KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Otsuse tegemise aeg ja koht 08.07.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-172 Haldusasi BCX Print OÜ kaebus Eesti Töötu

) § 18 alusel. Kuigi A. Š. vastab seaduses toodud palgatoetuse tingimustele, ei ole palgatoetuse maksmine antud juhul põhjendatud ja eesmärgipärane. Palgatoetuse eesmärk on aidata pikaajalisel töötul, kes on tööturult ja aktiivsetest tööturu teenustest eemal olnud rohkem kui üks aasta, tööturule siseneda ja motiveerida tööandjat võtma tööle pikka aega töölt eemal olnud isiku, kogemusteta noore, vanglast vabanenu või vähenenud töövõimega inimese. Olukord, kus tööandja taotleb palgatoetust eesmärgiga võtta tööle isikut, kes on olnud samas ettevõttes juhatuse liige ajavahemikul 21.08.2017 - 05.11.2021, ei täida nimetatud eesmärki. 3. BCX Print OÜ esitas 11.11.2021 ETK otsuse peale vaide, mille ETK jättis 22.12.2021 vaideotsusega nr 3377 rahuldamata. 1) Töötukassa on kohustatud konkreetse tööturuteenuse, antud juhul palgatoetuse, osutamise vajaduse otsustamiseks selgitama välja, kas on täidetud

-s sätestatud toetuse saamise tingimused, st selgitama välja kõik tähtsust omavad asjaolud, samuti tagama, et osutatav teenus on eesmärgipärane. Palgatoetuse teenuse eesmärgiks on väiksema konkurentsivõimega (riskigruppi kuuluvate) töötute töölesaamise ja töötamise toetamine. Nimetatud eesmärk tuleneb ka

-i eelnõu seletuskirjast (611 SE), mille kohaselt makstakse palgatoetust väiksema konkurentsivõimega töötute tööle rakendamiseks ning palgatoetus peab soodustama uute töötajate valikut registreeritud pikaajaliste töötute seast, kes tulenevalt oma staatusest on vähem konkurentsivõimelised või tööturul mingil põhjusel rohkem tõrjutud.

-i ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (641 SE) on mh märgitud: „Palgatoetuse maksmise eesmärk on mõjutada tööandja värbamisotsust. Kehtiva

§ 18

lg 3 järgi võib palgatoetust taotleda füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes võtab töölepinguga tööle sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud töötu. Kui tööandjal on valida, kas võtta tööle isik, kes äsja lahkus eelmisest töökohast, või pikaajaline või vanglast vabanenud töötu, siis tõenäoliselt eelistab ta isikut, kes ei ole pikka aega ilma tööta olnud. Selleks, et soodustada pikaajaliste ja vanglast vabanenud töötute töölevõtmist, makstakse tööandjale palgatoetust. Palgatoetusega mõjutatakse tööandja värbamisotsust pikaajalise või vanglast vabanenud töötu tööle võtmise kasuks, hüvitades tööandjale osaliselt isiku palgakulu.“ 2) Töötukassa tuvastas palgatoetuse avalduse menetlemisel, et A. Š. oli BCX Print OÜ juhatuse liige 21.08.2017 – 05.11.2021. Vaide esitaja esitas avalduse palgatoetuse saamiseks 08.11.2021, s.o vahetult peale A. Š. juhatuse liikme staatuse lõpetamist. Ka vaide esitaja kinnitab vaides, et A. Š. juhatuse liikme staatuse lõpetamise eesmärk oli saada samasse ettevõttesse, mida ta seni juhtis, palgatoetusega tööle. Olukord, kus juhatuse liige taandab end ettevõtte juhtimisest eesmärgiga samasse ettevõttesse palgatoetusega tööle saada, moonutab palgatoetuse maksmise eesmärki. Palgatoetuse eesmärk ei ole lihtsalt katta osaliselt ettevõtte palgakulusid, vaid nagu eespool märgitud palgatoetuse eesmärk on mõjutada tööandja värbamisotsust. 3) Kuna A. Š. oli üle 4 aasta vaide esitaja juhatuse liige ning palgatoetuse taotlemise oli vaide esitaja otsustanud juba enne A. Š. juhatuse liikme kohalt taandumist, on alust arvata, et A. Š. on oluliselt mõjutanud endaga töölepingu sõlmimise otsustamist. Sellest tulenevalt ei saa väita, et tal on raskendatud vaide esitaja juures tööle asumine või vaide esitaja värbamisotsus 2

