← Eesti

2-22-7074/10

Obsah (4)§ 101§ 97§ 99§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. juuni 2022. a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-70

) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2022. a 209,20 eurot), millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%1 2-22-7074 line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 46,44 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (praegusel ajal 30 eurot;

§ 101lg 5).

Elatise suurus on praegusel ajal 225,64 eurot. 3. Välja mõista J.Silt (isikukood xxxxxxxxxxx) alaealise lapse I.S(isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks alates 12.05.2022 kuni I.S täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxx, elatis perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2022. a 209,20 eurot), millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 46,44 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (praegusel ajal 30 eurot;

§ 101lg 5).

Elatise suurus on praegusel ajal 225,64 eurot.

  1. Elatis tasuda K.S arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx iga kuu
  2. kuupäevaks, selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
  3. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja J.Si kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud, millest tulenevalt ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva 2 2-22-7074 sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Sisulised asjaolud 12.05.2022 esitasid hagejad hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hagejad hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühised lapsed. Hagejad ei ela kostjaga koos alates 22.04.
  4. Kostja ei ole hagejaid rahaliselt toetanud. Hagejate seaduslik esindaja on kostjalt hagejatele ülalpidamist nõudnud ja kostja on lubanud maksta, kuid tegelikkuses ei ole kostja hagejatele midagi tasunud. Hagejad nõuavad kostjalt elatist alates hagiavalduse esitamisest, s.o 12.05.2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxx perekonnaseaduse (

) §-s 101 sätestatud miinimummääras. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 16.05.2022 kohtumäärusega. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetanud aadressile xxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx, 01.06.2022. Hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 15.06.2022, ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud. Kohtuotsuse põjendused Perekonnaseadus (edaspidi

) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on

§ 101

lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea

§ 101

lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil vastu vaielnud. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt

§ 97

p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 3 2-22-7074 01.06.2022 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (

) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Kostja ei ole osalenud hagejate ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha alates 12.05.2022 igakuuliselt

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxx. Kohus mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatusraha alates 12.05.2022 igakuuliselt

§ 101lg 1 sätestatud miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni alates 1.

jaanuaril 2022 jõustunud

§ 101lg 1 – 5 järgi. Menetluskulud Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud, millest tulenevalt ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.