1-12-1704/189

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-1704 Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2016 määrus E.L-i (ik XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu E.L-i kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. juuni 2016 määrus sisuliselt muutmata, kuid lisada sellele käesolevas määruses toodud põhjendused.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Ringkonnakohtu
7. aprilli 2014 otsusega mõisteti E.L-ile KarS § 120, § 274 lg 1, § 275 ja § 303 järgi § 64 lg 1 ning § 68 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusaeg on
8. august
10. Viru Vangla esitas
11. mail 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
12. Viru Maakohtu
13. juuni 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ning E.L-i varasemat karistatust ei pidanud maakohus tema ennetähtaegset vabastamist õigustatuks. Kuriteod võimuesindajate suhtes näitavad kinnipeetava erilist ohtlikkust. E.L-i käitumine karistuse kandmise ajal on olnud rahuldav. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud majandustöödel. Samas ei kaalu käitumine vanglas, lähedaste toetus ja töökoha olemasolu üle toimepandud kuritegude asjaolusid. E.L on kalduvus käituda agressiivselt ning pere, töökoht ja kriminaalhooldus ei maanda uute kuritegude toimepanemise riski piisavalt. Tema vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ning oleks vastuolus karistuse mõistmise eesmärkidega. Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse E.L-i kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
15. Kaitsja märgib, et vaidlustatavas kohtumääruses esinevad ebaõiged väited, millele tuginedes ei saa teha põhjendatud järeldusi. Nimelt vabastati E.L Harju Maakohtu
16. juuli 2007 määrusega tingimisi enne tähtaega vangistusest katseajaga kuni
17. veebruarini
18. Katseaja läbis süüdlane probleemideta. Seega on maakohtu järeldus, et E.L ei suuda vabaduses õiguskuulekalt elada, vastuolus isiku eelneva elukäiguga. Maakohus on meelevaldselt tuginenud E.L-i süüditunnistamisele KarS § 275 järgi, kuivõrd
19. mai 2015 määrusega vabastas Viru Maakohus isiku sellest karistusest seoses kuriteo dekriminaliseerimisega. Lisaks on maakohus jätnud tähelepanuta, et E.L mõisteti KarS § 274 lg 1 järgi politseiametniku küünarnukiga löömises õigeks. Samuti tugines maakohus põhjendamatult KarS §-s 303 ettenähtud kuriteo asjaoludele, milles E.L-ile ei ole süüdistust esitatud.
20. E.L-i ennetähtaegne vabastamine ei oleks kergekäeline. Süüdlane allutatakse vabaduses kriminaalhooldusele, millega on võimalik isiku käitumist korrigeerida. Ka Viru Ringkonnaprokuratuur ei seisa E.L-i vabastamisele vastu. Kohus ei ole prokuratuuri seisukoha arvestamata jätmist kuidagi põhjendanud. Vabastamata jätmisel on tuginetud vaid kuritegude toimepanemise asjaoludele, samas kui muud tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks on E.L täidetud. Tal on elu- ja töökoht ja toetav perekond. Kuigi vangistuses on süüdlase tervis halvenenud, osaleb ta siiski majandustöödel. Samuti tuleks arvestada, et E.L-i alaealine poeg on haige ja ootab oma isa koju.
21. Kaitsja ei leia, et vanglas seaduskuulekalt käituva isiku ennetähtaegne vabastamine riivaks ühiskonnaliikmete õiglustunnet. Ühiskonna õiglustunde riivamine on üksnes sõnaline termin, mille tegelikku tähendust ei ole võimalik sisustada ning selle põhjendusega ei saa jätta kinnipeetavat vabastamata. Eeskujulik käitumine kinnipidamisasutuses ja vangla toetus peaksid olema ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kohtule määravaks, kuivõrd vastasel juhul kaotaks ennetähtaegse vabastamise säte oma mõtte. Käesoleval juhul tuleks lähtuda eelkõige E.L-i isikust, kantud karistuse pikkusest, võimalusest sulanduda ühiskonda ja prokuratuuri toetavast arvamusest. Määrusest ei nähtu, millist eesmärki E.L-i jätkuv vangistuse kandmine täidab, kuivõrd isik ei pane toime uusi kuritegusid ning soovib elada seaduskuulekalt. Ringkonnakohtu järeldused
22. Ringkonnakohus jätab E.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata ja määruskaebuse rahuldamata. Samas tuleb nõustuda, et vaidlustatav määrus on kohati vastuoluline ning seega täiendab kolleegium maakohtu määruse põhjendusi.
