Obsah (4)

§ 85§ 98§ 80§ 35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21

§ 85lg 1 ning VÕS § 1037 lg 1 ja lg 3 esimene lause).

Hageja on piisavalt põhistanud kasutuseelisest tulenevat nõuet ja kostja II ei ole hageja arvestust vaidlustanud. Maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja 1284 eurot. Maakohus oli seisukohal, et seoses hagi rahuldamisega üksnes kostja II suhtes, tuleb hageja ja kostja I menetluskulud jätta kostja II kanda. Tulenevalt asjaolust, et kostja I on ise käsitlenud 3 hageja ees kostjat II kostja I esindajana (tsiviilasjas nr 2-20-15895) ja kostja II on oma kirjavahetuses hagejaga kasutanud e-posti aadressi: XXXXXX käitub kostja II suhetes hagejaga kostja I esindajana. Kostja I käitumine käesoleva menetluse alguses on olnud hagejat eksitav. Viru Maakohus andis

1. märtsi
2. a määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas hageja hagilt tasumisele kuuluva riigilõivu 200 euro tasumise kohustusest. Seega kuulub kostjalt II Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele riigilõiv 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190). Hagejat esindas menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Viznovitš. Kohus leidis, et hageja esindaja kulud summas 565 eurot 20 senti (koos käibemaksuga) on põhjendatud ja mõistlikud. Kohus mõistis TsMS § 190 lg 5 alusel kostjalt II Eesti Vabariigi kasuks välja esindaja tasu summas 565 eurot 20 senti ja riigilõivu 200 eurot. Arvestades kostja I esindaja poolt menetluskulude nimekirjades kajastatud toiminguid luges kohus kostja I põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute ajakuluks 9 tundi (13,5 tunni asemel). Maakohus oli seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud kostja I menetluskulud on 1080 eurot. Menetluskulude jaotusest tulenevalt mõistis kohus kostjalt II kostja I kasuks välja menetluskulude katteks 1080 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus tema vastu hagi rahuldas ning jaotas menetluskulud, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ise unustas tööriista (trell Makita HP1640) kostja II juurde. Kostja II on vastuses hagiavaldusele kinnitanud, et ta leidis sõidukist tööriista ning teavitas sellest hagejat (

§ 98lg 1).

Tegemist on leiuga

§ 98tähenduses.

Kostja II teavitas hagejat mitmel korral, et asi asub aadressil XXXXXXXXXXXX, kuid hageja ei ole oma asjale järele tulnud. Kostja II on täitnud vajaliku hoolsusega asja hoidmise kohustuse. Kostja II ei täitnud oma kohustust hagejast tuleneva asjaolu tõttu (VÕS § 119 lg 1). Kohtule esitatud e-kirjadest nähtub, et hageja on pidanud järjepidevalt kostjaga II kirjavahetust trelli tagastamise osas. Hageja ei tulnud asjale järele kostja II pakutud ajal ja kohas. Asi tuleb üle anda kohas, kus asi asus võlasuhte tekkimise ajal. Hageja ei ole

