2009 määrus nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ §-d 20–21) ei vasta haldusakti tunnustele (HMS § 51), eelkõige puudub sellel iseseisev regulatiivne toime ja siduvus järgnevate haldusaktide andmisel. Kavas antakse ülevaade metsavarudest ja metsa seisundist ning kirjeldatakse metsa majandamiseks vajalikke tegevusi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2018 otsus nr 3-17-131, p 15; 29.01.2021 otsus nr 3-20-245, p 25). Tegemist on metsaomanikule endale suunatud kava või programmiga, mis aitab metsa säästvalt majandada, kuid mille koostamine ei ole kohustuslik (
lg 43), v.a
Asjaolust, et metsamajandamiskava ei ole haldusakt, mille peale oleks võimalik esitada tühistamiskaebus, ei tulene samas järeldust, et metsamajandamiskava vaidlustamiseks ei saa üldse kohtusse pöörduda. Haldusaktide kõrval on halduskohtus vaidlustatavad ka haldusorgani toimingud (vt HKMS § 6 lg 2). Seetõttu tuleb praeguse vaidluse lahendamiseks analüüsida, kas RMK kui riigimetsa majandaja tegutseb metsamajandamiskava koostades ja kinnitades avalik-õiguslikus suhtes või täidab üksnes metsaomaniku kohustusi (
See tähendab, et oluline on hinnata seda, kas riigimetsa majandamiskaval on teistsugune õiguslik tähendus kui erametsa majandamiskaval. 12. Metsa korraldatakse mh eesmärgiga nõustada metsaomanikku ja kavandada pikaajalisi metsamajanduslikke tegevusi (
Metsa korraldamine hõlmab metsamajanduslike tööde planeerimist (
lg 2 p 2; metsa korraldamise juhendi § 21 lg 1 p 5).
lg 11 näeb ette, et riigimetsa valitseja koostab tema valitseda olevate metsade jaoks metskondade või muude majandamisüksuste kaupa vähemalt iga kümne aasta kohta metsamajandamiskava.
lg 5 kohaselt tagab riigimetsa majandaja tema kasutusse antud vara säilimise ja seaduspärase kasutamise.
lg-st 7 tulenevalt on riigimetsa majandajal kõik metsa majandamisest tulenevad metsaomaniku õigused ning ta peab täitma kõiki metsaomanikule seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustusi.
lg 9 näeb täiendavalt ette kohustuse, et asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasab riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. 13. Seadusest ei tulene üheselt, et riigimetsa majandaja on riigimetsa majandamisel (sh raiete planeerimisel) seotud koostatud metsamajandamiskavaga, kuid
lg-d 2–31), toimuks riigimetsa majandamine vastavalt metsaseaduse (vt
) ja metsamajandamiskava koostamise üldeesmärgile soodustada metsa kui ökosüsteemi kaitset ja säästvat majandamist (vt metsa korraldamise juhendi § 21 lg 3). Sellele viitab ka asjaolu, et RMK tegevusaladeks on
lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt mh riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine ning loodusväärtuste kaitse (vt ka Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ § 9 p-d 8–11). Kui riigimetsa majandaja võiks koostatud metsamajandamiskavas planeeritud töödest hiljem hõlpsasti kõrvale kalduda ilma vajaduseta selleks eelnevalt kava muuta ja sellesse kedagi kaasata (st kui kava on pelgalt soovitus, mitte metsamajandustööde alusdokument), siis ei pruugiks
lg-s 9 sätestatud kohaliku kogukonna või elanike kaasamise nõue täita kavandatud eesmärki. Kuna kaasamise kohustus puudutab asutusüksuse lähedal asuva riigimetsa majandamist (s.o kohalike elanike poolt eeldatavasti intensiivsemalt kasutatavat keskkonda), siis ei ole ka alust asuda seisukohale, et kaasamine toimuks ainult avalikes huvides ja mitte kellegi subjektiivsete õiguste (nt KeÜS § 23 lg 1) kaitseks ning seetõttu poleks kohtusse pöördumise õigust üldse vajalik tagada, kuna põhiseaduse § 15 ei kaitse populaarkaebuse esitamise õigust (nt Riigikohtu 28.05.2020 määrus nr 3-19-1627, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul tegutseb RMK metsamajandamiskava koostades vähemasti selles ulatuses, milles riigimetsa majandamise tööde planeerimisse tuleb
lg 9 kohaselt kaasata kohalik kogukond või elanikud, avalik-õiguslikus suhtes, mille raames tehtavad otsustused ja toimingud on HKMS § 4 lg 1 järgi vaidlustatavad halduskohtus, sest selliste vaidluste lahendamiseks puudub muu menetluskord. 14. Eeltoodust tulenevalt on RMK 29.04.2022 otsusega kinnitatud Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks 2022–2031 halduskohtus vaidlustatav. Kuna tegemist ei ole haldusakti, vaid toiminguga, siis on asjakohane taotleda RMK kohustamist muuta kõnealust metsamajandamiskava (HKMS § 37 lg 2 p 2; § 41 lg 3) või keelata sellele vastavate metsateatiste esitamine (HKMS § 37 lg 2 p 5; § 45 lg 1). Seejuures ei oma määravat tähtsust, kas vaidlusalune dokument vastab kõigile metsamajandamiskava tunnustele (vt metsa korraldamise juhendi § 21), vaid oluline on eelkõige see, et dokument kajastab planeeritavaid metsamajandamistöid
Kuna metsamajandamiskava suhtes ei saa esitada tühistamisnõuet, tuleb kaebajal edasises menetluses oma kaebuses RMK vastu esitatud nõuet (mis on praeguses asjas olemuselt põhinõue) muuta. Ringkonnakohus ei võta praeguses asjas seisukohta, kas halduskohtus peaks olema võimalik vaidlustada kõiki riigimetsa majandamiskavasid või vähemasti ka teiste nn kõrgendatud avaliku huviga alade (vt RMK juhatuse 10.12.2019 otsusega nr 1-32/97 kinnitatud „RMK kõrgendatud avaliku huviga alade määramise, majandamise ja seal tehtavatest töödest teavitamise juhend“, p 3) kohta koostatud metsamajandamiskavasid.
Nagu eelnevalt märgitud, tuleb praegusel juhul arvestada, et puudutatud isikutel on seaduse järgi õigus rääkida kaasa juba metsamajanduslike tööde (sh raiete) planeerimisel ja halduskohtus on kaitstavad ka väheintensiivsed õiguste riived (nt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p 9; 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa X puhul KeÜS § 23 lg-st 1 tuleneva õiguse rikkumise võimalikkust välistada, sest kaebaja elukohaks olev kinnistu asub Ritsike palo metsast pisut enam kui 500 m kaugusel ja on usutav, et kaebaja on kasutanud seda avalikku metsaala pikka aega rekreatiivsetel eesmärkidel, mida kavandatav raietegevus võiks kahjustada. Päästame Eesti Metsad MTÜ kui keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust ei ole alust samuti 6
lg-s 9 sätestatud kaasamise käigus Ritsike palo metsa majandamise küsimuses omapoolseid ettepanekuid, mida ei ole nende hinnangul piisavalt arvestatud (vt kokkuvõte esitatud ettepanekutest 29.04.2022 seisuga). Seega ei saa kummagi kaebaja puhul kaebeõigust ilmselgelt välistada. 16. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 3) esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. See tähendab, et keelamiskaebuse lubatavuse eelduseks on see, et kaebaja õiguste rikkumist poleks hiljem kohase kaebusega (nt haldusakti tühistamiseks) võimalik ära hoida või kõrvaldada ega heastada või hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline või koormav (nt Riigikohtu 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p 12; 19.06.2012 otsus nr 3-3-1-84-11, p 22). Halduskohus kontrollib üldjuhul halduse tegevuse õiguspärasust tagantjärele ega sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt haldusorgani tegevusse. 17.
lg 4 järgi esitatakse metsateatis paberil, digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga või isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu. Pärast metsateatise saamist kontrollib KeA üldjuhul 15 tööpäeva jooksul metsateatise nõuetekohasust ja kavandatud raie vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele (
A selle metsaregistris (
A seada õigusaktidest lähtuvalt täiendavaid tingimusi metsateatisega kavandatud raie tegemiseks (määruse nr 28 § 4 lg 2). 18. Praegusel juhul on kaebajad rõhutanud, et kuivõrd seadus ei näe ette nende kaasamist metsateatiste registreerimise menetlusse ja registreeritud metsateatiste neile teatavaks tegemist ning
lg 13 võimaldab metsaomanikul alustada raiega kohe pärast selle registreerimist metsaregistris, siis ei pruugiks metsateatiste vaidlustamine tühistamiskaebusega olla tõhus, vaid lubatud raied võivad olla teostatud juba enne halduskohtusse pöördumise tähtaja möödumist. Ringkonnakohus möönab, et metsamajandamiskava kinnitamine ei too vältimatult kaasa kavas ettenähtud raiete kohta metsateatiste esitamist ja KeA ei kontrolli metsateatistel kavandatavate raiete vastavust metsamajandamiskavale. Keelamiskaebuse ei eelda siiski, et kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmine peab olema kindel, vaid piisab põhjendatud kahtlusest. Praegusel juhul on 29.04.2022 kinnitatud metsamajandamiskava põhjal alust arvata, et RMK kavandab
-st ega muust õigusaktist subjektiivset õigust nõuda metsateatiste menetlemist neile sobival viisil. Kaebajad ei saa nõuda KeA kohustamist registreerida metsateatised väljaspool automatiseeritud menetlust ja seada registreeritud metsateatistele tingimus, et nende realiseerimine ei ole lubatav enne 30 päeva möödumist. Nagu juba märgitud, ei sekku halduskohus reeglina haldusorganite tegevusse ennetavalt. Kaebuses esitatud alternatiivne kohustamisnõue kujutab endast sisuliselt KeA menetlustoimingute vaidlustamist, kuid sellise nõudega kaebuse esitamiseks ei oleks täidetud HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud piirangud. Vastupidist ei saa tuletada ka asjaolust, et ringkonnakohus on pidanud metsateatiste tühistamiseks esitatud kaebuste lahendamisel 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.