Obsah (11)

§ 405§ 442§ 637§ 632§ 448§ 5§ 230§ 231§ 277§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse avaldamise aeg ja koht 01. juuli 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-2183 Tsiviilasja hind 489

§ 405

. Tuginedes

§ 442lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Vastavalt

§ 637

lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

§ 632

lg 3 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt

§ 448

lõikele 4¹ hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja palub 10.02.
2. a esitatud hagis kostjalt välja mõista võlgnevus 378,05 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 81,62 eurot ja täiendav viivis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XXX. a tähtajatu seademete kasutuslepingu, mille alusel tarbis kostja interneti ja nuti TV teenust ning üüris teenuse kasutamiseks vajalikke seadmeid. Ajavahemikul XXX. a on hageja võimaldanud teenuse kasutamist ning esitanud kostjale arveid, kuid kostja ei ole arveid tasunud. Ka ei ole kostja tagastanud seadmeid.
3. Kostja selgitused tema isikuandmete kasutamise kohta on paljasõnalised. Elisa Teleteenused AS-i tehnik on käinud kostja aadressil 15.11.
4. a ajavahemikul 14:36 – 15:
5. Tehnik on kohustatud kohapeal isikusamasust tuvastama. Kostja isikusamasus oli tuvastatud tehnik J. L. poolt. Kostja vastuväited
6. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kuni selle ajani, mil kostjaga võttis ühendust Pärnu Maakohtu maksekäsu osakond, ei teadnud kostja hagejaga sõlmitud lepingust ega renditud seadmetest midagi. Lepingus märgitud kontaktandmed ei ole kuidagi kostjaga seotud, ka ei ühti lepingus märgitud ja lepingu sõlminud isiku nimi (J. S. ) kostja nimega. Lepingul olev allkiri ei ole kostja allkiri. Keegi kolmas isik on kasutanud kostja isikukoodi lepingu sõlmimisel. Kostja on selle kohta ka XXX. a politseile avalduse teinud. Menetluse käik
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 4 alusel jättis kohus 20.06.2022. a avaldatud otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus selgitas, et täiendab otsust

§ 448

lõikes 4ˡ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Käesoleval juhul täiendab kohus otsust, sest kostja teatas 29.06.

1. a, s.o kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Tulenevalt

§ 405

menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (alates 01.01.2022. a kehtima hakanud redaktsioonis). Hagi hind on 489,91 eurot (sh põhinõue 378,05 eurot) ja kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405lg 1.

2 6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 7.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - kostja isikukoodi kasutades on Elisa Teleteenused AS-iga sõlmitud leping nr XXX, mille alusel on Elisa Teleteenused AS interneti- ja teleteenust osutanud ning seadmeid teenuse kasutamiseks välja rentinud; - lepingu nr XXX alusel on tekkinud võlgnevus.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas Elisa Teleteenused AS-iga sõlmis lepingu kostja J. S. .
3. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub midagi tegema või tegemata jätma. Osundatud paragrahvi
4. lõike kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
5. Riigikohus on leidnud, et kui isik väidab, et tema nimel on keegi teine dokumendile alla kirjutanud, siis on tegemist dokumendi ehtsuse vaidlustamisega

§ 277mõttes.

Sellisel juhul piisab dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks

§ 277

lg 1 mõttes isiku samast väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi (mida kohtul üldjuhul ei ole), milleks tuleks üldjuhul määrata käekirjaekspertiis (vt Riigikohtu 14.09.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-16, p 10; 23.09.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-15, p 10). Kostja on menetluses väitnud, et tema ei ole nõude aluseks olevat lepingut sõlminud, lepingul ei ole tema allkiri. Ka ei seondu kuidagi kostjaga lepingus märgid aadress. Seega on kostja vaidlustanud allkirja ehtsuse. Ülaltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt tuli asjaolu, et lepingud on siiski allkirjastanud kostja, tõendada hagejal. Kohus on hageja tähelepanu sellisele tõendamiskoormise jaotumisele juhtinud ka 22.04.
3. a kirjas. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on sõlminud hagejaga lepingu. Kohus märgib, et kohtule ainsa sellekohase tõendina esitatud töökäsk nr XXX ei tõenda hageja väidet, et kostja isikusamasust on kontrollitud. Ka ei pea kohus eluliselt usutavaks, et seadmed ühendanud tehnik on seadmete ühendamisele eelnevalt kontrollinud, kas korteris viibib see sama isik, kes on hagejaga lepingu sõlminud.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud seda, et hagejaga sõlmis lepingu J. S. . Et aga lepingust tulenevad kohustused on täitmiseks vaid lepingupoolele, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 13.

§ 173

lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 3 14.

§ 162lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 15. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 4