← Eesti

2-21-118033/30

Obsah (6)§ 96§ 97§ 100§ 101§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 01.07.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-118033 Ts

(perekonnaseadus) redaktsiooni § 210 lg 2 esimese lause kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 96

I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Nähtuvalt hagile lisatud sünnitõenditest (dtl 48-49, sama dtl 61-62) on kostja hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 5. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 2 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 2021.a. 292 eurot kuus. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Vastavalt

§ 101

lg 4 lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. 6.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagiavalduse kohaselt on hagejate igakuised vajadused järgmised (dtl 3435, täpsustatud dtl 202, 235): eluasemekulud toit transpordikulud sidekulud tervishoiukulud kulud hügieenitarvetele kulud koolikohustuse täitmiseks riiete ja jalatsite kulu muu kokku H1 73 150 125 12 30 72,5 30 50 150 692,50 H2 73 150 125 12 30 72,5 30 50 150 692,50

  1. Hagejad on 28.03.2022 ja 06.06.2022 vastustes selgitanud, et elavad hagejate vanaemale kuuluvas korteris (dtl 170) ja eluasemekulud kulud koosnevad üürist ning kommunaalkuludest (dtl 202). Kommunaalkulud tasub hagejate vanaema oma kontolt ning hagejate ema tasub talle eluasemekulude eest sularahas (dtl 170). Kohtule on esitatud KÜ arved (dtl 240, 243-245 ja 247), elektriarved (dtl 236-237, 246) ja xxx AS arve (dtl 242). Kohus tuvastab nimetatud arvete alusel, et viie kuu keskmine kulu seoses kommunaalteenustega on 220,49 eurot (arved kokku 1 102,44 : 5 kuud), kolme kuu keskmine kulu elektrile on 42,49 eurot (arved kokku 127,46 eurot : 3 kuud) ning kulu telekommunikatsiooniteenustele kodus (internet, telefon, tv) on 39,96 eurot kuus. Kulu eluasemele kokku on seega keskmiselt 302,94 eurot kuus, jagades selle 4 elanikuga (ema, vanaema ja 2 last), on kulu 75,74 eurot hageja kohta kuus.
  2. Hageja I on xxx-aastane ja hageja II on xx-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu (dtl 88142) kohaselt on standardeelarve puhul keskmine toidukulu 7-12aastaste laste vanusegrupis 107 eurot lapse kohta. Hagejate toidukulu on 150 eurot kuus kummagi lapse kohta. Hagejad ei ole välja toonud asjaolusid, mis põhjendaksid vajadust teha keskmisest oluliselt ulatuslikumaid kulutusi toidule. Võttes arvesse asjaolu, et hinnad on võrreldes uuringu läbiviimise ajaga tõusnud, peab kohus kummagi hageja põhjendatud toidukulude suuruseks 120 kuus. Viidatud uuringu kohaselt on keskmine transpordikulu 7-12aastaste laste vanusegrupis 40 eurot kuus. Hagejate selgituste kohaselt on transpordikulu hulka arvestatud kütusekulu, kindlustus ja remondikulu (dtl 202). Hagejate ema kütusekulu kohta on esitatud tõendid 2022.a jaanuari, märtsi ja aprilli kohta (dtl 238 – 239, 248) kokku 173,10 euro ulatuses, so kokku keskmiselt 57,70 eurot kuus, muude transpordiga seotud kulude kohta tõendeid esitatud ei ole. Mõlemad hagejad käivad samas koolis. Vaidlus puudub, et hagejad vajavad autoga transporti kooli ja tagasi koju, kuna hagejate kool asub kodust kaugel ning ühistranspordi otseliini koolini ei ole, so asjaolu, mille tõttu kulu transpordile on keskmisest kõrgem. Teisalt, kuna lapsed käivad samas koolis, on enamik nendega seotud sõite eelduslikult ühised. Vaidlus puudub, et lastega 3 seotud sõite teeb ka isa, st vastavalt on hagejate ema kulu kütusele väiksem. Võttes arvesse ka kütusehindade tõusu, hindab kohus hagejate vajalikuks transpordikuluks kokku 100 eurot kuus, millest kummagi hageja osa on 50 eurot.
