Tsiviilasi nr 2-21-114683 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-114683 Tsiviilasi Tartu linn,

) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 7 alusel kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 40

lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

§ 40

lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe 2 tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik on XXX(registriosa nr XXX) ja XXX (registriosa XXX) korteriomandite omanik. Puudutatud isikule kuulub 256/6409 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr XXX, mille üldpind on 25,60 m2 ning 286/6409 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr XXX, mille üldpind on 28,60 m

1. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud, et on jätnud tasumata korteriühistu esitatud arved summas 607,19 eurot perioodil 30.06.2020 kuni 30.04.
2. Avaldusele lisatud aruannetest nähtub, et arveid on esitatud järgmiste teenuste eest: külm vesi (krt XXX), prügivedu, remondifond, hooldustasu. Maksete arvestamise aluseks on korteriühistu põhikiri ja üldkoosoleku otsused. Korteriühistu põhikirja p 3.2.4 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise haldus- ja hoolduskulusid (elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine ja administratiivkulu). Avalduse täienduse kohaselt hoolduskulude suurus on 0,5 eurot/m2 ning korteriühistu XXX üldkoosoleku otsusega on alates
3. aastast remondifondi suurus 0,41 eurot/m2 (8 krooni/m2). Korteriühistu põhikirja p 3.2.5 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, majaelanike poolt kasutatavaid kommunaalteenuste makseid vastavalt saabunud arvete suurusele. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: a) külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel mõõturi näitude järgi. Mõõturi puudumisel vastavalt juhatuse otsusele; c) olmeprügi arvestamisel korteriomandi suurusest või elanike arvust korteris. Avalduse kohaselt kui korteril puudub veearvesti või omanik ei teata näite vastavalt põhikirjas sätestatud korrale, siis jagatakse veekulu vahe vastavalt näite mitteteatanute vahel. Olmeprügi arvestamisel on kooskõlas põhikirjaga lähtutud korteri suurusest. Puudutatud isik ei vaielnud vastu sellele, milliste arvutuste alusel arved koostatakse. Puudutad isik tunnistas võlgnevust ning lubas ära maksta, kuid soovis, et ühistu teeks vee osas tasaarvestuse. Puudutatud isik väitis, et on veenäite esitanud ning veemõõtja taadeldud. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja oma väidete kohta tõendite esitamiseks. Puudutatud isik edastas e-kirjad veenäitude teatamise kohta, kuid mitte avaldusega nõutava võlgnevuse tekkimise perioodil, vaid alates
4. a maist. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 607,19 eurot.

§ 42

lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Maksekäsu kiirmenetluse avaluses ja esialgses kohtule esitatud avalduses palub avaldaja välja mõista viivise 15,79 eurot (0,022% päevas 30.06.2020 kuni 30.04.2021). Avalduse täienduses avaldaja täpsustas, et viivisearvestuses on viga – õige viiviste summa on 13,81 eurot. Kohus on avaldaja viivisearvestust kontrollinud, arvestades viivist iga arve maksetähtpäevale järgnevast päevast seadusjärgses määras (0,022% päevas), on 30.04.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 13,81 eurot. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise 13,81 eurot. Menetluskulude jaotus 3 TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades nõude rahuldamist, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, kuigi kohus andis selleks viimasel kohtuistungil tähtaja. Sellest tulenevalt võimalikud lepingulise esindaja kulud hüvitamisele ei kuulu. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4