23. Hoolimata määruskaebuses välja toodud asjakohastest etteheidetest E.L-i kuriteo toimepanemise asjaolude suhtes on isik siiski mõistetud süüdi õigusemõistmisevastases, avaliku rahu vastases ja isikuvastases süüteos. Kõik kuritegude toimepanemise asjaolud viitavad, et E.L on käitunud lähtuvalt hetkeemotsioonidest ega pole mõelnud oma tegude tagajärgedele. Seda sama võib järeldada ka E.L-i varasematest kuritegudest. Süüdlane on pidanud ennast justkui õiguskorrast kõrgemal seisvaks. Ka vangla iseloomustuses on välja toodud, et E.L ei oska probleeme lahendada, vaid kasutab selleks vägivalda ja ähvardamist. Kuna kinnipeetav on kuulunud kuritegelikku ühendusse, on tal kujunenud välja kriminaalse subkultuuri väärtushinnangud. Vangla hindab E.L-i kõrgohtlikuks ega toeta seepärast tema ennetähtaegset vabastamist. Kõike eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et E.L-i puhul on olemas reaalne oht uute kuritegude toimepanemiseks, mistõttu ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
24. Lisaks kuritegude toimepanemise asjaoludele välistab kohtukolleegiumi hinnangul E.L-i ennetähtaegse vabastamise ka isiku eelnev elukäik, mida ilmestavad kuritegelikku ühendusse kuulumine ja erinevad kuriteod. On tõsi, et E.L-i elus on olnud ka seaduskuulekaid perioode, kuid vaatamata korduvatele karistustele on isik siiski kriminaalse eluviisi juurde naasnud. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks, et süüdlane kannab käesoleva vangistuse lõpuni. Vangistus on E.L-ile mõjunud distsiplineerivalt ning järgnev karistusaeg aitab tekkinud muutustel kinnistuda. Süüdlase alaealise lapse üle teostab järelevalvet lapse ema ning E.L on võimalik vanglas jätkata suhtlust perekonnaga.
25. E.L on vangistuses tõepoolest käitunud hästi ning lisaks korrarikkumistest hoidumisele on ta tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega. Nimetatud asjaolud ei tähenda aga, et kinnipeetav tuleks tingimata vangistusest ennetähtaegselt vabastada. KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb siiski hinnata kogumis. Praegusel juhul on maakohus võtnud arvesse kõiki E.L iseloomustavaid positiivseid asjaolusid, kuid põhjendatult leidnud, et need ei tingi siiski isiku vabastamist. Karistuse eesmärk on täidetud alles siis, kui süüdlase poolt uute kuritegude toimepanemise oht on viidud sisuliselt miinimumi. E.L-i puhul see nii ei ole. Seega täidab kinnipeetava jätkuv karistuse kandmine mh uute kuritegude toimepanemise ohu vähendamise eesmärki.
26. Kuigi prokuratuuri arvamus ennetähtaegse vabastamise osas ei ole kohtu jaoks siduv, on maakohus siiski selgitanud, et ei nõustu prokuratuuriga (vt MK määruse lk 4). Samuti on märkimisväärne, et prokuratuur sisuliselt nõustub vangla arvamusega. Kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur pigem pooldab vabastamist, sest tegemist on viimase vabanemise võimalusega. Seega ei ole prokurör oma kõhklevat seisukohta sisuliselt põhjendanud.
27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 tuleb jätta Viru Maakohtu
28. juuni 2016 määrus sisuliselt muutmata, kuid täiendada seda käesolevas määruses toodud põhjendustega. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk