) § 173 lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks.
lg 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas - kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; - enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; - kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; - ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Halduskohtu kontroll jääb praeguses asjas eeltoodud piiridesse ning on põhiosas suunatud pädevusja menetlusnormidest kinnipidamise kontrollimisele. Kohus saab distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust (sh tegude tõendatust, määratud karistuse proportsionaalsust) täies ulatuses hinnata üksnes siis, kui puudutatud isik käskkirja vaidlustab. Halduskohtu kontroll ei laiene ka distsiplinaararesti täideviimisele.
lg 51 sätestab, et distsiplinaararesti täideviimine lõpetatakse ja distsiplinaararest loetakse kantuks, kui kaitseväelase terviseseisund ei võimalda distsiplinaararesti kanda politsei arestimajas või Kaitseväe arestimajas või selleks ettenähtud ruumis. Käskkirja põhjal võivad puudutatud isikul olla vaimse tervise probleemid. Käskkirjas on öeldud, et karistuse määramisel arvestati psühholoogi ja sotsiaaltöötaja hinnangut. 4.
lg 1 p 1 järgi on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine.
lg 1 ja § 168 lg 2 p 3 alusel saab distsiplinaarsüüteo toime pannud kaitseväelasele määrata distsiplinaarkaristuse ning selleks võib muu hulgas olla distsiplinaararest. Distsiplinaararest määratakse kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini (
Puudutatud isikule heidetakse ette tegusid, mis on kvalifitseeritud järgmiselt: 1) ei täitnud 08.04.2022 tunniplaanijärgset kohustust koristada rühma vastutusalasid ning eiras nooremseersant H. Tuviku ja nooremseersant H. Sotteri poolt antud suulist käsku hakata koristama. Rikutud õigusnormideks on kaitseväe korralduse seaduse § 29 lg 7 ja kaitseväe sisemäärustiku p 23 alapunkt 7; 2) kasutas 08.04.2022 nooremseersant H. Tuviku vastu füüsilist vägivalda. Rikutud õigusnormideks on kaitseväe sisemäärustiku1 p 15 ja 16; 3) hoidis enda käes lahingumoona väljaspool väli/laskeharjutust (26.04.2022 puudutatud isiku jope taskust leitud lahingupadrun). Rikutud õigusnormiks on 2. jalaväebrigaadi sisekorraeeskirja2 p 11.13; 4) omas alkoholi (26.04.2022 puudutatud isiku kapist leitud 0,5 l pudel alkohoolset jooki Jägermeister, millest oli alles umbes veerand). Rikutud õigusnormiks on
Eeltoodu tähendab, et puudutatud isiku poolt toime pandud tegude eest võis määrata distsiplinaarkaristuse. Käskkirja kohaselt oli puudutatud isikul kehtiv distsiplinaarkaristus.
1 2 Kättesaadav: https://mil.ee/wp-content/uploads/2020/01/Kaitsevae-sisemaarustik.pdf Kättesaadav: https://kra.ee/wp-content/uploads/sites/4/2JVBR_sisekorraeeskiri.pdf
lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Puudutatud isik on ajateenija, kes kuulub Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseisu. Distsiplinaarkaristuse määras Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.