  3. Viidatud uuringu kohaselt on keskmine tervishoiukulu 7-12aastaste laste vanusegrupis 6 eurot kuus. Hagejate seaduslik esindaja on selgitanud, et ostab lastele vitamiine keskmiselt 10 euro eest kuus (dtl 202). Asjaolusid, mis põhjendaksid vajadust teha keskmisest oluliselt ulatuslikumaid kulutusi tervishoiule, hagejad esile toonud ei ole. Võttes arvesse asjaolu, et hinnad on võrreldes uuringu läbiviimise ajaga tõusnud, peab kohus kummagi hageja põhjendatud tervishoiukulude suuruseks 15 eurot kuus. Viidatud uuringu kohaselt on keskmine hügieenitarvete kulu 7-12aastaste laste vanusegrupis 8 eurot kuus. Hagejate seaduslik esindaja on selgitanud, et hagejatel on probleemne nahk, mistõttu kasutavad hagejad keskmisest kallimat apteegikosmeetikat (pesuvaht ja toonik, hind kokku 30 eurot). Lisaks apteegikosmeetikale koosneb hügieenitarvete kulu deodorandi, šampooni, palsami, dušigeeli, hambapasta, hambaharja, vatipatjade, vatitikkude ja käte- ning kehakreemi ostmise kuludest (dtl 202). Kohus leiab, et kuigi kõik loetletud asjad on vajalikud, ei ole usutav, et kumbki hageja tarvitab ühe kuu jooksul ära terve pudeli šampooni, palsamit ja dušigeeli, terve tuubi hambapastat ja kätekreemi, terve paki vatitikke jne. Samuti ei osteta igakuiselt hambaharju. Kohus hindab kummagi hageja põhjendatud hügieenitarvete kuluks mitte enam kui 20 eurot kuus.
  4. Viidatud uuringu kohaselt on keskmine haridusega seotud kulu 7-12aastaste laste vanusegrupis Tallinnas 61 eurot kuus. Hagejad on märkinud kooliga seotud kuluks 30 eurot kuus, kuid muude kuludena arvestanud mh tasulised kohustuslikud ringid koolis 25 eurot kuus, igaaastase rahalise sissemakse klassifondi 50 eurot ja klassiekskursioonid kokku 20-35 eurot kuus (dtl 202), kirjatarvete, seljakoti jms kulud 13-15 eurot kuus. Kohtule on esitatud xxx meeldetuletuskiri tasumata arvete kohta 107,06 eurot (dtl 241), kuid dokumendist ei nähtu, mille eest võlg on tekkinud. Uuringu kohaselt sisaldab hariduse kulu mh kulusid huviharidusele. Hagejad ei ole täpsustanud, kas ja millistes ringides kumbki hageja osaleb, kuid kohus leiab, et iga lapse vajadustele vastavaks võib pidada osalemist vähemalt ühes huviringis. Kohus hindab haridusega seonduvate vajaduste ulatuseks käesoleval ajal 75 eurot lapse kohta kuus (sh koolitarbed, klassiekskursioonid, klassiraha, huvihariduse kulu jms). Hagejate märgitud kulud sidele ning riietele ja jalanõudele ei ületa kohtu hinnangul mõistlikku ulatust kuus ega ka viidatud uuringus märgitud keskmiseid kulusid.
  5. Hagejad on muudeks kuludeks arvestanud mh uue passi registreerimise kulu 25 eurot, sõprade sünnipäevadel käimise kulu 20-40 eurot kuus, muuseumikülastuse 24-45 eurot, basseinikülastuse kulu 50-60 eurot, kohvikus käimise kulu 15-20 eurot ja puhkuse veetmise kulu 50 eurot kuus (dtl 235). Kohus leiab, et dokumentide taotlemisega kaasnev kulu on kuu arvestus marginaalne, kuna dokumente väljastatakse aastateks. Kohtu hinnangul on lapse esmavajadusteks mh mõistlikud kulud mänguasjadele, raamatutele, kulutused tavapärases sotsiaalses suhtluses osalemisele, so kokkuvõtlikult meelelahutusele või vabale ajale. Viidatud uuringus on hagejate vanusegrupi laste ülalpidamiskuluks seoses vaba ajaga hinnatud 29 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ületa kummagi hageja vajadused seoses meelelahutusega 35 eurot kuus. Kulu puhkusele ei ole lapse esmavajadus. Vanemal on soovi korral võimalik teha kulutusi mistahes ulatuses, sh vaba aja veetmiseks ja meelelahutuseks, kuid see ei tähenda, et vastavad kulutused oleksid vajalikud laste esmavajaduste rahuldamiseks ning et selliste kulutuste tarbeks peaks maksma teine vanem elatist.
  6. Kohus asub seisukohale, et hagejate igakuised vajadused on kokkuvõtlikult järgmised: H1 H2 eluasemekulud 75,74 75,74 toit 120 120 transpordikulud 50 50 4 sidekulud tervishoiukulud kulud hügieenitarvetele kulud koolikohustuse täitmiseks riiete ja jalatsite kulu vaba aeg kokku 12 15 20 75 50 35 452,74 12 15 20 75 50 35 452,74 Seega oleks kostjale langeva ülalpidamise andmise kohustuse ulatus kummagi hageja osas 226,37 eurot (452,74 : 2).
  7. Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvesse võtta peretoetusi.

