Obsah (5)

§ 121§ 74§ 78§ 56§ 58

Kriminaalasi nr 1-22-297 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2022. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-297 (21278000525) Kohtunik Mare

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav KAIDO LUNDEN Isikukood: 37209212723, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: keskharidus, töökoht: xxxxxxxxxxxxt. Kriminaal- ja väärteokorras kehtivad karistused puuduvad. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsja Mehis Adamson Kohtuistungi toimumise aeg 28. veebruar ja 17. märts 2022. a RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Kaido Lunden

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Kaido Lunden ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Kaido Lunden kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. elukohajärgse 4.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 21.04.

1. a. Käitumiskontrolli algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Kaido Lundenilt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot.
3. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
4. Selgitusse tuleb märkida „1-22-297, menetluskulud, Kaido Lunden“.
5. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde DVD-R plaat alaealise tunnistaja Xxx xxxxi ülekuulamise videosalvestisega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
7. Kaido Lundenit süüdistatakse selles, et tema: •
8. aasta suve keskel Pärnu linna lähedal Pärnumaal ranna läheduses täpselt tuvastamata kuupäeval õhtupoolsel ajal lõi kolmel korral oma elukaaslasele Xxx xxxxile rusikaga näkku. Sellise tegevusega tekitas Kaido Lunden Xxx xxxxile füüsilist valu ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe; • 23.08.
9. a varahommikul tuvastamata kellaajal, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 3 asuva kinnistu saunamajas lõi korduvalt rusikatega Xxx xxxxt pähe. Kaido Lundeni tegevust takistama läinud elukaaslasele Xxx xxxxile lõi Kaido Lunden ühe korra lahtise käega näkku ning seejärel saunamaja ees lõi veel ühe korra käega Xxx xxxxile näkku. Sellise tegevusega tekitas Kaido Lunden Xxx xxxxile ja Xxx xxxxle füüsilist valu ning löögi tagajärjel tekkis Xxx xxxxil ninast verejooks; • 14.03.
10. a kella 16:45 paiku Tartu maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx3 asuvas korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus võttis oma elukaaslasel Xxx xxxxil vasaku käega kõrist kinni ning kägistas kannatanut umbes 10 sekundit. Sellise tegevusega tekitas Kaido Lunden Xxx xxxxile füüsilist valu. 2 Sellega pani Kaido Lunden süüdistuse kohaselt toime

