1-13-2529 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-13-2529 (12230115797) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 10 (kümme) euro ja 80 (kaheksakümmend) sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.L , 1-13-2529, kaitsjatasu, ositi tasumine“. 6. M.L´

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 80 (kaheksakümmend) euro kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „M.L, 1-13-2529, sundraha, ositi tasumine“. 7. M.L´

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.L, 1-13-2529, koopiate tegemise kulu“.

1. Erinevate menetluskulude üheaegsel tasumisel tuleb selgitusse märkida iga menetluskulu nimetus ja osa eraldi. Rahalise karistuse ja menetluskulu tasumisel arvestada erinevate viitenumbritega.
2. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiv iseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Määratud kaitsjale makstud tasu summas 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: M.L-i süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 11.09.2012.a. Harju Maakohtu poolt Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3-ks kuuks (kohtuotsus jõustus 12.09.2012, karistus on Maanteeameti poolt täitmisele pööratud, karistuse kehtimisaeg alates 12.09.2012 kuni 11.12.2012), hoidis kõrvale jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest, nimelt juhtis lisakaristuse kehtimisajal01.11.2012 kella 11.45 ajal Harjumaal, Tallinnas, Ehitajate teel, liikudes Õismäe tee suunas mootorsõidukit Audi A6 Avant reg. märgiga XXX. Seega pani M.L toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. 2 Kohtuistungil süüdistatav M.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. M.L ´i kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Harju Maakohtu 11.09.2012 otsus väärteoasjas nr 4-12-4008, mille kohaselt kaebemenetluses rahuldati osaliselt M.L ´i kaebus ning tühistati kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 26.07.2012 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,12,010061 osaliselt. Harju Maakohtu 11.09.2012 otsusega mõisteti M.L ´ile karistuseks Liiklusseadus § 127 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. /t.l. 5-6/ Maanteeameti teate kohaselt oli vastavalt Harju Maakohtu otsusele väärteoasjas nr 4-12-4008 M.L-ilt võetud ära juhtumisõigus 3-ks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest 12.09.2012 kuni 11.12.
4. /t.l. 23/ 01.11.2012 koostatud väärteoprotokollist AB1311246 nähtub, et M.L 01.11.2012 kell 11:45 Tallinnas Ehitajate teel, liikudes Õismäe tee suunas, juhtis mootorsõidukit Audi A6 Avant reg. märgiga XXX. /t.l. 7/ 01.11.2012 koostatud tunnistaja Birgit S `i ülekuulamisprotokolli kohaselt, tema, olles 01.11.2012 tööülesandeid täitmas ekipaaži 3482 koosseisus koos patrullpolitseinik D.Petroviga Ehitajate tee 116B juures teostades liiklusjärelvalvet peatas sõiduki Audi A6 Avant reg. nr XXX, mida juhtis M.L, kellel oli juhtimisõigus karistusena ära võetud. /t.l. 11/ 22.11.2012 koostatud kahtlustatava M.L-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi selles, et hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega määratud karistuse täitmisest. 11.09.2010 karistati teda kohtu poolt juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks. Oli teadlik, et peale kohtuotsuse jõustumist ei tohi ta sõiduautot juhtida. Kuid vaatamata sellele 01.11.2012 kell 11:45 juhtis Tallinnas, Ehitajate teel, liikudes Õismäe tee suunas mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX, mille juhtimiselt ta politsei poolt kinni peeti. Rooli läks kuna pidi sõiduki servisesse v a. Puhtsüdamlikult kahetseb tegu. /t.l. 14-15/ M.L-i karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on teda väärteokorras karistatud 11.09.2012.a Harju Maakohtu poolt sõiduki juhtumise õiguse äravõtmisega 3 kuuks algusega 12.09.
