KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-21-6518 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2022, Tartu Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin, Indrek Pa

) § 176 lg 1 järgi määrata pikemat tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, kui seadusega on ette nähtud. Kohus ei saa seda tähtaega ka pikendada. Seega juhul, kui kohus on määranud menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja kolm tööpäeva, siis selle järgimata jätmisel 4

§ 331lg 1 kohaselt menetleda.

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on põhjalikult analüüsinud, miks ta leidis, et tegemist on palvega koostada tööleping I tagasiulatuvalt. Sõnumis kasutatud ajavorm ning hageja tahe ei viita tulevikus sõlmitavale lepingule. Kuna kostja esitas selle tõendi menetluses
2. juunil 2021, oli hagejal piisavalt aega ja võimalust esitada tõendid, et sõnum on saadetud
3. jaanuaril
4. Hageja seda ei teinud. Hageja lepinguline esindaja esitas alles kohtuistungil arvamuse, et sõnum on saadetud
5. jaanuaril
6. Hageja tegi alles apellatsioonkaebuses etteheiteid, et sõnum ei sarnane ühegi sõnumirakenduse kuvatunnusega. Seetõttu esitab kostja vaidlusaluse sõnumi kuvatõmmise koos tunnustega ja saamise täpse ajaga. Kostja võttis omaks, et tööleping I koostati hageja palvel parema CV saamiseks vahetult enne ehitajana töölt lahkumist. See on kooskõlas tõenditega, samuti ei ole põhjust eeldada, et hageja töötas 11 kuud projektijuhina ilma töötasu saamata. Eluliselt ei ole ka usutav, et kostja sõlmis algaja ehitajaga täiendavalt lepingu projektijuhi tööülesannete täitmiseks. Otsus ei tugine üksnes sõnumile. Tunnistajate R.K.i, K.K.i ja A.A. ütluste järgi töötas hageja kostja juures lihtehitajana, tal polnud pädevust koordineerida teiste tööd ega otsustada, milliseid tööülesandeid keegi objektil teeb. Samuti ei tuvastanud kohus, et hageja oleks sõlminud koostöölepinguid. Hageja ei ole ka tõendanud, millised olid tema kui väidetava projektijuhi ülesanded. Seejuures ei osanud hageja esindaja selgitada ühtegi vaidluses tähtsust omavat asjaolu ning ka tema poolt esitatud andmed ei võimalda aru saada, kuidas hageja oli võimeline ja sai täita Soome Vabariigis projektijuhi ülesandeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust otsuse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus selliseid menetlusõiguse normide rikkumisi, mis võinuks viia maakohtu ebaõigete lõppjäreldusteni. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele. 7.

1. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas tööleping I on kehtiv ning kas kostja on kohustatud selle alusel maksma hagejale töötasu ning välislähetuse päevaraha. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud põhjusel, et kohustust ei eksisteeri, kuna pooltel puudus tahe töölepinguga I õiguslikke tagajärgi luua, st tegemist on näiliku tehinguga (TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2). Kostja väitel saatis hageja
2. jaanuaril 2021 sõnumi (tl 35) sõlmida tööleping I tagasiulatuvalt alates
3. märtsist
4. Hageja esindaja on
5. septembri
6. a kohtuistungil oletanud, et see sõnum saadeti
7. jaanuaril 2020, st enne töölepingu sõlmimist (tl 40). 5

§ 230lg 2 teise lause alusel võimalust tõendada sõnumi saatmise aega.

Ringkonnakohtu arvates rikkus maakohus sellega

§ 392

lg 1 p-des 3 ja 4 ning § 351 lg-s 1 sätestatut ning kostjal võisid jääda maakohtu minetuse tõttu olulised tõendid enda väidete aluseks olevate asjaolud kohta esitamata. Ringkonnakohtus pidas võimalikuks selle vea apellatsioonimenetluses kõrvaldada ning võttis 1. juuni 2022. a määrusega (tl-d 79–80)

§ 238

lg-st 1 ja § 652 lg 3 p-st 2 lähtudes dokumentaalse tõendina asja materjalide juurde kostja poolt koos