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. II Kohtu seisukoht

1. Esmalt annab kohus hinnangu tõenditele, st määratleb, millisest tõendikogumist lähtuvalt kohus süüdistusele hinnangu annab. Seejärel analüüsib kohus asjakohaseks loetud tõendite pinnalt, millised teod on toime pandud ja kas need on toime pannud süüdistatav. Lõpuks annab kohus õigusliku hinnangu süüdistatava tegudele ja mõistab karistuse ning määrab menetluskulude suuruse ja hüvitamise. Hinnang tõenditele
2. Süüdistuses on märgitud kolm ajaliselt eristatavat sündmust –
3. aasta suve keskpaiga sündmus ning 23.08.2019 ja 14.03.2021 toimunud sündmused.
5. aastal toimunut soovib prokurör tõendada kannatanu Xxx xxxx ja alaealise tunnistaja Xxx xxxxi ütlustega. Kaitsja omakorda süüdistatava Kaido Lundeni ning tunnistajate Xxx xxxxi ja Xxx xxxxi ütlustega.
6. 23.08.2019 toimunud sündmusi soovib prokurör tõendada kannatanute Xxx xxxx ja Xxx xxxx ning tunnistajate xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxja Xxx xxxxi ütlustega. Kaitsja hinnangul on prokuröri tõendid vastuolulised ning kaitsja soovib, et kohus kasutaks faktide tuvastamisel süüdistatava versiooni toimunust.
7. 14.03.2021 toimunud sündmust soovib prokurör tõendada kannatanu ja alaealise tunnistaja Xxx xxxxi ütlustega, samuti mõne dokumentaalse tõendiga. Kaitsja hinnangul ei ole sündmused nende tõendite pinnalt tuvastatavad.
8. Kohus leiab, et alaealise tunnistaja Xxx xxxxi ütlusi ei saa tõendikogumisse paigutada ja seda põhjusel, et kohus ei ole veendunud, et laps tunnistusi andes meenutab läbielatut.
9. Xxx xxxx kuulati tunnistajana üle 28.04.2021, ta oli siis 10aastane. Ülekuulamine algab professionaalselt – uurija vestleb lapsega tema vanusest, kooliskäimisest, elukohast ja ka sellest, et valetada ei tohi. Seejärel aga suunab uurija lapse otsejoones oma küsimusega konkreetsesse sündmusesse: „Mina tean, et eelmine kuu käis teil kodus seal politsei, et räägi palun mulle, miks see politsei käis?“. Kohus on veendunud, et siit edasi teadis laps liigagi hästi, mida ta peab politseile rääkima. Tõsi, ei ole välistatud, et see „teadlikkus“ oleks ilmnenud ka teisiti, siis kui uurija oleks küsinud lapselt vähem suunavalt, mis nende peres toimub ja miks isa enam nendega ei ela. Praegusel juhul on aga fakt see, et uurija küsis suunavalt ja tegelikult möödubki ülejäänud ülekuulamine vägagi suunavalt ainult süüdistatavat süüstaval moel (näiteks ei küsinud uurija lapselt kordagi seda, kas ka midagi positiivset laps oma isa kohta rääkida oskab, mis talle isaga teha meeldib vms). Kohus möönab, et laste puhul võib olla vajalik just suunavate küsimuste kaudu tõeni jõudmine (sellest ka KrMS § 2881 lg 2 p 4, mis ristküsitluses küsitletava vanusega arvestada lubab), ent Xxx xxxxi puhul ei ole kohtul veendumust, et selline selgelt suunav taktika tingimata vajalik oli. Suunavad küsimused on kohtu hinnangul ikkagi pigem erand kui reegel – esmalt tuleb püüda vastusteni jõuda mittesuunavate ja lahtiste küsimuste kaudu, kui see tõesti mingil põhjusel ei õnnestu, alles seejärel võib pöörduda vastuste suunamiseni suunavate küsimustega.
10. Nii vastab laps uurija küsimusele otsejoones, et politsei käis seepärast, et „Kaido hakkas ema kägistama“. Kui esmapilgul võiks arvata, et selline vastus on loogiline olukorras, kus laps 3 kirjeldab traumeerivat kogemust, siis antud juhul see nii ei olnud. Edasised küsimused ja vastused näitavad, et laps ei näinud sündmust pealt ja kirjeldab uurijale vaid ja üksnes seda, mida rääkis talle ema. Täpsemalt – uurija küsimusele, mille pärast kägistamine oli, vastab laps – meil tekkis suur tüli. Uurija: „Ja mille pärast see tüli tekkis?“. Laps: „Ma ei oska vastata.“. Uurija: „…aga sina seda kägistamist pealt nägid ka või“. Laps: „Ei, ma läksin jooksin vetsu ja siis hakkaski kägistama“. Mõni küsimus ja vastus hiljem tunnistab laps, et teab kägistamisest seepärast, et ema rääkis talle. Tähelepanu väärib sellele järgnev uurija küsimus: „Mis ema rääkis siis täpselt?“, millele laps vastab: „… ma ei oska eriti sellest rääkida.“. Ka järgnevad küsimused ja vastused ei jäta kahtlust selles, et laps tegelikult ei näinud kägistamist pealt ja meenutab vaid seda, mida ema talle rääkis.
11. Kahetsusväärselt teeb uurija taas vea. Eelnevalt küsis uurija lapselt ühe küsimuse, nimelt pärast seda, kui laps oli öelnud, et ta jooksis vetsu: „…aga miks sa kartsid?“. Vastus: „Sellepärast, et ta teeb mulle ka haiget.“. Uurija: „…aga miks sa niimoodi arvasid?“. Laps: „Sellepärast, et ta on varem ka tahtnud haiget teha.“. Seda vastust tulnuks kohe täpsustada, seda aga uurija ei tee. Ta järgmised küsimused keskenduvad tülile, mille pärast politsei lapse kodus käis. Alles pärast seda, kui on näha, et laps ei näinud kägistamist pealt, küsib uurija suunavalt: „…Aga mida see Kaido siis veel on teinud, sa ütlesid, et ta on palju asju teinud.“. Meenutagem, et laps midagi sellist ei öelnud. Laps vastas, et Kaido on „..varem ka tahtnud talle haiget teha“. Pärast sellist suunavat küsimust keskendub laps millegipärast kohe sündmusele, mis tema mäletamist mööda toimus
12. või
13. aastal. Pikemalt peatumata avaldab ta uurijale, et „Kaido tahtis teda lüüa, xxxxxpani käe ette ja ütles, et ära last nagu minu pärast löö ja hakkas Kaido siis ema tampima.“ Edasi selgub tänu uurija oskuslikule küsitlemisele (ilmselt tundus see olukord ka uurijale pisut imelik, et miks laps nii otsejoones tampimiseni jõudis), et laps tegelikult ei mäleta, mis täpselt juhtus. Ta oli siis 6aastane. Ta ei mäleta, mida süüdistatav juba teha jõudis, et teda lüüa ja miks ta üldse teda lüüa tahtis. Ka ei mäleta laps seda, kuidas Kaido ema lõi: „mingi kahe käega niimoodi tampis, ma arvan.“. Samas kinnitab ta, et nägi löömist pealt. Edasi tunnistab laps, et: „Nüüd ema mõtleb, et oleks pidanud seal mendid ikka välja kutsuma.“ (ka sõna mendid on selgelt ema kõnepruuk, vt vormikaamera salvestise vaatlusprotokoll).
14. Pärast uurija küsimust, kas lapsel on veel midagi meeles, hakkab laps rääkima klassikokkutulekust: „… ema läks sinna ja ta jõi seal ikka natukene alkoholi ka, kuid ta oli öösel ka üleval, et ta tahtis, et tal läheks kaineks ja saaks koju tagasi sõita, et ta et taha nagu purjuna koju sõita. Ja ma hakkasin nutma, et emme ei tulegi täna, ma olin kodus siis, ja Kaido oli ka kodus ja me läksime ja sõitsime Kaidoga, tema oli purjus, autos sõitsime ja, mina ei teadnud seda“.
15. Siinkohal saab teha kokkuvõtte ja tõdeda, et lapse mälestused on rikutud ja nagu juba mainitud, ei saa kohus seetõttu olla veendunud, et laps tegelikult ka räägib sellest, mida vahetult kogenud on. Kahtlus on, et ta räägib uurijale seda, mida on talle rääkinud tema ema. Kogu eelnev analüüs näitab ilmekalt, kuidas laps vastates räägib kellegi teise juttu. Kas või viimast vastust analüüsides on selge, et laps ei saanud teada seda, et ema jõi klassikokkutulekul alkoholi, et ta oli öösel üleval, tahtis enne sõitma hakkamist kaineks saada, et Kaido oli sõites purjus – selle viimase väite puhul tunnistab laps isegi, et tema seda ei teadnud. Järelikult on keegi talle nendest sündmustest rääkinud ja laps esitab nende sündmuste kirjeldusi enda mälestuste pähe.
16. Antud hinnangut kinnistab kohtu jaoks lapse ülekuulamise protokolli seitsmendal leheküljel (protokollil ei ole leheküljenumbreid, tl 37) üles kirjutatud tekst. Nimelt küsib uurija, kas Kaido on last ka kunagi päriselt löönud või tahtnud lüüa või teinud talle haiget. Laps vastab: „Ma arvan jah“. Uurija: „Arvad jah, aga kindlalt?“. Laps: „Ma ei oska öelda, kas kindlalt või ei“. 4 Ehk siis laps tegelikult ei tea ja ilmselt ei suuda meenutada ka seda, mida ema talle rääkinud on.
17. Seda, et laps räägib ema juttu, nähtub ka protokolli sama lehekülje lõpust, kus laps hakkab ise rääkima ühest sündmusest, kui ta oli väike ja oli Kaidoga üksi kodus. Sündmus toimus lapse sõnul 2011 või 2012, Kaido oli lapse sõnul purjus, kuid vaatamata sellele, et laps oli veel väga väike, oskas ta Kaido telefoniga helistada emale ja kutsuda ema appi, sest Kaido tahtvat teda peksta. Andmata hinnangut sellele, kas see sündmus juhtus või mitte, tuleb mõista, et