§ 101

lg 5, mille kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel, kehtib alates 01.01.

  1. Seega on peretoetuse arvestamine võimalik üksnes nende nõuete osas, milles hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.01.
  2. Hagejate seadusliku esindaja kontoväljavõttest (dtl 171-179) nähtub, et hagejate emale laekub toetus 120 eurot kuus. Arvestades kummagi hageja vajadustest maha kummagi hageja osa lastetoetusest 60 eurot, oleks kostjale langeva ülalpidamise andmise kohustuse ulatus kummagi hageja osas alates 01.01.2022.a 196,37 eurot (392,74 : 2).
  3. Kostja väidete kohaselt annab ta hagejatele ülalpidamist vahetult, kandes hagejate transpordikulusid umbes 100 euro, toidukulusid umbes 140 euro ja vaba aja veetmise kulusid 120 euro ulatuses kuus (dtl 152). Kostja on selgitanud, et ta toob lapsed iga päev autoga koolist koju, viib lapsed peale kooli sööma ning veedab nendega terve pühapäeva hommikust õhtuni. Hagejate seaduslik esindaja on 06.06.2022 vastuses märkinud, et kostja käib lastel koolis järel 3 korda nädalas, kuid on ka nädalaid, kus kostja on ära ega saa lastele kooli järele minna ja seetõttu ei saa kostja transpordikulud olla 100 eurot kuus (dtl 202). Seega pole poolte vahel vaidlust, et kostja viib lapsed koolist koju vähemalt kolmel päeval nädalas. Samuti pole hagejate seaduslik esindaja vastu vaielnud kostja väitele, et kostja veedab hagejatega kõik pühapäevad hommikust õhtuni ning toidab lapsi peale kooli päevadel, mil kostja toob lapsed koolist koju. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud fotod erinevatest tšekkidest, sh tanklatšekkidest (dtl 186-192 ja 195-201), millelt ei ole eristatavad nimelt lastega seotud kulutused. Kohus hindas laste transpordikuluks kokku 100 eurot kuus. Kui kostja sõidutab lapsed koju kolmel päeval nädalas, samade päevade hommikutel sõidutab ema lapsed kooli ning 2 ülejäänud tööpäeva sõidutab ainult ema, kannab kostja vahetult kulu mitte enam kui ca kolmandikule laste sõitudest. Kohus hindab vahetult kantud kulude ulatuseks seoses transpordiga 33,33 eurot, so 16,67 eurot hageja kohta.
  4. Kostja väidete kohaselt viib ta päevadel, mil ta hagejad koolist koju toob, nad peale kooli sööma, tavaliselt käivad nad kohvikus Tydrukud ning keskmiselt kulutab kostja seal hagejate toidule 7 eurot (dtl 152). Kostja kontoväljavõtetest (dtl 154-160) nähtuvad tasumised „Tydrukud“ ajavahemikul 29.09.2021-11.01.2022 kokku 45,35 euro ulatuses. Kostja väidete kohaselt tasub ta kohvikus enamasti sularahas. Kohus tuvastas eelnevalt, et kummagi hageja põhjendatud vajadus seoses toiduga on 120 eurot kuus, mis on 4 eurot päevas ehk 1,33 eurot toidukord. Seoses vahetult kantud kuluga toidule on ülalpidamiskohustus täidetud kohtu hinnangul 31,96 euro ulatuses kummagi hageja kohta kuus (3 toidukorda x 1,33 eurot nädala sees + pühapäev 4 eurot x 4 nädalat).
  5. Seoses laste meele lahutamisega pühapäeviti leiab kohus, et tegemist on kulutustega, mida vanem soovi korral võib teha, kuid tegemist ei ole kulutustega, mis vähendaksid ülalpidamiskohustuse ulatust laste esmavajaduste täitmiseks. 5
  6. Arvestades vahetu ülalpidamise ulatust 48,63 eurot kuus (16,67 + 31,96) kummalegi hagejale, tulnuks ülalpidamist anda rahas 14.06.2021 – 31.12.2021 eest summas 177,74 eurot kuus (226,37 – 48,63) ja alates 01.01.2022 summas 147,74 eurot kuus (196,37-48,63) kummalegi hagejale. 18.

