Obsah (10)

§ 654§ 56§ 66§ 331§ 5§ 199§ 652§ 171§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-5039 Kohtua

) § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest 5 2-20-5039 apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub

§ 654lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

7. Kuigi toimikus ei ole kostja maakohtule 26.10.2021 esitatud menetlusdokumenti ja selle lisasid, mille maakohus jättis vastu võtmata (I kd tl 163, ajamärk 00:07:42), saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamiseks aluseks võtta apellatsioonkaebusele lisatud kostja 26.10.2021 menetlusdokumendi (II kd tl 6–14p). Siiski märgib ringkonnakohus, et toimik peab

§ 56

lg 1 järgi kajastama piisavalt kõiki tehtud menetlustoiminguid, et kõrgema astme kohtul oleks võimalik hiljem hinnata, kas menetlusdokumendi ja selle lisade vastuvõtmisest keeldumine oli õiguspärane (vt RKTKm 3-2-1-80-11, p 19 teine lõik).

§-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesannete täitmiseks tuleb vajalikel juhtudel jätta menetlusosalise esitatud dokumendist kohtu toimikusse koopia ka siis, kui dokument tagastatakse selle esitanud isikule (vt RKTKm 3-2-1-6-09, p 13 neljas lõik).

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus menetlusõiguse normide vastu, kui keeldus kostja 26.10.2021 menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendite vastuvõtmisest.
3. 11.06.2021 istungil määras maakohus kooskõlastatult pooltega kostjale seisukoha ja tõendite esitamiseks tähtaja 6.08.2021 (I kd tl 127p, ajamärk 01:08:03). Selleks tähtajaks kostja seisukohta ja tõendeid ei esitanud. Alles 27.08.2021 (s.o kolm nädalat hiljem) esitas kostja taotluse pikendada 11.06.2021 istungil määratud tähtaega kuni 13.09.
4. Taotlust põhjendas kostja sellega, et tema lepinguline esindaja viibib või viibis pikemaajaliselt tööülesannete täitmisest eemal (I kd tl 157). Taotlust kostja täpsemalt ei põhjendanud ega vastanud ka maakohtu 30.08.2021 e-kirjale, milles kohus palus kostjal täpsemalt selgitada, miks kostja ei esitanud taotlust tähtaja pikendamiseks enne 6.08.2021 ning millised asjaolud oleksid aluseks tähtaja pikendamisele tagantjärele (I kd tl 158).
5. Kohtu 30.08.2021 e-kirja eirates esitas kostja ca kaks kuud hiljem (26.10.2021) täiendava seisukoha ja tõendid (II kd tl 6–14p), märkides üksnes sellele lisatud Harku Vallavalitsuse 20.12.2018 ettekirjutuse-hoiatuse nr 12-4/19-3 (II tl 7p – 9) kohta, et kostjal õnnestus dokument saada viimasel hetkel suheldes Harku Vallavalitsusega (vt II kd tl 6, p 1). Ülejäänud tõendite kohta ei öelnud kostja midagi (vt II kd tl 6–7). Seejuures oli 26.10.2021 menetlusdokumendile lisatud poolte e-kirjavahetus märtsist
6. a (s.o lisad 3 ja 4 – II kd tl 12–13p ja tl 14p), mis pidi kostjal 6.08.2021 saabunud tähtajal olemas olema. 26.10.2021 menetlusdokumendi lisana 5 esitatud W ja hageja vahelise tööde ja tasu ülekandmise-vastuvõtmise akti oli hageja menetluses aga juba varasemalt esitanud (vrd I kd tl 154 ja II kd tl 14).
7. Seejärel (s.o 2.11.2021 istungil) selgitas kostja, et tähtaeg läks mööda, sest kostja ei saanud Harku vallast vajalikke dokumente õigeaegselt kätte (I kd tl 163, ajamärk 00:02:43). Apellatsioonkaebuse kohaselt olid Harku Vallavalitsuse töötajad suveperioodil puhkusel ja kostjal ei olnud seetõttu võimalik vallavalitsusest tõendeid tähtaegselt kätte saada (II kd tl 2p, p 2.3.).
8. Lisaks eelnevalt käsitletud tõenditele on kostja lisanud apellatsioonkaebusele uue tõendina fotod koos selgitustega, mida kostja maakohtule ei esitanud (II kd tl 15–16).
9. Kostja selgitused seisukoha ja tõendite hilinenult esitamise kohta olid vastuolulised. Esmalt väitis kostja, et tema lepinguline esindaja oli pikemaajaliselt tööülesannete täitmisest eemal, 6 2-20-5039 seejärel aga, et Harku Vallavalitsus oli puhkusel. Seda, millal kostja Harju Vallavalitsuse poole pöördus, ei ole kostja esile toonud. Kumbki kostja nimetatud põhjendustest ei tinginud alust kostja 26.10.2021 menetlusdokumendile lisatud tõendite vastuvõtmiseks maakohtu poolt. Kostja selgitused olid üldised ja nende põhjal ei olnud võimalik veenduda, et esines mõjuv põhjus tõendite hilinenult esitamiseks. Väidet, et Harku Vallavalitsuse töötajad olid puhkusel ja et see takistas kostjal tõendite kogumist, kostja maakohtu menetluses ei esitanud. Poolte e-kirjavahetus oli kostjal aga olemas ning selle õigeaegne esitamine ei olnud kostjal takistatud. Kostja on osundatud e-kirjad oma eelmisele lepingulisele esindajale Jana Kitterile saatnud alles 26.10.2021 kell 13.17 (vt II kd tl 12p). Kuivõrd apellatsioonkaebusele lisatud fotosid kostja maakohtu menetluses ei esitanud, ei saanud maakohus ka selles osas eksida menetlusõiguse normide vastu.
10. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati (

§ 66

). Vastavalt

§ 331

lg-le 1, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

§ 5

lg 2 esimese lause kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

§ 199

lg 1 p-de 5 ja 6 järgi on menetlusosalisel õigus esitada tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele.

1. Kostja ei põhistanud, et 26.10.2021 menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendite hilinenult esitamiseks oli mõjuv põhjus. Seetõttu jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ülejäänud apellatsioonkaebuse väited ei ole asjakohased, sest need lähtuvad eeldusest, et ringkonnakohus võtab vastu apellatsioonkaebusele lisatud kostja 26.10.2021 menetlusdokumendi koos tõenditega. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ei hinda ringkonnakohus neid väiteid.
2. Kostjal ei olnud vaja esitada maakohtule vastuväidet 26.10.2021 menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendite vastuvõtmisest keeldumisele (vt RKTKo 2-16-14152, p 12.2.).
3. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid

§ 652lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel.

Ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebusele lisatud tõendid (26.10.2021 menetlusdokument koos lisadega ja fotod ehitustöödest) vastu võtmata ka osutatud alusel, millele kostja apellatsioonkaebuses alternatiivselt tugines. Arvestades ringkonnakohtu eelnevaid põhjendusi oli kostjal võimalik tõendid esitada maakohtu menetluses, kuid kostja seda ei teinud. Maakohus on pooltele selgitanud, kuidas poolte tõendamiskoormus jaguneb (I kd tl 125–129). Kostjal on menetluses ka lepinguline esindaja. Lisaks on apellatsioonkaebusele lisatud fotod koos selgitustega, mille osas kostja ei ole sõnagagi selgitanud, miks ta neid maakohtu menetluses ei esitanud (II kd tl 15–16). 19. Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada. 7 2-20-5039 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

21. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1218 eurot (sh käibemaks). Nimekirjade kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 7 tundi ja 15 minutit, sh apellatsioonkaebuse ja 30.12.2021 kohtumäärusega tutvumine, maakohtu otsuse analüüsimine ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine ning kostja menetluskulude nimekirja analüüsimine ja sellele vastuväidete koostamine.
2. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse ning muude menetlusdokumentide sisu on ringkonnakohtu hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik 6,13 tunni ulatuses: - apellatsioonkaebusega tutvumine – 0,5 t; 30.12.2021 kohtumäärusega tutvumine – 0,08 t apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, sh maakohtu otsuse analüüs – 4,75 t; menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 t; kostja menetluskulude nimekirja analüüsimine – 0,20 t; vastuväidete koostamine kostja menetluskuludele – 0,35 t.
3. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 168 eurot (käibemaksuga), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.
4. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1029,84 eurot (6,13 tundi × 168 eurot/tund = 1029,84 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 8