18. aastal sündinud laps ei saa selliseid asju mäletada. Seda esiteks. Teiseks rääkis ilmselt samast sündmusest Xxx xxxx, vastates prokuröri küsimusele, kui sageli Kaido Lunden alkoholi tarvitas. Järelikult on see sündmus olnud kannatanu ja tema lapse vahel jutuks.
19. Kokkuvõttes on kohus veendunud, et laps on elanud piisavalt kaua kannatanu Xxx xxxx infoväljas ja see on tema mälestused ära rikkunud. Tõendikogum näitab selgelt seda, et kannatanu Xxx xxxx ja süüdistatav Kaido Lunden teineteist ei salli, nende iseloomustused teineteise kohta on äärmuslikult halvustavad. Sellest tulenevalt ei ole kohtul kahtlust selles, et kannatanu on kas teadlikult või tahtmatult mõjutanud oma hinnangutega Kaido Lundeni kohta ka oma last, praegusel juhul siis tunnistajat. Sellest tulenevalt jätabki kohus tõendikogumist välja Xxx xxxxi ütlused.
20. Samadel põhjustel ei pidanud kohus mõistlikuks rakendada ka omaalgatuslikult KrMS § 2901 lg 2 sätestatut. Xxx xxxx oleks kohtus ilmselt rääkinud sama juttu, mis ta rääkis uurijale. Ka ei kasuta kohus alaealise ütlusi KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel, sest nii nagu kohus juba mainis, on lapse mälestuste nn üle kirjutamine toimunud pika aja jooksul ja ei saa olla kindel faktides, mida laps mäletab ema esimese emotsiooni pinnalt ja mida ta mäletab hilisematest korduvatest jutuajamistest.
21. Kõige enam heidabki kohus menetlejale ette seda, et ta ülekuulamise käigus ei tajunud, et laps ei meenuta oma mälestusi. Kui ta oleks tajunud, oleks ta hõlpsasti saanud erinevate küsimustega selles täiendavalt veenduda ja lõpuks otsustada lapse ülekuulamist mitte tõendikogumisse lisada. Praeguseks on aga olukord selline, kus mõlemad pooled, nii kannatanu kui ka süüdistatav, aga ka prokurör ja kaitsja, soovivad, et laps oleks vaidluses kaalukeeleks. Kohus sellise lähenemisega ei nõustu.
22. Eelnev aga ei tähenda, et kohus ei usuks kannatanut. Usub küll ja seda vähemalt kahel põhjusel. Esiteks tajub kohus selle kohtuasja tekkepõhjuseid usutavatena. See tähendab, et kohtu jaoks on usutav, kuidas kannatanu Xxx xxxx on hoidnud enda teada mingeid tema elus toimunud väga ebameeldivaid ja valusaid sündmusi ja ühel hetkel saab nendest mõõt täis. Xxx xxxx puhul oli selleks mõõdupuuks kolm rünnakut. Kolm on selline number, mida kättemaksja (nii nagu arvavad seda süüdistatav ja tema kaitsja) ei kasutaks. Kui inimene soovib kedagi kättemaksuks süüstada, mõtleks ta rohkemaid sündmusi välja. Xxx xxxx üldist suhtumist süüdistatavasse arvesse võttes (äkkvihaga alkohoolik) oleks suurem number olnud isegi oodatavam, kuid ei, ta nimetab vaid kolme sündmust. Ja seda kolme korda on Xxx xxxx välja öelnud täiesti spontaanselt, näiteks 14.03.2021 toimunud sündmuse käigus politseiametnikele. Ei ole usutav, et ta sepitses seda kättemaksuaktsiooni juba varem ja teadis täpselt politseiametnikele öelda, et kolm korda on Kaido Lunden teda rünnanud. Usutav on ka see, et Xxx xxxx ootas oma ülestunnistustega päris kaua, sest eluliselt on usutav, et tal oli hirm ja see võttis julgust, et oma looga välja tulla. Ka 14.03.2021 toimunud sündmuse käigus oli ta kõhklev, et kas ta üldse nn avalduse politseisse teeb. 23.08.2019 sündmus oli samuti hoitud enda teada. Nii nagu selgub Xxx xxxx ütlustest, ei tahtnud keegi sellest väga rääkida. 5
23. Teiseks on Xxx xxxx ütlused kokkulangevad teiste asjas kogutud tõenditega, ennekõike 23.08.2019 sündmuse puhul, kus tõendeid on rohkem. Kohus ei usu süüdistatava ja tema kaitsja versiooni. Ei ole eluliselt usutav, et Xxx xxxx on suutnud kolm inimest panna politseile ja kohtule rääkima nö oma lugu. Ehk siis valetama.
24. Kokkuvõttes tähendab punktides 18 ja 19 kirjutatu seda, et kohus ei usu süüdistatavat ega tema venda – neid inimesi, kelle tunnistused ei haaku ülejäänud tõendikogumiga ja on selgelt kallutatud ebausutava kaitseteesi poole. Xxx xxxx oli kohtusaalis silmnähtavalt äärmiselt vaenulikult meelestatud kannatanu suhtes, teda tuli seepärast korrale kutsuda. Tihtipeale ei saa otsustavaks see, mida inimene räägib, vaid kuidas ta seda teeb. Xxx xxxxi puhul on kohus veendunud, et tema viha kannatanu suhtes kannustas teda valetama või pehmema versiooni kohaselt olulisi asjaolusid enda teada hoidma. Mõnevõrra leebem saab olla süüdistatava suhtes, kes kannab ka selgelt viha oma endise elukaaslase suhtes, kuid kes samuti kaldus ristküsitlusel kannatanu iseloomustamisel äärmustesse. Taolised emotsioonid pimestavad ja kerge on öelda midagi, mis ei vasta tõele.
25. Süüdistatava ja tema kaitsja kaitseteesi kohaselt on kannatanu valelik ja ihub kättemaksu. Tõsi, kohati on ka kannatanu puhul tunda seda, et ta ei salli absoluutselt endist elukaaslast. Uskuda võib ka seda, et nende kooselu ei olnud kõige meeldivam. Ilmselt kannatanu ka tõesti tõstis emotsionaalselt häält ja röökis, nii nagu kirjeldab teda süüdistatav. Kuid, nii nagu kohus ka juba eelnevalt märkis, ei usu kohus, et kannatanu mõtleb sündmusi välja. Jah, ta võib emotsionaalselt lisada mõningaid detaile sündmuste käigule, kuid põhisisu ta ei valeta. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis lubaks teistpidist väita. Toime pandud teod ja hinnang sellele, kas teod pani toime süüdistatav.
26. Kohus alustab esitatud süüdistuse kontrollimist 23.08.2019 episoodi osas. Seda põhjusel, et läbi selle analüüsi hindab kohus ka täpsemalt kannatanu Xxx xxxx ütluste usaldusväärust ja teeb seeläbi järeldusi ka ülejäänud ütluste kohta mis puudutavad kahte ülejäänud sündmust, mis süüdistuses kirjas. Kohus märgib kohe ära ka selle, et inimeste ristküsitluse käigus selgus ka palju erinevaid detaile süüdistuses märgitud sündmustele eelneva ja järgneva aja kohta, kuid kohus ei näe põhjust neil peatuda. Kohtuasja lahendamise seisukohalt on oluline, kas toimusid löömised ja kägistamine või mitte, ja kui toimusid, siis kas lõi ja kägistas Kaido Lunden.
27. Xxx xxxx ütluste kohaselt osales ta 22.08.2019 kooli kokkutulekul. 23.08.2019 varahommikul tuli kohta, kus kokkutulek toimus, ka tema elukaaslane Kaido Lunden. Xxx xxxx oli sel hetkel koos Xxx xxxxga. Kaido Lunden sisenes saunamajja, kus Xxx xxxx ja Xxx xxxx istusid ja ründas Xxx xxxxt. Seejärel lõi ta Xxx xxxxi, kellel hakkas ninast verd jooksma ja kes tundis valu.
28. Kannatanu Xxx xxxx ütlused riimuvad kannatanu Xxx xxxx ütlustega. Xxx xxxx kirjeldab sündmusi järgnevalt. Tema elukohas toimus kooli kokkutulek. Mingi hetk jäid nad koos Xxx xxxxga kahekesi sauna eesruumi istuma ja vestlema. Üks hetk astus sisse Kaido Lunden, küsis Xxx xxxxlt, mida sa siin teed ja ründas seejärel kohe Xxx xxxxt. Xxx xxxx tõusis püsti, löök tabas teda pähe, ta kukkus löögist diivanile ja seejärel hakkas Kaido Lunden teda valimatult kätega pähe peksma. Mitu korda Kaido Lunden teda lõi, ta ei lugenud. Peksmine kestis kõige rohkem viis sekundit. Siis tuli Xxx xxxx vahele, Kaido Lunden ajas end sirgu ja tagantkäe vasaku käega lõi Xxx xxxxi lahtise käega näo piirkonda. Xxx xxxx mäletab, et Kaido Lundenil oli kaasas laps, kes ütles, et isa, mida sa teed, sa lubasid, et ei löö enam ema. Pärast seda läks Kaido Lunden välja ja Xxx xxxx järgnes talle. 6
29. Järelikult on Xxx xxxx ja Xxx xxxx riimuvate ütluste pinnalt võimalik tuvastada, et 23.08.2019 varahommikul tuvastamata kellaajal, Tartu maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu saunamajas lõi korduvalt rusikatega Xxx xxxxt pähe. Kaido Lundeni tegevust takistama läinud elukaaslasele Xxx xxxxle lõi Kaido Lunden ühe korra lahtise käega näkku.
30. Süüdistuses kajastub ka järgnev tekst: „…saunamaja ees lõi veel ühe korra käega Xxx xxxxile näkku.“. Xxx xxxx sellest kohtus midagi ei rääkinud. Ka ei küsinud prokurör tema käest selle kohta midagi. Võistlevuse printsiipi järgides ei teinud seda ka kohus. Ilmselgetel põhjustel ei teinud seda ka süüdistatava kaitsja. Vaatamata sellele saab siiski ka selle sündmuse toimumise tuvastada, ehk et on võimalik tuvastada, et Kaido Lunden lõi mõni hetk pärast sauna eesruumis toimunud löömisi Xxx xxxxi veel ühe korra saunamaja ees.