§ 102

lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt

§ 102

lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 19.

§ 101lg 1 sätestatud määr oli 2021.a.

kummagi hageja osas 292 eurot kuus, perioodil 01.01.2022-31.03.2022 hageja I osas 213,44 eurot ja hageja II osas 181,42 eurot, ning alates 01.04.2022 hageja I osas 225,64 eurot ja hageja II osas 191,79 eurot (arvestuse alus

§ 101lg 3, 4, 5 ja 7).

20. Kostja on palunud võtta arvesse tema rasket majanduslikku olukorda ja mõista kummagi hageja kasuks välja elatis mitte rohkem kui 125 eurot kuus. Kostja on välja toonud, et tema netotöötasu on 550 eurot kuus ning kuna kostja elab oma emale kuuluvas soojustamata suvemajas, siis on tema eluasemekulud väga suured, millist asjaolu on kostja soovinud tõendada elektriarvega (dtl 86-87). Kostja on esitanud kohtule palgatõendi (dtl 85), millest nähtuvalt töötab kostja xxx ning tema brutopalk on 584 eurot kuus. Riigikohus on selgitanud, et vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, mis võimaldab maksta lapsele elatist miinimummääras (3-2-1118-12, p 13), vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (3-2-1-17-16, p 11). Juhul kui kostja sissetulek ei ole piisav, on kostjal võimalik oma sissetulekuid suurendada. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (2-16-118651, p 18). Kostja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset asjaolu, mis tal suurema sissetuleku hankimist takistaks. Kohus on ülalpidamiskohustuse ulatuse arvestamisel arvesse võtnud, et hagejate tegelikud vajadused on väiksemad kui

§ 101lg 1 kahekordne määr, samuti osa, milles ülalpidamist on antud vahetult.

Kohus ei pea põhjendatuks väljamõistetava elatise vähendamist täiendavat.

  1. Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatisevõlgnevuse perioodi 14.06.2021 – 31.12.2021 eest 1 167,16 eurot (6 x 177,74 + 100,72 (177,74:30x17päeva)) ning elatise alates 01.01.2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 147,74 eurot kuus.
  2. Kohus mõistab kostjalt hageja II kasuks välja elatisevõlgnevuse perioodi 14.06.2021 – 31.12.2021 eest 1 167,16 eurot (6 x 177,74 + 100,72 (177,74:30x17päeva)) ning elatise alates 01.01.2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 147,74 eurot kuus.
  3. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hagejate taotletule, et elatis tuleb tasuda hagejate ema kontole selgitusega „laste elatis“.

§ 100lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt iga kuu

  1. kuupäevaks.
  2. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.