Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 04.07.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-1676 Tsiviilasi J N hagi B N va

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 01.02.2022 esitatud ja 21.02.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 07.06.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-3414 J Na (hageja) ja B Na (kostja) kompromissi ja kohustas hagejat tasuma alaealisele lapsele elatist alates 01.06.2013 summas 160 eurot kuus, lausega, et elatis peab vastama Vabariigi Valitsuse poolt ketestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal on elatise suuruseks 292 eurot kuus. Asjaolud on muutunud, hagejal on probleemid tervisega, talle on määratud puuduv töövõime, millega seoses ta ei saa käia tööl ja maksta elatist kostjale. Hagejal puudub vara. Eeltoodust tulenevalt palus hageja muuta 07.06.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-3414 hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust ja vähendada väljamõistetud elatist kuni 0 euroni. Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Kostja hinnangul on hagejale küll hetkel määratud puuduv töövõime, kuid ei ole võimalik ette näha selle eeldatavat kulgu ega kestust. PKS § 109 kohaselt kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja 2 tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. PKS § 217² lg 2 sätestab, et kui enne
4. aasta
5. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
6. aasta
7. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
8. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps. Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni kostja täisealiseks saamiseni või kuni kostja põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui kostja 21-aastaseks saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 07.06.2013 määrusest tsiviilasjas nr 2-13-3414 (dtl 7-8). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist 0 euroni kuus tuginedes asjaolule, et talle on määratud xxx, millega seoses ta ei saa käia tööl ja maksta elatist kostjale.
9. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad 3 asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-13-3414 07.06.2013 kohtulahendi tegemisel.

1. Tsiviilasjas 2-13-3414 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja hagejalt välja mõista elatise summas 300 eurot kuus, märkides oma igakuisteks kuludeks kokku 640 eurot (tsiviilasja 2-13-3414 materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Menetluse kestel vähendas hageja oma nõuet miinimumini ning 06.06.2013 toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale elatist miinimummääras. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hageja oli võimeline elatist miinimumsummas 2013 aastal igakuiselt tasuma. Kohus märgib, et 2013 oli elatise miinimumiks 160 eurot.
2. Käeoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2013 aastaga. Nimetatud asjaolule ei ole ka hageja oma hagiavalduses tuginenud. Kohtu hinnangul on arvestades elukalliduse tõusuga ka eluliselt usutav, et ca 9 aastaga võivad olla hageja igakuised kulud pigem suurenenud kui vähenenud.
3. Hageja on hagiavalduses tuginenud asjaolule, et ta ei ole suuteline enam elatist tasuma, kuna tal on tuvastatud puuduv töövõime. Samuti on kostja viidanud oma teisele alaealisele ülalpeetavale. Kohus selgitab, et vanemal on üldjuhul kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse 4 ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kohus on oma 12.04.2022 kirjas (dtl 60-62) palunud hagejal välja tuua, kas ja millises ulatuses on hageja majanduslik olukord võrreldes 2013 aastaga muutunud, m.h tuli hagejal välja tuua: millised olid hageja igakuised sisstulekud (s.h ka toetused) eelmise avalduse menetlemise ajal (s.o aastal 2013) ja kuidas need on võrreldes käesoleva ajaga muutunud; millised olid hageja igakuised väljaminekud eelmise avalduse menetlemise ajal (s.o aastal 2013) ja kuidas need on võrreldes käesoleva ajaga muutunud; milline oli hageja varaline seisund (sh hagejale kuuluv kinnisvara, väärtpaberid, sõidukid, väärisesemed jms) eelmise avalduse menetlemise ajal (s.o aastal 2013) ja kuidas see on võrreldes käesoleva ajaga muutunud. Samuti on kohus palunud nimetatud kirjas hagejal esitada tõendeid oma teise ülalpeetava igakuiste kulude kohta ning selgitada, kas ja milliseid konkreetseid kulutusi seoses ülalpeetavaga hageja kannab. Hageja on kohtule menetluses esitanud üksnes Eesti Töötukassa 28.12.2021 otsuse, millest nähtuvalt on hagejal tuvastatud xxx kestusega 1 aasta, s.o periood 09.12.2021 kuni 08.12.2022 (dtl 9-11). Muid täiendavaid selgitusi ega tõendeid hageja oma varalise seisu ega ka teise ülalpeetava kulude kohta kohtule esitanud ei ole. Kohus on teinud päringu krediidiasutustele, mille kohaselt on kostjal 3 kontot xxx AS-s, milles oli 17.05.2022 seisuga hoiustatud kokku 587,64 eurot (dtl 85-89) ning konto xxx AS-s, milles oli 20.05.2022 seisuga hoiustatud 1159,36 eurot (dtl 93-97). xxx AS-i kontost nähtub, et kostjale laekub iga kuu Eesti Haigekassalt xxx ja Eesti Töötukassalt xxx. Perioodil 20.11.2021-20.05.2022 oli kostja keskmiseks sissetulekuks ca 655 eurot kuus. Samuti märgib kohus, et Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse kohaselt kuulub kostjale kaubik xxx. Kohus loeb Eesti Töötukassa otsusega tõendatuks, et kostja ei ole käesoleval ajal võimeline töötama ega lisa sissetulekut hankima. Nimelt on otsusest nähtuvalt kostjal: raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja mõõdukad tegutsemispiirangud käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on peavigastused; mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on peavigastused ja ainete toksiline toime; mitme kehaosa valu; nägemisvälja häirumisest ühes silmas, peapöörituse ja sellega seotud iivelduse, ühe kehapoole lihasjõu vähenemise, tahtlike liigutuste kontrollimise raskuste ja kõnnaku häirumise tõttu piiratud pikkade ja lühikeste vahemaade läbimine, mitmesugustel pindadel liikumine, väljaspool kodu ringiliikumine, pikem ühes asendis viibimine ja kehaasendi vahetamine (kostja kasutab liikumisel rulaatorit ning vajab kõrvalabi kaupade ja teenuste hankimisel ning kodutöödel); käte valu ja tundehäirete, ühes käes lihasjõu vähenemise, 5 silma- ja käelise tegevuse koordineerimise raskuste tõttu piiratud küünitamine; kätega tõstmine ja kandmine ning käsitlemine (riietumine, söömine, kirjutamine); nägemisvälja ja nägemise häirumise tõttu piiratud kirjutatud sõnumite vastuvõtmine ja sõnumite kirjelik edastamine; tahtlike liigutuste koordineerimise raskuste tõttu piiratud oma tervise eest hoolitsemine, ta vajab kõrvalabi riietumisel, pesemisel, mõnikord ka söömisel. Samuti loeb kohus tõendatuks, et lisaks kostjale on hagejal veel üks alaealine laps (dtl 58). Kuna ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest, siis loeb kohus usutavaks, et teatud kulud seoses teise lapsega võivad hagejal ka igakuiselt tekkida. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul esinevad erandlikud asjaolud, mis annavad aluse elatise vähendamiseks. Arvestades asjaoludega, et hagejal on alates 09.12.2021 tuvastatud puuduv töövõime, tema igakuisteks sissetulekuteks on üksnes toetused ning hagejal on ka teine alaealine ülalpeetav, siis on kohtu hinnangul põhjendatud elatist vähendada summani 200 eurot. Nimetatu võimaldab kohtu hinnangul võrdväärselt pidada ülal nii hagejat, oma teist last, kui ka iseennast.
4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning vähendab elatist alates hagiavalduse esitamisest 200 euroni kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus peab vajalikuks selgitada, et juhul, kui kostja omandab haridust edasi ka pärast täisealiseks saamist, siis on kostjal võimalus esitada kohtule uus hagi. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määr (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6