← Eesti

2-20-13562/35

Obsah (9)§ 654§ 652§ 5§ 230§ 436§ 173§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-13562 Ts

§ 654lg 22).

10.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11. Hageja nõue põhineb asjaolul, et kostja valduses on hagejale kuuluv kinnisasi, mida kostja väidetavalt ilma õigusliku aluseta valdab ja kasutab. Hageja esitas kinnistu valduse väljaandmise nõude ja palub, et kohus kohustaks kostjat kinnistu vabastama. Hageja nõude õiguslik alus on AÕS § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 71 lg 4 järgi on hagejal kaasomanikuna ühise asja suhtes kostja ees kõik omaniku õigused. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult (Riigikohtu 30.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-11, p 12). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga. 12.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, 5 millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1).

  1. Hageja on tõendanud, et ta on kantud kinnistusraamatusse vaidlusaluse kinnistu omanikuna (kinnistusraamatu väljavõte, tlk 5-6). Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja omandas ½ kaasomandi osa kostjalt, kuid hageja esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt omandas hageja vaidlusaluse kinnisasja mõttelise osas W ja Q-lt, kuid nimetatul puudub asja lahendamise seisukohalt tähtust. Kostja ei ole praegusel juhul maakohtus hageja omandi eeldust ümber lükanud. Kostja ei ole tõendanud, et kinnistusraamatu kanne oleks vale ja et vaidlusaluse kinnisasja tegelik omanik on tema. AÕS § 641 kohaselt tekib kinnisomand sellekohase kande tegemisel kinnistusraamatusse.
  2. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 oli kostja kohustus tõendada, et tal oli õiguslik alus hagejale kuuluva kinnistu valdamiseks. Vastavat on kinnitanud ka Riigikohtu varasem praktika (Riigikohtu 23.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-185-07, p 16). Maakohus on 18.06.2021 määruses (parandatud 28.06.2021) täitnud selgitamiskohustust ja kostjale selgitanud, et tal tuleb selgitada, millisel õiguslikul alusel ta kinnisasja valdab ja omakorda esitada tõendid selle kohta, et tal on seaduslik alus kinnisasja XXX valdamiseks. Õiguslik alus saab olla nt üürileping vms. Kui kostjal on olemas mõni õiguslik alus kinnisasja valdamiseks, tuleb kostjal nimetatud asjaolu esile tuua ja esitada ka sellekohased tõendid. Maakohus andis kostjale tähtaja kinnistu valdamise õigusliku aluse esiletoomiseks hiljemalt 30.07.
  3. Kui kostja toob nimetatud asjaolu esile, on hagejal aega sellele vastata kuni 14.08.
  4. Lisaks andis kohus pooltele aega kompromissi sõlmimiseks ka kohtule esitamiseks kuni 06.09.
  5. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et kinnistu on tema valduses. Kostja ei ole kohtule esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et tal olnuks õiguslik alus kinnistut vallata. Hageja väitel ei ole vaidlust, et kinnisasi kuulus kunagi kostjale ja seoses võlgnevustega omandas hageja kinnisasja pangalaenuga 07.06.
  6. Hageja väitel oli tal kostjaga kokkulepe, et kui kostja tasub kinnistu soetamiseks võetud laenukohustuse, on hageja nõus kinnisasja omandiõiguse andma üle kostjale. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et pangalaenu teenindab hageja. Alates 07.06.2010 kuni tänaseni tasub makseid ja kommunaalkulutusi hageja. Hageja väitel kohtuvälised ja rahumeelsed võimalused kinnisasja vabatahtlikuks vabastamiseks kostja poolt jäid tulemusteta.
  7. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja uue väite lubatavusega ja apellatsioonkaebusele lisatud uute tõendite vastuvõtmise küsimusega. Kostja esitas apellatsioonkaebuses esmakordselt väite, mille kohaselt oli temal sõlmitud hagejaga tasuline tähtajaline üürileping ja hageja ei ole temaga sõlmitud kinnistu kasutamise lepingut kehtivalt enne kohtusse pöördumist üles öelnud. Kostja polnud maakohtus tuginenud, et kostja kasutusõigus ei olnud tasuta.

§ 652

lg 1 p 2 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väidetega ei nõustu ja seda järgnevatel põhjustel. Tegemist on uue väitega. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi 6 esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus (

§ 652lg 4).

Pooled ei tuginenud maakohtu menetluses asjaolule, et kinnistu kasutamine oli tasuline. Kostja ei väitnud, et tal oli hagejaga sõlmitud kinnistu kasutamiseks üürileping. Seda ei väitnud menetluses ka hageja. Seega jätab ringkonnakohus uue asjaolu tähelepanuta, kuivõrd kostja ei ole selle esitamist põhjendanud ega põhistanud. 17. Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud uute tõendite vastuvõtmise taotlus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus leiab, et kostja põhjendused tõendite esitamise kohta alles apellatsioonimenetluses ei anna alust nende tõendite vastuvõtmiseks.

§ 652

lg 4 kohaselt kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud kui tõend on ilmselt vajalik asja õiglasemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Käesoleval juhul hageja uue väite ja uute tõendite vastuvõtmisega ei nõustunud ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud apellatsioonkaebuses selliseid põhjendusi, mis õigustaksid uute tõendite esitamist. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid ja tõendeid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid ja tõendeid varem esitada võimalik. Kostja ei tuginenud ühelegi

§ 652

lg-s 3 nimetatud asjaolule, mis oleks aluseks tõendite vastuvõtmise taotluse rahuldamiseks ringkonnakohtus. 18. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus tõendeid hinnates, et poolte vahel oli sõlmitud suuline tähtajatu tasuta kasutuslepingu, kuivõrd kostja on peale hageja poolt kinnistu omandamist 07.06.2010 kinnistul asuvas elamus elanud. Pooled maakohtus kinnistu tasulisele kasutamisele ei tuginenud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, mille kohaselt ei ole hageja öelnud kostjaga sõlmitud lepingut üles, järgmist. Kohtul oli tõepoolest alust kontrollida lepingu ülesütlemist VÕS § 393 lg 3 alusel. Selles osas täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Seadus tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise avaldusele vorminõudeid ei sätesta. Hageja on väitnud, et ta on püüdnud kokkuleppeliselt kostjaga keelitada kostjat kinnistut vabastama, kuid see ei õnnestunud. Ringkonnakohus leiab, et ülesütlemisavaldus võib sisalduda ka hagiavalduses ning seega on leping üles öeldud hiljemalt 09.10.2020 hagiavalduse kostjale kätte toimetamisega. Leping on kehtivalt VÕS § 393 lg 3 järgi kehtivalt üles öeldud. Kohtuotsuse tegemise ajaks on möödunud VÕS § 195 lg-st 3 tulenev mõistlik etteteatamistähtaeg. Kostja on 23.10.2020 avaldanud hagejale, et vastu talve ei väljakolimine käib talle üle jõu ja palub selleks pikemat aega (tlk 51). Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust hagi rahuldamise osas tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.

Ringkonnakohus määrab tulenevalt

§ 174lg-st 3 hageja menetluskulud kindlaks rahaliselt.

Hageja menetluskulud apellatsiooniastmes on lepingulise esindaja tasu 630 eurot käibemaksuga 3,5 tunni eest tasumääraga 180 euro tunnis (tunnihind käibemaksuta 150 eurot) järgmiste toimingute eest: tutvumine kaebusega ning sellele vastuse koostamine (2,5 tundi, 450 eurot); menetluskulude nimekirja koostamine ja seisukoha koostamine kostja menetluskulude nimekirjale (1 tund, 180 eurot). Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja 7 kulud vastavad menetluse käigule ja arvestades nende sisu on kõik toimingud ning nendele kulunud aeg vajalik ja põhjendatud. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Esindaja tunnitasu määr 150 eurot (käibemaksuga 180 eurot), on mõistlik ja põhjendatud ning vastab tavalisele kohtupraktikas aktsepteeritud vandeadvokaadist esindaja tasumäärale. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses. Kostjal tuleb vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177lg-le 4 tasuda menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras ja ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.