5. M.L-i on korduvalt liiklusalaste väärtegude eest karistatud, kokku on tal 37 kehtivat väärteokaristust. Samuti on Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Paide Politseijaoskonna Patrullteenistuse 12.03.2012 otsusega mõistetud M.L-ile LS § 227 lg 2 järgi rahatrahv ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel on M.L-ilt lisakaristusena ära võetud juhtimisõigus üheks kuuks. /t.l. 26-34/ Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 8,61 eurot. /tl 19/ Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava M.L ’i süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja Birgit S `i ütlusi, väärteoprotokolli, Maanteeameti teadet, Harju Maakohtu 11.09.2012 otsuse väljatrükki, karistusregistri väljavõtet, teatist süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava M.L ´i käitumine kvalifitseeritud KarS § 329 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt Harju Maakohtu 11.09.2012 otsusega mõisteti M.L´ile LS § 127 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, mistõttu pidanuks ta täitma jõustunud kohtuotsust ja hoiduma mootorsõiduki juhtimisest 12.09.2012 kuni 3 11.12.
6. Sellele vaatamata peeti ta mootorsõiduki juhtimiselt kinni 01.11.2012, mil temalt oli mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud. Taolistel asjaoludel hoidis M.L kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Seega on kohtueelsel menetlusel M.L-i käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 329 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust. Süüdistatavale KarS § 329 järgi inkrimineeritud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval kehtiv karistatus kriminaalkorras, küll on teda korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on tasutud. Süüdistataval on olemas alaline sissetulek ning töökoht. Arvestades süüdistatava karistusandmeid liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning asjaolu, et süüdistatav on kõik temale määratud trahvid tasunud, võiks tulla järeldusele, et süüdistatava rahaline mõjutamine on ennast ammendanud ega ole saavutanud oodatud eesmärki, so ei ole sundinud süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega tuleks karistuse eesmärgi saavutamiseks kaaluda süüdistatava karistamist isiku vabadust piirava karistusega. Samas on süüdistatav arhiveeritud karistusandmete tõttu varem kohtu poolt kriminaalkorras karistamata isik ning kohus ei saa seetõttu asuda seisukohale, et ainult isiku vabadust piirav karistus saavutaks karistuse eesmärgi. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul puudub küllaldane alus süüdistatava karistamiseks vangistusega ja süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset ja kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavat on korduvalt karistatud väärteokorras liiklusalaste süütegude eest ning tal on ka varasemalt võetud ära juhtimisõigus, siis leiab kohus, et süüdistatavat ei saa karistada ettenähtud sanktsiooni alammääras. Küll peab kohus karistust kergendava asjaolu olemasolu tõttu võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatav on täisealine ja töövõimeline ning alalise sissetulekuga isik, mistõttu puudub alus osa menetluskulu jätmiseks riigi kanda seoses sellega, et süüdistatav ei oleks suure rahalise kohustuse tõttu võimeline resotsialiseeruma või et rahalised kohustused käiksid süüdistataval ilmselgelt üle jõu. Välja mõistetavast menetluskulust tuleb aga kohtu arvates riigi kanda jätta määratud kaitsjale makstud tasu seoses kriminaalasja eelmise kohtumenetlusega, kuivõrd kriminaaltoimik saadeti kohtust tagasi põhjusel, mis ei sõltunud süüdistatavast. Küll pidi kaitsja tegema ettevalmistusi kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks. Seetõttu tuleb kaitsjatasu summas 57,60 eurot jätta riigi kanda. Mis puudutab aga ülejäänud menetluskulusid, siis leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista kõik menetluskulud, so käesolevas kohtumenetluses määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva otsusega välja mõistetav sundraha ja kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu. Kuivõrd mõistetav rahaline karistus ja menetluskulud kogumis moodustavad küllaltki suure summa, siis leiab kohus, et süüdistataval käiks kõigi menetluskulude tasumine korraga üle jõu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetluskulud võib määrata KrMS § 180 lg 3; § 423 ja § 424 alusel tasumisele ositi pikema aja jooksul. Märt Toming kohtunik 4