ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
S) § 11 lg-tes 5 ja 8 ettenähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tallinna Vangla esitatud dokumentidest nähtub, et ehkki kaebaja väitel esitas ta ITK peale 20.04.2022 vaide, oli selle pöördumise sisuks tegelikult taotlus korraldada uus riskihindamine. Tallinna Vangla vastas taotlusele 20.05.2022 kirjaga nr 5-8/22/9363-2. Seega ei ole kaebaja esitanud vaiet ega saanud vanglalt vaideotsust, mistõttu ei ole ITK vaidlustamise osas läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust. ITK-s märgitud ohuhinnang ei piira kinnipeetava õigusi seoses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, sest selle otsustab maakohus ja seda ei otsustata ITK-s märgitud ohuhinnangu alusel (vt Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p 16). Seega ei ole ITK-l ega selle aluseks oleval riskihindamisel regulatiivset toimet (need ei avalda vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele), mistõttu puudub kaebajal ITK ja riskihindamise vaidlustamise osas kaebeõigus ning see nõue tuleks isegi kohtueelse menetluse läbimise korral
Kahju hüvitamise nõude osas on vangla selgitanud, et kaebaja taotlus on menetluses ning järelikult on kaebaja pöördunud selles osas kohtusse ennatlikult.
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 4), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral
§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
6. Seonduvalt ITK koostamiseks korraldatud riskihindamise tulemuste ja nendele tugineva ITK vaidlustamisega nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et olenemata sellest, kas kaebaja on läbinud VangS § 11 lg-s 5 ettenähtud kohustusliku kohtueelse menetluse, puudub tal selles osas ilmselgelt kaebeõigus, sest ITK-s märgitud riskihinnang ei mõjuta iseseisvalt tema õigusi. Seega tulnuks kaebus selles osas tagastada ka
Riskihinnangu tulemuste eraldi vaidlustamist oleks põhjust aktsepteerida siis, kui need oleksid õigusaktidest tulenevalt siduvad. Kuna riskihinnang ei ole õiguslikult siduv, siis juhul, kui sellele tuginedes antakse kaebaja suhtes mõni haldusakt või tehakse toiming, mis kaebaja hinnangul rikub tema õigusi, on kaebajal võimalik asjaomast haldusakti või toimingut vaidlustada ning selle raames saab ta esitada oma vastuväited mh riskihinnangule (nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2022 määrus nr 3-22-396, p 10; Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2019 määrus nr 3-19-374). Kaebaja ei ole seejuures toonud kaebuses esile ainsatki konkreetset juhtumit, kus Tallinna Vangla oleks riskihinnangule tuginedes piiranud tema õigusi (nt ei ole võimaldatud omandada haridust või on kaebaja ümber paigutatud – vt justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 3 lg 6). Halduskohus juhtis 2
Kuna kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse alles 22.04.2022, siis on ilmne, et halduskohtule 25.04.2022 kaebuse esitamise ajaks ei olnud möödunud riigivastutuse seaduse § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks ja VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus oli läbimata. Määruskaebuse menetluses on kaebaja 21.06.2022 avalduses leidnud, et kuna Tallinna Vangla ei ole tema kahju hüvitamise taotlust senini lahendanud (vangla märkis 23.05.2022 vastuses kohtunõudele, et taotluse lahendamise tähtajaks on 21.06.2022), siis on kohtueelne menetlus läbitud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna eeltoodu siiski praegusel juhul alust halduskohtu määrust tühistada. Nimelt nähtub kohtute infosüsteemist, et X on esitanud Tallinna Halduskohtule 04.07.2022 kaebuse haldusasjas nr 322-1431, milles taotleb sama mittevaralise kahju hüvitamist. Viidatud haldusasjas esitatud materjalide kohaselt on kaebaja 22.04.2022 kahju hüvitamise taotlus (registreeritud 29.04.2022 nr 5-37/22/85-1) jäetud Tallinna Vangla 27.06.2022 vastusega nr 5-37/22/85-2 rahuldamata. Seega on vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendanud (sh taotluse registreerimisest lähtudes tähtaegselt) ja kaebaja on esitanud halduskohtule eraldi hüvitamiskaebuse. Sellises olukorras ei ole kaebaja õiguste kaitseks tarvis lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust tagantjärele läbituks praeguses asjas, vaid kahju hüvitamise nõuet tuleb menetleda haldusasjas nr 3-21-1431. 8. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.05.2022 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.