§-s 18 sätestatud palgatoetuse saamise tingimused ning puuduvad toetuse määramist välistavad asjaolud. 2) Vaideotsuses tunnistab ETK järjekordselt, et A. Š. vastab seaduses toodud palgatoetuse tingimustele, kuid siiski keeldub palgatoetuse määramisest. ETK põhjendab toetuse määramisest keeldumist sellega, et isik, kelle töölevõtmiseks taotletakse palgatoetust, ei oleks varasemalt tohtinud olla palgatoetuse taotleva tööandja / ettevõte juhatuse liige. Kaebaja on seisukohal, et

sellist välistust, nagu seda on oma põhjenduses toonud ETK, ette ei näe.

§ 18

lg 31 kohaselt ei maksta palgatoetust, kui töötu on eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorgani liige, usaldusühingu või täisühingu osanik või kui talle kuulub sellest äriühingust rohkem kui 50 protsenti. Seega töötaja varasem kuuluvus tööandja juhtimisorganitesse ei oma palgatoetuse taotlemisel tähtsust. Seisuga 08.11.2021 ei olnud A. Š. BCX Print OÜ juhtimis- või kontrollorgani liige ja talle ei kuulu praegu ning ei kuulunud ka palgatoetuse avalduse esitamise hetkel rohkem kui 50% BCX Print OÜ osalusest. 3) ETK rahalise toetuse eesmärgiks on riigi majanduskeskkonna parandamine üldistes huvides, mis põhieesmärkidelt on tööhõive, palgad, maksud jm majandusarengu komponendid. Tagades BCX Print OÜ-le palgatoetuse väljamaksmist, soodustatakse seejuures riigile laekuvate maksete maksmist, kuna ETK tasub vaid 50% kuludest ning ülejäänud osa maksab tööandja. Toetuse mittesaamisel ei pruugi kaebaja jääda jätkusuutlikuks tööandjaks ettevõtte majanduslikel põhjustel. 5. ETK palub 07.03.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata. 1) ETK 10.11.2021 otsus palgatoetuse avalduse rahuldamata jätmise kohta ja 22.12.2021 vaideotsus on õiguspärased. 3

-s sätestatud toetuse saamise tingimused, st selgitama välja kõik tähtsust omavad asjaolud, samuti tagama, et osutatav teenus on eesmärgipärane.

§ 1

lg 1, § 2 p 1, § 9 lg 4, § 18 lg 2 p 1 ja § 18 lg 3 alusel on palgatoetuse teenuse eesmärgiks väiksema konkurentsivõimega töötute töölesaamise ja töötamise toetamine. Nimetatud eesmärk tuleneb ka

eelnõu seletuskirjadest (611 SE ja 641 SE). Olukord, kus juhatuse liige taandab end ettevõtte juhtimisest eesmärgiga samasse ettevõttesse palgatoetusega tööle saada, moonutab palgatoetuse maksmise eesmärki. Palgatoetuse eesmärk ei ole lihtsalt katta osaliselt ettevõtte palgakulusid, vaid mõjutada tööandja värbamisotsust. 3) Kuna A. Š. oli üle 4 aasta kaebaja juhatuse liige ning palgatoetuse taotlemise oli kaebaja otsustanud juba enne A. Š. juhatuse liikme kohalt taandumist, on alust arvata, et A. Š. on oluliselt mõjutanud endaga töölepingu sõlmimise otsustamist. Sellest tulenevalt ei saa väita, et tal oli raskendatud kaebaja juures tööle asumine või kaebaja värbamisotsus justnimelt A. Š. töölevõtmiseks oleks mõjutatud tema pikaajalise töötuse staatusest ja sellega kaasnevast palgatoetusest. Inimene, kes on varem olnud sama ettevõtte juhatuse liige ja enne juhatuse liikme kohalt taandumist on osalenud enda töölevõtmise otsustamisel, on antud ametikohale konkurentsivõimeline kandidaat. Seda on kaebaja sisuliselt ka ise vaides kinnitanud. 4) Kaebaja on A. Š. 2022. a algusest tööle võtnud, vaatamata asjaolule, et palgatoetuse taotlust ETK ei rahuldanud. Seegi näitab, et tegelikult oli kaebajal soov A. Š. igal juhul tööleping sõlmida, palgatoetust taotleti n-ö täiendava rahastamise allikana, millest ilmajäämine reaalselt A. Š.i töölevõtmist ei takistanud. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab, et BCX Print OÜ kaebus ei anna alust ETK 10.11.2021 otsuse ja 22.12.2021 vaideotsuse tühistamiseks ning ETK kohustamiseks määrata BCX Print OÜ-le palgatoetus. 7.

-i eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu (

§ 1lg 1).

Tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale ja

-is sätestatud juhul muule isikule töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks (

§ 2p 1).

Tööturuteenuste osutamist korraldab ja tööturutoetusi määrab ETK (

§ 4lg 1).

Tööturuteenuseid osutades lähtutakse isiku erialast, vajadusest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb Eesti Töötukassa (

§ 9lg 4).

Eeltoodust järeldub, et ETK-l tuleb igal konkreetsel juhul teha kaalutletud otsus, kas isikule anda ühte või teist tööturuteenust. Vastava otsuse tegemisel tuleb ETK-l välja selgitada kõik tähtsust omavad asjaolud, et tagada osutatava teenuse eesmärgipärasus. 8. Palgatoetuse näol on tegemist ühe tööturuteenuse liigiga (

§ 9

lg 1 p 8) ning täpsemalt on palgatoetuse saamise eeldused reguleeritud

§-s 18.

§ 18lg 1 järgi on palgatoetus tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus.

Palgatoetusega saab tööle rakendada töötu, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud (

§ 18lg 2 p 1).

Palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle võtmise korral (

§ 18lg 3).

Palgatoetust ei maksta, kui töötu on selle käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorgani liige, 4

§ 31). Pooled ei vaidle selle üle, et taotluse esitamise ajal oli A.

Š. olnud töötuna arvel järjest üle 12 kuu (

§ 18lg 2 p 1), samuti ei olnud A.

Š. taotluse esitamise ajal kaebaja juhtimis- või kontrollorgani liige ning talle ei kuulunud sellest äriühingust rohkem kui 50 protsenti (

§ 18lg 31).

Lisaks on taotleja taotluses kinnitanud, et sõlmitav leping on tähtajatu (kaebuse lisa 1,

§ 18lg 3).

9. Kohtu hinnangul on ETK asjakohaselt viidanud

-i eelnõu 611 seletuskirjale1 ja

-i ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 641 seletuskirjale2.

-i eelnõu 611 seletuskirjast tuleneb, et palgatoetus on tööandjale väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendamiseks ning palgatoetuse teenuse eesmärgiks on toetada töötu töölesaamist ja töötamist, mitte niivõrd tööandjat.

-i ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 641 seletuskirjast tuleneb, et palgatoetuse maksmise eesmärk on mõjutada tööandja värbamisotsust. Samuti on seletuskirjas märgitud, et „palgatoetust makstakse eeldusel, et ilma selleta ei pruugi tööandja töötut tööle võtta. Praktikas on palgatoetust taotlenud eraõiguslikud isikud, kes saaksid töötu töölevõtmise otsuse teha ka ilma selleta, et nende värbamisotsust peaks toetuse maksmisega mõjutama. Näiteks taotleb palgatoetust äriühingu esindajana töötu ise (iseenda tööle võtmiseks äriühingus, milles ta on ainuosanik ja juhatuse liige). Kui töötuna arvel olev isik saab ise otsustada või mõjutada enda tööle võtmist, ei ole palgatoetuse maksmine vajalik ega põhjendatud. Töötukassa tegi eelnõu kohta arvamuse andmisel ettepaneku täiendada