1. detsembri
2. a vastusega esitatud kuvatõmmise poolte sõnumivahetusest (tl 77). Ringkonnakohtu arvates tõendab kostja
3. detsembril 2021 esitatud dokumentaalne tõend (tl 77) koos tunnistaja N.N. ütlustega (tl 45), et hageja saatis kostjale sõnumi
4. jaanuaril 2021, mitte aasta varem, nagu väidab hageja. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda kõnealuse sõnumi ja selles märgitud kuupäeva ehtsuses. Seejuures ei ole hageja apellatsioonimenetluses oma seisukohti (sh vastuväiteid) kõnealuse dokumentaalse tõendi kohta esitanud ega kostja väiteid sõnumi saatmise aja kohta ümber lükanud. Ringkonnakohtu arvates on kostja sõnumiga tõendanud, et pooled (ennekõike hageja) soovisid jätta üksnes mulje töölepingu I olemasolust, kuid tegelikkuses ei soovinud nad selle alusel õiguslike tagajärgede saabumist. Ringkonnakohus märgib, et eelnevat kinnitab ka hageja sõnumi sisu (sh minevikuvormi kasutamine ja soov jätta mulje Eestis töötamise kohta). Samuti on asjas üle kuulatud tunnistajad R.K. (tl 40 pöördel – tl 41), A.A. (tl 41 pöördel – tl 42) ja K.K. (tl 42 pöördel – tl 43) andnud sarnaseid ütlusi selle kohta, et hageja kostja juures töötades projektijuhi ülesandeid ei täitnud. Lisaks on tunnistaja N.N. andnud ütlusi töölepingute I ja II vormistamise asjaolude kohta (tl 43 pöördel – tl 45 pöördel). 7.
5. Muus osas ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega, nagu oleks maakohus jätnud asja lahendamisel hageja väidete ja tõenditega arvestamata. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki hageja välja toodud asjaolusid töölepingu I väidetava kehtivuse kohta. Maakohus on hinnanud asjas esitatud tõendeid, sh apellatsioonkaebuses viidatud tõendeid, kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses

§ 436ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Hageja mittenõustumisest maakohtu poolt 6

§ 442lg 8 nõuete rikkumist.

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt. Ringkonnakohtu arvates ei tõenda tunnistaja N.N. ütlused töölepingu I kehtivust ega kinnita hageja väidet, et ta täitis projektijuhi ülesandeid. Ringkonnakohtu hinnangul saab tunnistaja N.N. ütlustest järeldada, et hageja püüdis küll kostjat esindada (teha kliendile pakkumist), kuid tal puudusid selleks volitused ning kostja hageja tegevust heaks ei kiitnud (tl 44 pöördel, tl 45). Samuti ei tõenda hageja poolt projektijuhi ülesannete täitmist üks vestlus kostjaga kinnitustarvikute ostmise kohta (tl 13). Sellest vestlusest ei saa ringkonnakohtu arvates järeldada, et hageja oleks sõlminud kostja nimel Kruvid OÜ-ga koostöökokkuleppe projektijuhi ülesannetes. Kohus hindab tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses (

§ 232lg-d 1 ja 2).

1. Kokkuvõttes on kostja tõendanud, et pooltel puudus tegelikult tahe töölepingu I alusel õiguslike tagajärgede saabumiseks ning nad sõlmisid kõnealuse lepingu üksnes õigusnäivuse tekitamiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud väiteid töölepingu I kohase töösuhte olemasolust sellega, et ta täitis projektijuhi ülesandeid.
2. Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ega rahalise suuruse muutmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega, nagu poleks maakohus saanud hagejalt kostja menetluskulusid välja mõista, kuna kostja esitas menetluskulude nimekirja

§ 176lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

Ringkonnakohus leiab, et kuna menetluskulude nimekirja esitamine kaks tööpäeva pärast kohtu määratud tähtaja lõppu ei põhjustanud praegusel juhul asja lahendamise viibimist, sai maakohus hilinenult esitatud menetluskulude nimekirja

§ 331lg 1 alusel arvestada.

Lisaks oli hagejale tagatud võimalus kostja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks (tl 57). 10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus kaebuse menetlemisel tekkinud kulud

§ 171lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.

11.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ning neid ei nähtu ka asja toimikust. Eelneva tõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 7