31. Nimelt ütleb juba Xxx xxxx ristküsitluse käigus, et tema vennanaine Xxx xxxx oli talle öelnud, et Kaido Lunden Lõi Xxx xxxxi saunamaja ees. Kohus ei tuvasta KrMS § 66 lg 21 alusel Xxx xxxx ütluste pinnalt tõendamiseseme asjaolusid, kuid loeb seda usaldusväärsemateks Xxx xxxx enda ütlusi. Xxx xxxx rääkis kohtus seda, et tema ärkas 23.08.2019 varahommikul kisa peale üles. Ta läks aknale vaatama ja nägi Kaido Lundenit sauna ukse juures. Xxx xxxx tuli sauna uksest välja ja siis käis pauk vastu Xxx xxxxi nägu. Kui öeldi, et kutsutakse politsei, tormas Kaido Lunden minema. Xxx xxxx rääkis kohtus sedagi, et Xxx xxxx ei soovinud väga oma elus ja just juhtunud sündmustest rääkida, küll tunnistas ta, et Kaido Lunden olla teda ka varem löönud. Kohtu küsimustele vastates kinnitas tunnistaja, et Kaido Lunden lõi Xxx xxxxi käega, kuid löögi tugevust ta hinnata ei oska.
32. Seega saab tõenditele tuginedes jälgitavalt tõdeda, et Kaido Lunden lõi Xxx xxxxi 23.08.2019 varahommikul veel teistki korda.
33. Järgnevalt kontrollib kohus, kas saab tuvastatuks lugeda, et
34. aasta suve keskel Pärnu linna lähedal Pärnumaal ranna läheduses täpselt tuvastamata kuupäeval õhtupoolsel ajal lõi kolmel korral oma elukaaslasele Xxx xxxxile rusikaga näkku. Sellise tegevusega tekitas Kaido Lunden Xxx xxxxile füüsilist valu ning peapõrutuse, hematoomid ja näos paistetuse.
35. Kohus leiab, et saab ja seda pelgalt Xxx xxxx ütluste pinnalt. Kohus märkis juba varem, et usub Xxx xxxxi ega näe põhjust, miks ta peaks valetama. Kohus jätab kõrvale tülid ja vaidlused mis toimusid Xxx xxxx sõnul enne süüdistuses märgitud löömist, sest ükski tüli ega mistahes emotsionaalse kõrgendatud hääletooniga öeldud ebameeldivad sõnad või solvangud ei tohi päädida vägivallaga. Kohus loeb Xxx xxxx sõnu kasutades tuvastatuks, et Kaido Lunden lõi teda kolmel korral rusikaga vastu pead ja ta tundis selles valu. Xxx xxxx sõnul oli see esimest korda, kui Kaido Lunden temaga niiviisi käitus. Kainena palus Kaido Lunden vabandust ja lubas, et kunagi enam nii ei tee (kainena on Kaido Lunden Xxx xxxx sõnul viisakas ja rahulik). Kahetsusväärselt tegi, ja seda 23.08.
36. Xxx xxxx ütlused on kooskõlas ka 23.08.2019 toimunud väljaütlemistega – Xxx xxxx sõnul ütles laps: „isa, mida sa teed, sa lubasid, et ei löö enam ema.“. Ka kinnitavad Xxx xxxx ütlusi Xxx xxxx meenutused – Xxx xxxx oli talle tunnistanud, et Kaido Lunden on teda ka varem löönud.
37. 14.03.2021 toimunud kägistamise loeb kohus samuti tõendatuks. Kannatanu Xxx xxxx ütlustele tuginedes saab tuvastada, et pärast järjekordset tüli haaras Kaido Lunden kannatanul kõrist kinni ja pigistas seda. Lisaks ähvardas Kaido Lunden kägistamise käigus kannatanut. Kannatanu tundis valu ega saanud kägistamise käigus hingata.
38. Kannatanu sõnu kinnitab kaudselt häirekeskusesse tehtud kõne. Ehk siis kannatanu helistas vahetult pärast rünnakut häirekeskusesse ja palus abi, kuna tema mees tuli talle kallale. 7 Kannatanu selgitab häirekeskuse töötajale, et tal tekkis mehega tüli ja mees võttis tema kaelast kinni ning hakkas kägistama.
39. Kohale saabunud politseipatrulli suhtlust kannatanu ja süüdistatavaga on võimalik vaadata vormikaamera salvestiselt. Salvestatud videolõigust nähtu kinnitab kannatanu sõnu – ta kurdab politseiametnikule, et mees kägistas teda. Seejärel kirjeldab kannatanu üksikasjalikult, kuidas tüli eskaleerus ja kuidas kägistamine toimus. Videolõigust nähtub seegi, et Kaido Lunden tegelikult ei eita kägistamist: „Ma karjusin ta peale, et ta jätaks röökimise järgi jah, aga ma ei tea, kas ma teda kägistasin“. Seejärel näitab kannatanu oma kaelapiirkonda ja sealt on näha punane jälg kaelal.
40. Kohus leiab, et Kaido Lundeni toime pandud tegudes on tuvastamist leidnud