1. märtsi
2. a vastuhagis toodud nõude tõendeid kohtule esitanud, e-toimikus ei ole need kostjale II kättesaadavad (lisad 1, 2, 3, 4). Kostja II vaidleb kahju hüvitamise nõudele vastu. Nõue on tõendamata. Hageja väide, et kostja II kasutas hageja asja ja selle kaudu hoidis kokku kulutusi vajaliku tööriista rentimisel, on paljasõnaline ja põhjendamata. Hageja ei või tugineda kohustuse rikkumisele kostja II poolt, kuna selle rikkumise põhjustas hageja enda tegu ja temast tulenev asjaolu (hageja ei teinud midagi selleks, et võtta asi vastu alates
3. augustist 2020). Kahju summas 1284 eurot on tõendamata ja pole eluliselt usutav. Kostjal II on endal olemas temale kuuluv trell ja kostja II ei kasuta trelli rentimise teenust. Ei ole tõendatud, et kostja II tekitas hagejale kahju tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Maakohus on jaotanud ebaõigesti menetluskulud. Maakohus käsitles kostjat II ja kostjat I menetluses eraldi menetlusosalistena. Maakohus jättis rahuldamata hagi kostja I suhtes. Kohaldamisele kuulub TsMS § 162 lg
4. Kohus kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt jättes menetluskulud kostja II kanda. 4
5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude kostja II kanda jätmist. Tegemist ei ole leiuga. Hageja ei ole asja kaotanud. Asja unustamine autosse ei ole asja kaotamine. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt laieneb leiu regulatsioon vallasasjadele, mis ei ole ühegi isiku valduses. Kostjal II oli olemas tegelik võim asja üle. Arusaamatu on kostja II käsitlus, mille kohaselt tuleb asi üle anda kohas, kus asi asus võlasuhte tekkimise ajal. Hageja ja kostja II elavad ühes kortermajas. Kasutuseelise nõude eelduseks ei ole asjaolu, et kostja II tööriista kasutaks. Maakohus on õigesti jaotanud menetluskulud.
6. Kostja I palub apellatsioonkaebuse rahuldada. Hageja ei ole tõendanud trelli omandiõigust, hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja I juhtis algusest peale tähelepanu, et hagi on esitatud ebaõigesti kostja I vastu. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb kostja I menetluskulud jätta hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada hageja rahalise nõude rahuldamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hageja rahalise nõude 84 eurot ületavas osas rahuldamata ja jätab menetluskulud poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb muuta ka kostjalt II riigituludesse väljamõistetud summa suurust. Kostja II apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja II on apellatsioonkaebuses palunud tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi tema vastu rahuldas ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi kostja I vastu rahuldamata ning määras kindlaks hagejat riigi õigusabi korras esindanud advokaadi tasu suuruse. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus jõustunud.
9. Hageja on esitanud kostja II vastu vindikatsiooninõude trelli valduse väljamõistmiseks ning kasutuseeliste hüvitamise nõude. Maakohus on mõlemad nõuded rahuldanud.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude kostja II vastu trelli valduse saamiseks.

§ 80

lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. hageja ja kostja II ei vaidle selle üle, et hageja on trelli omanik ning trell asub kostja II valduses. Kostja II on nii maakohtu menetluses kui ka apellatsioonkaebuses sellele asjaolule tuginenud. Seega saaks hageja nõude rahuldamise välistada üksnes see, kui kostjal II oleks õiguslik alus trelli vallata. Kostja II ei ole esitanud asjaolusid, millest selline alus võiks tuleneda. Oluline ei ole seejuures asjaolu, et hageja ise unustas trelli kostja II autosse. See ei anna kostjale II õiguslikku alust trelli valdamiseks ega välista hageja nõuet trelli väljaandmiseks. 13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et hageja saab

§ 85

lg 1 ja VÕS § 1037 lg-te 1 ja 3 ning § 1038 alusel nõuda kostjalt II kasutuseeliste hüvitamist.

§ 85

lg 1 kohaselt vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037-

1. VÕS § 1037 lg 1 näeb ette, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik 5 (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 3 esimese lause kohaselt hinnatakse eelnimetatud harilikku väärtust rikkumise aja seisuga. Pahauskne rikkuja on seejuures kohustatud hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse kogu aja eest alates rikkumisest kuni väärtuse hüvitamiseni (asja tagastamiseni), sh peab pahauskne rikkuja maksma kannatanule hüvitist ka olukorras, kus tema esialgne rikastumine on ära langenud (VÕS § 1038 esimene lause). Seejuures peab pahauskne valduse rikkuja VÕS § 1038 esimese lause järgi hüvitist maksma sõltumata sellest, kas ta asju kasutas. (vt Riigikohtu
2. märtsi
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-6563, p-d 40 ja 41). 14.