§ 18

lõikega 21, mille kohaselt ei saa palgatoetusega tööle rakendada töötut, kes on toetust taotleva äriühingu juriidilise isiku ainuosanik või juhatuse liige. Sotsiaalministeeriumi hinnangul peab muudatus hõlmama kõiki neid juhtumeid, kui töötu saab tööle asuda ilma palgatoetuseta (tal on võimalus enda töölevõtmist ise otsustada või seda mõjutada). /../“ 10. ETK jättis kaebaja taotluse palgatoetuse maksmiseks rahuldamata, kuivõrd ETK hinnangul ei olnud toetuse maksmine praegusel juhul eesmärgipärane. ETK tuvastas, et A. Š. oli kaebaja juhatuse liige 21.08.2017-05.11.2021 ning kaebaja esitas palgatoetuse avalduse 08.11.2021 ehk vahetult pärast A. Š. juhatuse liikme staatuse lõpetamist. ETK-le esitatud vaides kinnitas kaebaja, et A. Š. oleks praegusel juhul ettevõtte jaoks sobivaim kandidaat, kes juhiks tootmisprotsesse ja valmistaks tooteid ning seda seetõttu, et tal on varasem seos ettevõttega. Lisaks märkis kaebaja vaides seda, et ilma palgatoetuseta ei oleks ettevõttel töötaja värbamine finantsilistel põhjustel võimalik ning kuna palgatoetuse saamiseks ei tohi isik olla sama ettevõtte juhatuse liige, siis võeti firmasiseselt vastu otsus lõpetada A. Š. juhatuse liikme staatus. Vastustaja on kohtu hinnangul põhjendatult jõudnud järeldusele, et palgatoetuse maksmine kaebajale ei täitnud kõnealusel juhul palgatoetuse eesmärki, milleks on aidata pikaajalisel töötul tööturule siseneda ning motiveerida tööandjat võtma tööle tööturul väiksema konkurentsivõimega isiku. Kaebaja värbamisotsus A.Š. töölevõtmiseks tehti sisuliselt A. Š. juhatuse liikmeks oleku ajal (st A. Š. otsustas ise või mõjutas kaebaja värbamisotsust). Palgatoetuse maksmise eesmärgiga aga ei ole kooskõlas selline olukord, kus isik ise otsustab või mõjutab enda tööle võtmist.

§ 18

lg 31 välistab selgesõnaliselt palgatoetuse maksmise olukorras, kui töötu on sama eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorgani liige. 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c9baf13c-1b0c-3b94-a74c0c176438c15c/T%C3%B6%C3%B6turuteenuste%20ja%20-toetuste%20seadus 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/33da74ff-7334-4475-b5f819360151cb79/T%C3%B6%C3%B6turuteenuste%20ja%20toetuste%20seaduse%20ning%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 5

-i ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 641, kohtuotsuse p 9). Seega on nimetatud sättest ja

§ 9

lg-st 4 tulenevalt põhjendatud keelduda palgatoetuse maksmisest ka juhul, kui töötu on juhatuse liikmena osalenud värbamisprotsessis ning vahetult ennast palgatoetuse saamise eesmärgil juhatuse liikmena tagasikutsunud. Oluline siinjuures ei ole see, kas töötu on varasemalt olnud sama eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorgani liige, vaid asjaolu, kas töötu on osalenud iseenda töölevõtmise otsustamisel või seda mõjutanud. Vastavat tõlgendust toetavad ka eelnevalt viidatud

-i seletuskirjad. Lisaks on ETK asjakohaselt selgitanud, et palgatoetuse eesmärgiks ei saa olla ettevõtte finantsiline toetamine (vt ka

-i eelnõu 611 seletuskirja, kohtuotsuse p 9).

1. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul ETK põhjendatult leidnud, et praegusel juhul ei vastaks palgatoetuse maksmine palgatoetuse eesmärgile, milleks on väiksema konkurentsivõimega isikute / töötute töölerakendamine, mitte aga ettevõtte finantsiline toetamine palga maksmisel. Nagu kohus eelnevalt märkis, on palgatoetuse maksmine ETK kaalutlusotsus ning kaalutlusotsuse tegemisel saab toetuse saamise üldiste eelduste kõrval arvestada ka palgatoetuse kehtestamise eesmärki ning konkreetse taotluse asjaolusid.
2. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebaja tühistamis- ja kohustamiskaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole enda menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega seda tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 6