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 alternatiiv 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. 36. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha kohaselt

§ 121ei määratle lähisuhte mõistet.

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et

§ 121

kontekstis peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema inimese vahelist pere, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted (554 SE, Riigikogu XII koosseis). Eeltoodust tulenevalt ei saa lähisuhte tuvastamisel piirduda pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere, sugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet. Varasema abielu või kooselu fakt iseenesest lähisuhte esinemist tuvastada ei võimalda (RKKKo 1-19-3377, p 9-11).

1. Kogutud tõendid annavad aluse tuvastada, et Xxx xxxx ja Kaido Lundeni vahel oli lähisuhe. Nad elasid koos 12 aastat, kasvatasid sealjuures ühist last. Tegelikult ei ole seda fakti, et inimesed on olnud lähisuhtes, keegi ka vaidlustanud. Tõendatud on ka see, et praeguseks on lähisuhe lõppenud.
2. Kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriv tunnus – korduvus – esineb siis, kui saab rääkida kahest eraldiseisvast teost. Faktiline retsidiiv tähendab, et isik on toime pannud vähemalt kaks süütegu, mille eest teda ei ole varem süüdi mõistetud. Kohus eelnevalt tuvastas, et Kaido Lunden lõi
3. aasta suvel Xxx xxxxi ja tekitas talle valu, seejärel lõi ta 23.08.2019 nii Xxx xxxxt kui ka Xxx xxxxi, põhjustades mõlemale valu. 14.03.2021 haaras Kaido Lunden Xxx xxxxi kõrist ja pigistas seda, kannatanu tundis valu. Seega on kohus tuvastanud vähemalt neli kehalist väärkohtlemist, mis põhjustasid valu, ja mille eest ei ole Kaido Lundenit süüdi tunnistatud.
4. Süüdistatav pani teo toime tahtlikult, s.o otsese tahtlusega. Kaido Lunden tahtis Xxx xxxxi lüüa ja kägistada ja sealjuures teadis ta, et põhjustab Xxx xxxxile valu, samuti teadis ta, et teeb seda lähisuhtes. Sama tahtlusega käitus ta kannatanu Xxx xxxx suhtes. Seetõttu on süüdistatava tegevusega täidetud

§ 121lg 2 p 2 ja 3 subjektiivne süüteokoosseis.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 8 III Karistus
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi ja mõista talle karistus.

42.

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 43.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-11312, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).
3. Seega tuleb esmalt otsustada, kas karistuse eesmärke on võimalik saavutada rahalise karistusega. On oluline arvestada nii üld- kui eripreventiivsete karistuse eesmärkidega. Ühest küljest kinnistada karistusnormide kehtivust ja ühiskonnas kehtivad kokkuleppeid, teisalt mõjutada konkreetset inimest edasiselt õigusrikkumistest hoiduma.
4. Prokuröri arvetes ei ole rahaline karistus karistusliigina kohaldatav. Kohus nõustub sellega ja leiab, et ei ole mõistlik rahalise karistuse näol esitada sissenõuet Kaido Lundeni varale, sest ilmselt ei täidaks karistus sellisel juhul oma eesmärke.
5. Seega on kohane karistada Kaido Lundenit vangistusega.

§ 121lg 2 p 2 ja 3 keskmine sanktsioonimäär on kaks aastat ja kuus kuud.

Prokurör taotles karistuseks ühe aasta ja kuue kuu pikkust vangistust. Kohus nõustub selle karistusettepanekuga, sest karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik saavutada ka keskmisest madalama määraga. 47. Vangistus on raskeim karistusliik, mistõttu sellise karistusliigi mõistmine tähendab riigi suurimat hukkamõistu toimepandud teole. Vägivald lähedaste suhtes ja koduseinte vahel, eriti pikaajaline ja süsteemne, on tõsine ühiskondlik probleem. Küll aga ei arva kohus, et kriminaalkaristus on miski, mis selle probleemi lahendada suudaks. Seetõttu ei pea ka kohus põhjendatuks pelgalt selle tõttu, et tegemist oli muu hulgas

§ 121

lg 2 p 2 teoga, st lähisuhtes toimepandud vägivallaga, karistada süüdistatavat suuremas määras. Ka ei ole praegusel juhul raskendav asjaolu (

§ 58p 13) põhjuseks, miks ei saaks karistust määrata alla keskmise määra.

1. Kaido Lundeni süüd saab pidada keskmisest väiksemaks. Ehkki praegu oli tegemist löömisega ja mitmel korral, siis kannatanutele tekkinud vigastused olid kohtu hinnangul kergemat laadi, sest ei vajanud meditsiinilist sekkumist. Vähemalt ei pidanud seda vajalikuks 9 kannatanud. Süüdistatav varem kriminaal- ja ka väärteokorras karistamata. Selliste inimeste puhul on võimalik karistuse eesmärke enamasti saavutada keskmisest madalama karistusmääraga.
2. Samuti nõustub kohus prokuröriga osas, mis puudutab karistuse kandmise viisi. Nimelt on põhjendatud süüdistatava suhtes karistuse täitmisele pööramata jätmine. Eripreventiivse eesmärgi osas tuleb tõdeda, et uute samalaadsete kuritegude toimepanemise oht on minimaalne – süüdistatav ja kannatanu on lõpetanud kooselulised suhted, süüdistatava varasem käitumine on olnud õiguskuulekas. Seetõttu tema ühiskonnast eraldamine ja vanglasse paigutamine võib pigem raskendada vabanedes Kaido Lundeni taasühiskonnastumist. Katseaeg võimaldab kohtu hinnangul sellist inimest, nagu on seda süüdistatav, ka paremini kontrollida. Kohtu arvates on sellise arrogantse suhtumisega inimeste puhul motivatsioon õiguskuulekaks käitumiseks suurem, kui nad viibivad vabaduses, samas teadmisega, et iga järgmine rikkumine tähendab vanglasse minekut. Otse vanglasse saatmine ei mõju samavõrd motiveerivalt ja võib pigem kaasa tuua kättemaksusoovi kannatanule. Kuna süüdistatava näol ei ole ka tegemist ühiskonna jaoks niivõrd ohtliku inimesega, kes tuleks esimesel võimalusel reaalselt vanglasse saata, siis peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut määrata süüdistatavale katseaeg ja jätta karistus täielikult täitmisele pööramata. Katseaja pikkuseks määrata prokuröri taotlusest lähtuvalt üks aasta ja kuus kuud. Seega on Kaido Lundenil katseaja jooksul võimalik näidata, et usaldus, mida riik tema suhtes üles näitab, on põhjendatud. Vastupidisel juhul järgneb juba oluliselt jõulisem reaktsioon.
3. Küll aga ei pea kohus erinevalt prokurörist vajalikuks kohaldada Kaido Lundenile lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kaido Lundeni ja Xxx xxxxi kooselu on lõppenud, pärast 14.03.2019 toimunud sündmust ei ole teada, et Kaido Lunden oleks uusi vägivallategusid toime pannud, seega ei ole vajalik eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel teda alkoholist eemale suunata. IV Asitõendid ja menetluskulud
4. Kriminaalasjas on asitõendiks DVD-R plaat alaealise tunnistaja Xxx xxxxi ülekuulamise videosalvestisega. KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus jätab nimetatud DVD-R plaadi KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
5. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 981 eurot.
6. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 10