§ 35

lg 2 kohaselt on valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Maakohus on hinnanud esitatud poolte e-kirjavahetust (tl 54-72) ning tuvastanud, et hageja on pidevalt pidanud kostjaga II kirjavahetust trelli tagastamiseks. Seega teadis kostja II, et hageja trell on tema käes. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga II, et hageja oli vastuvõtuviivituses. Poolte kirjavahetusest nähtub mh, et hageja tuli trellile järgi ka selle asukohta Tallinnas, kuid kostja II ei andnud trelli sellele vaatamata üle (tl 59). Nagu eespool märgitud ei ole kostja II esitanud asjaolusid, mis annaks talle õiguse hageja suhtes trelli vallata. Seega saab lugeda kostjat II pahauskseks valdajaks.

1. Ringkonnakohus leiab aga, et maakohtu otsus ei ole põhjendatud hageja rahalise nõude rahuldamise ulatuse osas. Vallasasjade kasutuseeliste väärtuse määramisel tuleb arvestada nende väärtuse langust kasutamisega (n-ö amortisatsiooni). Kasutuseelise suuruse arvutamisel saab jagada asja ostuhinna selle eeldatava kasutusajaga (vt P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus Kommenteeritud väljaanne, lk 209). Seega ei saa vallasasja kasutuseelis ületada asja enda väärtust. Hageja on välja toonud, et trelli hind oli 84 eurot (tl 83). Kostja II ei ole sellele vastu vaielnud, vaid on ka ise apellatsioonkaebuses hageja toodud hinnale tuginenud. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja rahalise nõude 84 eurot ületavas osas ja jätta hagi selles osas rahuldamata.
2. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd hageja vindikatsiooninõue rahuldati, kuid rahaline nõue jäi suuremas osas rahuldamata, tuleb hageja ja kostja II menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et kostja II apellatsioonkaebus on põhjendatud ka osas, milles kostja I vaidlustab kostja I menetluskulude tema kanda jätmise. TsMS ei näe ette võimalust jätta olukorras, kus nõue on esitatud kahe kostja vastu ning ühe kostja vastu esitatud nõue jääb rahuldamata, selle kostja menetluskulud teise kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 üldreegli järgi tuleks sellises olukorras jätta võitnud kostja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus leiab, aga et praeguses asjas oleks see äärmiselt ebaõiglane, mistõttu tuleb jätta ka kostja I menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel tema kanda. Nimelt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja I on käitunud hagejat eksitavalt. Praeguses asjas esitatud hagi on algselt esitatud vastuhagina asjas nr 2-20-
3. Selles tsiviilasjas tugines kostja I asjaolule, et kostja II on tema esindaja. See tingiski hagi esitamise kõigepealt kostja I vastu. Praeguses menetluses hakkas kostja I vastuoluliselt tuginema aga sellele, et tal ei ole kostjaga II seost.
4. Hagejale on antud menetlusabi nii hagilt riigilõivu tasumiseks kui ka on määratud talle riigi õigusabi korras esindaja. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hageja on esitanud kaks eriliigilist nõuet, millest üks rahuldati ja teine rahuldati osaliselt. Sellises olukorras ei ole võimalik kindlaks määrata täpselt hagi rahuldatud osa. Ringkonnakohtu hinnangul võiks selleks hinnanguliselt olla 50% arvestades asjaolu, et kahest nõudest üks rahuldati tervikuna ja teine üksnes väikses osas. Seega tuleb kostjalt I riigi tuludesse välja mõista 50% hagejale 6 menetlusabina antud menetluskuludest. Hageja vabastati hagilt tasuda tuleva riigilõivu 200 euro tasumisest. Hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu oli maakohtus 565 eurot 20 senti ja ringkonnakohtus 349 eurot 92 senti. Seega sai hageja kokku menetlusabi 1115 eurot 12 senti, millest 50%, s.o. 557 eurot 56 senti tuleb kostjalt II TsMS § 190 lg 3 alusel riigituludesse välja mõista. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 7